Luulevõistlus pärnakatele

Pärnu loovisikute ühing kuulutas välja ainult Pärnu autoritele mõeldud luulevõistluse “Miss poeesia / mister poeesia 2016”, mida toetab Pärnu linn.

()kivisildnik ja Margit Peterson Versuses Foto Urmas Saard
(:)kivisildnik ja Margit Peterson Versuses. Foto: Urmas Saard

„Sügisel panime Sveniga ((:)kivisildnik) pead kokku ja pöördusime oma ideega Pärnu linnavalitsuse kultuuriosakonda, Ela Tomsoni jutule. Oleme mõlemad ihu ja hingega luule maailmas sees, võtsime kohustuseks korraldada kohalik luulevõistlus. Saime selle tarvis pisut toetust, kuid paraku saavad luulevõistluses osaleda vaid Pärnu linna poeedid ja poetessid, kuna linn andis raha ja maakonda (ning teisi maakondi) pole lubatud kaasata,“ selgitab luulevõistluse läbi viimist abistav Margit Peterson oma kodulehel.

Võisteldakse kolmes vanusekategoorias, igaühes neist valitakse kuus nominenti, kelle seast selgitab poeetidest koosnev žürii välja kaks võitjat: poeesia missi ja misteri.

Hindamist juhtiv (:)kivisildnik märgib, et luulet hinnatakse eri vanusegruppides, kuna tekstiloome võimekus võib east tingitult erineda. Meeste ja naiste loomingut hinnatakse eraldi, sest üldjuhul kalduvad naiste ilusad ja lüürilised luuletused lämmatama vabamat ja jõulisemat meesluulet.

Loe edasi: Luulevõistlus pärnakatele

Põlvamaa ettevõtjad kutsuvad Patrioodi kuul
üles tarbima põlvamaist

patrioot_700x20011. aprillist kuni 13. maini korraldab Põlvamaa üheksat ettevõtet ühendav MTÜ Põlvamaa Patrioot Patrioodi kuu, et juhtida taas tähelepanu kohalike toodete ja teenuste tarbimise olulisusele.

Kui eelmisel aastal tutvustati patrioodi mõtteviisi maakonna noortele, siis sellel aastal on sihtgrupiks võetud maakonna eakamad inimesed, kellega plaanitakse aprilli- ja maikuu jooksul kõikides Põlvamaa omavalitsustes või päevakeskustes kohtuda. Kõik huvilised saavad mälestuseks Põlvamaa Patrioodi välja töötatud tootemärgi “Parim Põlvamaalt” magneti. Tootemärgi eesmärgiks on kohalike toodete ja teenuste tarbimise propageerimine ja ühtlasi hõlbustab see tarbijatel põlvamaiste toodete leidmist kaubandusest.

MTÜ Põlvamaa Patrioot juhatuse liige ja ASi Lõuna Pagarid juhataja Uno Kaldmäe sõnul saab igaüks just kohalike toodete ja teenuste tarbimisega panustada kodupaiga arengusse.

“Eelistades kohalikke tootjaid, aitame luua head keskkonda nii iseendale kui ka oma lähedastele,” sõnas Kaldmäe.

MTÜ Põlvamaa Patrioot koondab üheksat Põlvamaa ettevõtet: AS Värska Vesi, AS Lõuna Pagarid, AS Arke Lihatööstus, AS Lihapagar, Põlva Tarbijate Ühistu, OÜ Emer-Pen, AS Tere, Mahta Kütus AS, Räpina Paberivabrik AS. Patrioodi kuu korraldamisel on abiks Põlva Maavalitsus ja Põlvamaa Arenduskeskus.

Põlvamaa Patrioodi eesmärgiks on propageerida ja selgitada kohalike toodete ja teenuste tarbimise olulisust, et soodustada kohalikku majanduselu ja säilitada töökohti. Ühinguga on oodatud liituma ka teised maakonna ettevõtjad ja omavalitsused, kes soovivad ergutada kohalike toodete ja teenuste tarbimist ning propageerida kohalike ressursside kasutamist.

Taiga Lauri loominguõhtu “50 kevadist hetke”
Sargvere mõisas

sargvere_taiga (1)Kuna Taiga Lauril täitub 50. kevadine hetk, astub ta sel puhul üles 15. aprillil kell 19 Sargvere mõisas oma loominguõhtuga.

Esitamisele tulevad Taiga parimad laulud ja luuletused läbi aegade. Laval on livebänd (Arvo Stoltsen, Hannes Aasa, Ralf Mae, Kert Nevski, Raivi Reap, Piret Sapp ja Taiga Laur).

Ühise laua katavad söökide ja jookidega kontserdikülastajad ise!

Võimalus on  osta sularaha eest Taiga luulekogusid ja ansambli “Apollon” helikandjaid.

Must-toonekure pesas käib kevadine armuelu

Eestimaa Looduse Fond (ELF) on tänavu võtnud oma talguhooaja fookusesse must-toonekure, et juhtida tähelepanu selle linnuliigi elupaikade, sealhulgas toitumisalade seisundile ning suurendada teadlikkust looduskaitsest. Talguhooaja raames saavad haruldase linnu pesitsemist nüüd jälgida kõik huvilised äsja ühte must-toonekure pessa paigaldatud looduskaamera kaudu.

ELFi talgukorraldaja Jaanus Libeki sõnul on kurepaar praeguseks kohale jõudnud ja toimetab oma pesas agaralt. “Isakurg jõudis mõned päevad varem kohale ja sättis pesa kenasti valmis. Paar päeva tagasi saabus ka kureemand ja nüüd käib pesas aktiivne armuelu,” kirjeldas Libek. Pesas toimuvat on võimalik jälgida veebilehelt http://www.talgud.ee/must-toonekure-aasta/pesakaamera

Must-toonekure talguaasta jätkub aprillis ja mais retkedega must-toonekure elupaikadesse, et tutvuda linnule sobilike pesitsus- ja toitumisaladega. Suve keskpaigas on tulemas ka pikem rattaretk, mille käigus saab põhjalikumalt ühe toonela linnu elupaigaga tutvuda. “Päris must-toonekure pesa alla me nende retkede käigus kindlasti ei lähe. Tegemist on väga ohustatud ja ühtlasi ka inimpelgliku linnuga ning me ei taha teda kuidagimoodi oma tegevusega häirida. Pigem on retkede eesmärgiks tutvustada inimestele loodust ja selgitada, millised tegurid on kurele olulised, et ta just teatud kohtades meile pesitsema on jäänud,” selgitas talgukorraldaja.

Must-toonekure kehva seisu põhjused on paljud väljaspool Eestit. Meie pesitsusaladel on kõige suurema negatiivse mõjuga vanade metsade maharaiumine ja selle liigi jaoks sobilike toitumisveekogude seisundi halvenemine. Talgute eesmärgiks on tegelda eelkõige siinsete probleemide teise poolega, sest arvatavasti on just kesine toidulaud üheks põhjuseks, miks paljud kurepaarid ei suuda oma poegasid suureks kasvatada või pole pojad enne rändele asumist piisavalt heas konditsioonis. Sügisel, kui kurgedel pesitsemine lõpeb, on kavas korraldada mitmed talgud kurgedele sobilikel jõgedel ja ojadel, mille käigus puhastatakse vabatahtlike abil veekogude kaldad võsast ja muudetakse need must-toonekurele sobilikumateks.

ELFi looduskaitsetalgutel täitub tänavu 17. järjestikune hooaeg. Loodustalgud on kogu maailmas üha suuremat populaarsust võitev viis puhkuse ja vabatahtliku töö ühendamiseks. ELFi talgureis kestab tavaliselt 3-5, vahel kuni 10 päeva. Lisaks looduskaitselistele töödele on talgud hea võimalus tutvuda mitmesuguste Eestimaa paikadega, käia matkamas või kuulata kohaliku looduse tundja õpetusi. Talgutööde eesmärk on mitmesuguste koosluste ja elupaikade taastamine ning hooldamine. Kõige sagedasemad tööd on võsa lõikamine ja koondamine, heinategu, karjaaedade ehitus ning väikeveekogude tingimuste peenhäälestus.

Talgutööde kohtade ja tegevuste valikul on partneriks keskkonnaamet. Pesakaamera paigaldati koostöös Kotkaklubi ja EENetiga.