märts 2016 Archives

Ilmar Tomusk: kuna ei teatud, et ma kirjutada ei oska, sain sisseastumiseksamil viie

Kesknädalal, helmekuu 9. päeval, külastas Ilmar Tomusk Sindi gümnaasiumi algklasside õpilasi, kes kuulasid lastekirjaniku jutustusi tähelepaneliku põnevuse ja kestvate naerupursetega. Vaatamata üle tunni kestnud kohtumisele ei ilmutanud õpilased tüdimuse märke ja esitasid rohkelt asjalikke küsimusi.

Ilmar Tomusk Sindi gümnaasiumi ees Foto Urmas Saard — Ilmar Tomusk Sindi gümnaasiumi ees. Foto: Urmas Saard

Pipit Ilmarist ei saanud

Laste käest on ikka küsitud, kelleks ta tahab saada. Nii küsitud ka Ilmarilt. Tema vastus üllatas õpetajaid, sest tulevase lastekirjaniku sooviks oli saada Pipi-Pikksukaks. Ilmarile meeldis Pipi juures hobune ja jõud, millega ta looma üles tõstis, samuti kuldrahadega kast. „Unistasin minagi sellisest kastist, millest võtan kuldraha ja lähen sellega näiteks jäätist ostma. Olen pärit suurest perest ja mul endal alati jäätise raha ei olnud.“ Aga kuue-seitsme aastaselt mõtles ta hobusele. Vanaemal oli küll lehm Mari, aga mitte hobust. Ükskord, kui vanaema hakkas lehma lüpsma, palus Ilmar luba Mari üles tõsta. Vanaema üllatuse peale selgitas poisike, et kuna tal hobust pole, sobib selleks ka lehm. Vanaema polevat kahelnud selles, et lapselaps ei jaksaks lehma tõsta, aga muretsenud hoopis piima kinnijäämise pärast. Ja mis siis veel sellest lehmast, kui enam piima ei anna. Nõnda jäänudki lehm sedakorda kõike mõistval jõmpsikal üles tõstmata. Aga Ilmari jutustuse peale said teda kuulavad õpilased täiel suul naeru pugistada. „Suuremaks kasvades sain aru, et ega minust Pipit ikka saa, sest mina olen poiss!“

Loe edasi: Ilmar Tomusk: kuna ei teatud, et ma kirjutada ei oska, sain sisseastumiseksamil viie

Ants Laikmaa kui rahvusliku kunsti teerajaja

Ants Laikmaa maal "Vallinkoski". — Ants Laikmaa maal “Vallinkoski”.

Jaan Viska,

Vigala vald

Kunst on kõikide päralt oli Ants Laikmaa põhitees.

Võiksime olla uhked Laikmaa teed rajavate sammude ja tegemiste üle Vigala valla Araste küla Paiba talumaadelt kuni Põhja-Aafrikasse.

Juba 2003. a Vigala vallalehes märkis Jaan Laanemets: ” Vigala rahvas! Kas ei peaks ka meie oma kodukandi ja kogu Eesti rahvuskultuuri suurmehe vääriliseks mäletamiseks midagi tegema?” Kuidas tema sünnipaika jäädvustada? Mida selleks teha? Noorematele on jäänud märkamatuks eesti kunstikultuuri algusaastad. Samas Laikmaa on öelnud: kodu on kõige alus, mida saab toetada kool oma ettevõtmistega. Laikmaa oli väga õpihimuline, käis koolis Veliselt Pärnu-Lihula-Haapsaluni.

Kõigepealt peaks alustama tutvumist tema loominguga, selleks kaasama valla elanikke ja kutsuma koole kunstniku pärandist osa saama. Seoses läheneva A. Laikmaa 150. sünniaastapäevaga oli kavas tutvuda kunstniku elu ja loominguga. Eelmisel aastal külastasime Taeblas asuvat muuseumi ja nüüd Kumus tema loomingu paremikku. Näituse avamisel osales peamiselt Haapsalu rahvas, teadagi tema muuseum asub Läänemaal, seega peavad Laikmaad nagu omainimeseks.

Haapsalu kant sai Laikmaale armsaks Vigala kohaliku mõisniku kiusamise tõttu. Suurmehe juubelil Taeblas 5. mail püüame osaleda, et näidata ühtsust Laikmaa oluliste rollide hindamisel. Ja nüüd läheme näitusele. Kumut külastas 35-liikmeline Vigala külade rühm. Seoses Kumu 10. aastapäevaga on öeldud, et näitusele peaks jõudma iga 18-aastane elanik kasvõi kord. Aastapäeva Terevisiooni saade oli just Laikmaa maalide saalist. See fakt muidugi rõõmustas. Paraku ei kulge ega arene kunstihuvi nii kiiresti ja iseeneslikult. Selleks korraks on näitus suletud, osa töid rändab Haapsalu poole.

Loe edasi: Ants Laikmaa kui rahvusliku kunsti teerajaja

“Uus Noor Mood” tuleb Pärnusse

Näitus “Uus Noor Mood” avatakse Pärnu Avangard Galeriis neljapäeval, 17. märtsil kell 18.00 ja jääb avatuks kuni 4. aprillini.

Avangard Pärnus Rüütli tänaval Foto Urmas Saard — Avangard Pärnus Rüütli tänaval. Foto: Urmas Saard

Näitus “Uus Noor Mood” põhineb noorte moeloojate loomingul, mis on olnud viimaste aastate vältel esindatud vabariiklikul konkursil “Noormood”. Eksponeeritud on erinevate aastakäikude kollektsioonide paremik Kirke Talult, Mirjam Kalmannilt, Laura Viialt ja Tiina Lüüsalult. Varasemate kollektsioonidega on kõrvutatud ka uuemat loomingut väljendamaks osalejate loomingulisi arenguid viimaste aastate jooksul. Väljapanek peegeldab konkursil osalemiste valusid, vaevu ja rõõme läbi moeloojate ja korraldajate pilgu.

Kirke Talu on moeblogija ja Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti eriala tudeng, kes asutas hiljuti omanimelise rõivabrändi TALU. Alates 2012. aastast on ta edukalt osalenud erinevatel konkurssidel ja saavutanud CICUCOCO kollektsioonidega esikohti.

Mirjam Kalmann Tallinna Ühisgümnaasiumi gümnasist, kes on pälvinud mitmeid auhindu oma kollektsioonidega “Next Exit” (2016), “Anima Nostra” (2015), “Repliik” (2014) ja “Mosaiik” (2013).

Loe edasi: “Uus Noor Mood” tuleb Pärnusse

Üleriigilise Koidula etluskonkursi finaali võitis Tess Pauskar Tartust

Pärnus Koidula muuseumis täna toimunud teise üleriigilise Koidula etluskonkursi finaali parimaks tunnistas žürii üksmeelse otsusega Tess Pauskari Tartust.

Etluskonkursi finaalis osales kümmekond luulelugejat mitmest Eestimaa paigast, kes esitasid ühe luuletuse Lydia Koidula loomingust ja ühe vabalt valitud eesti luuletajalt. Pauskar esitas väga professionaalselt Koidula luuletuse “Puurilind” ning Doris Kareva teksti “Külaline”. Võitja sai auhinnaks Vello Paluoja loodud Lydia Koidula pastell-portreemaali.

Žürii, millesse kuulusid näitleja Kersti Heinloo ja luuletajad Karl-Martin Sinijärv ning Kaupo Meiel, otsustasid teise preemia anda Kaider Vardjale Võrust ja kolmanda preemia Kai-Mai Olbrile Tallinnast. Eripreemiad pälvisid Ehte Mumm Kadrinast, Kärolin Lints Tallinnast, Anne-Mai Tevahi Tartust ning Siiri Toomik Helsingist. Omapoolse eripreemia andis välja Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond ja sellegi pälvis Tess Pauskar.

“Tore, kui luuletuse lugeja haarab publiku kaasa endaga ega kao kosmosesse, nagu loeks üksinda ja omaette. Märkasin, et vabalt valitud luuletus oli üldjuhul lugejatele isikliku sõnumiga ehk rohkemgi kui Koidula looming,” kommenteeris Heinloo luuletuste esitamisi.

Loe edasi: Üleriigilise Koidula etluskonkursi finaali võitis Tess Pauskar Tartust

Otepää parasportlane Hans Teearu tegi Zakopanes ajalugu

Eesti Vaimsete Puuetega Inimeste Spordiliidu (EVPISL) meeskond osales 28.02 kuni 06.03. Rahvusvahelise Intellektipuudega Sportlaste Organisatsiooni (INAS) Maailmameistrivõistlustel murdmaasuusatamises Zakopanes, Poolas. Otepää parasportlane Hans Teearu sai nii maailmameistri kui ka Euroopa meistri tiitli ning saavutas hõbemedali.

Maailmameister Hans Teearu Foto Mallika Koel — Maailmameister Hans Teearu. Foto: Mallika Koel

Eesti Vaimsete Puuetega Inimeste Spordiliidu juhatuse liige Mallika Koeli andmeil võttis võistlustest osa 9 maad 99 osavõtjaga. Eestit esindas otepäälane Hans Teearu, kes on tegelenud suusatamisega juba 17 aastat Otepää Karupesa Team koosseisus.

Tema treeneriks on äärmiselt pühendunud ja professionaalne Eesti juuniorite ja järelkasvu peatreener Kalju Ojaste. Meeskonda kuulusid veel sportlase saatja Karl Teearu ja meeskonna juht Mallika Koel.

“Eesmärgiks oli tuua vähemalt medal, see eesmärk täideti kuhjaga – võistluste raames selgitati välja nii maailma kui ka euroopa meistrid. Hans Teearu tuli raskes konkurentsis võitjaks ning talle omistati Maailmameistri kui ka Euroopa meistri tiitel 1,2 km sprindis klassikastiilis ja 9.6 km distantsil vabastiilis,” rääkis Mallika Koel. “Lisaks saavutas Hans Teearu hõbemedali 7,2 km distantsil vabastiilis.”

Kokku toodi Eesti Vaimsete Puuetega Inimeste Spordiliidu teatel Eestile 4 kulda ja 2 hõbemedalit. Hans Teearu tehnikat ja tulemusi kiitis IPC vaatleja Itaaliast ja INAS murdmaasuusatamise juht Jaapanist.

Loe edasi: Otepää parasportlane Hans Teearu tegi Zakopanes ajalugu

“Upa-upa, ubinakõnõ” tutvustab Stockholmis võru keelt

Täna õhtul astuvad Mari Kalkun, Tuulikki Bartosik ja Ramo Teder võrukeelsete laulude kavaga “Upa-upa, ubinakõnõ” üles Stockholmis emakeelepäeva konverentsil, mis toob kokku eesti keele õpetajad ja koolijuhid kogu maailmast.

Killuke tänast Võrumaad Foto Urmas Saard — Killuke tänast Võrumaad. Foto: Urmas Saard

Stockholmi kontsert on osa “Upa-upa, ubinakõnõ” kevadtuurist ja lauluvihiku esitlusest. “Upa-upa, ubinakõnõ” on laulja ja laulukirjutaja Mari Kalkuni, akordionimängija ja lugudekirjutaja Tuulikki Bartosiki, multiinstrumentalist Pastaca (Ramo Tederi) ning “Kõnõtraadi” autori Jan Rahmani koostöös sündinud võrukeelne uuslooming, mis on mõeldud lastele ja avatud meelega täiskasvanutele.

Kontsertidel esitletakse ka uut lauluvihikut, mis sisaldab plaadi laulude noote ja laulusõnade seletusi. “Sellist materjali ootasid meilt lauluõpetajad, kes soovivad oma tunde rikastada pärimusliku uusloominguga,” täpsustas Tuulikki Bartosik. “Uus lauluvihik koos eelmisel aastal ilmunud plaadiga ajendab võru keelt õppima läbi pärimusmuusika ja koosmusitseerimise”.

“Upa-Upa” muusika ja kontserdid teeb eriliseks lihtsus ja spontaansus ning tavapäratute muusikariistade kasutamine, mis innustavad kuulajat tajuma muusikat kõikjal enda ümber. Leidlikud, rahvalauludega läbipõimunud seaded, naljakad lugulood ja müstilised kõlamaailmad näitavad teed võrokeste “salakeele” juurde.

Loe edasi: “Upa-upa, ubinakõnõ” tutvustab Stockholmis võru keelt

Ivo Linna on teise Eesti naiste tantsupeo patroon

Täna Jõgeva kultuurikeskuses toimunud II Eesti Naiste Tantsupeo MeheLugu esitluskontserdil kuulutati välja 12. juunil toimuva suurpeo patroon, kelleks on Ivo Linna.

Ivo Linna Foto Urmas Saard — Ivo Linna. Foto: Urmas Saard

Peo korraldustoimkonna juhi Airi Rütteri sõnul kannab patroon kahesugust rolli. Ühelt poolt on ta peo sümboolne esindaja ja hea tahte saadik, teisalt on tal peol oma kindel roll. “Kui 2011. aastal toimunud I naiste tantsupeol lõi tollane patroon Evelin Ilves peol kaasa tantsijana, siis tänavu on Ivo Linna üks meestest, kes aitab jutustada MeheLugu,” ütles ta.

MeheLugu on lugu Eesti mehest, sellest kuidas mees näeb naist läbi oma silmade ja südame. Tantsulavastuses põrkuvad kaks maailma – avatud ja elurõõmus ning suletud ja kibestunud. See on lugu, milles on kirge ja armastust, aga ka viha ja põlgust. Ivo Linna kõrval aitab lugu jutustada Jõgeva juurtega näitleja Tiit Sukk.

Erakordne on see, et Ivo Linna tähistab naiste tantsupeo toimumise päeval oma 67. sünnipäeva.

Loe edasi: Ivo Linna on teise Eesti naiste tantsupeo patroon

Parimad etlejad selguvad Pärnus Koidula muuseumis

Märtsis möödub 150 aastat Lydia Koidula esikkogu „ Waino-Lilled“ avaldamisest. Selle tähistamiseks toimub II üleriigilise Koidula täiskasvanute etluskonkursi finaalvõistlus emakeelepäeva eel, 12. märtsi keskpäeval, Koidula muuseumis.

Peaauhinnaks Vello Paluoja loodud Lydia Koidula pastell-portreemaal Foto Koidula muuseum — Peaauhinnaks Vello Paluoja loodud Lydia Koidula pastell-portreemaal. Foto: Koidula muuseum

Etluskonkursi eesmärgiks on aktiveerida täiskasvanud inimeste luule- ja etlushuvi kogu riigis ja anda oma oskuste esitlemiseks motiveeriv väljund traditsioonilise mitmetasandilise etluskonkursi näol, kus iga piirkondliku eelvooru parimad esinejad lähetatakse finaalvõistlusele Koidula muuseumisse Pärnus.

Tänavu sõeluti etlejaid piirkondlikel konkurssidel Betti Alveri muuseumis Jõgeval, Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis Võrus, Liivi muuseumis Alatskivil, Tuglase ja Underi Kirjanduskeskuses Tallinnas ja Koidula muuseumis Pärnus, kes esitasid kohustusliku Koidula luule kõrval enda valitud autorite ja ka omaloomingut.

Finaalvõistlusel astuvad üles tosin etlejat, keda hindavad žüriis näitleja Kersti Heinloo ning luuletajad Karl-Martin Sinijärv ja Kaupo Meiel.

Peaauhinnaks on Vello Paluoja poolt loodud Lydia Koidula pastell-portreemaal.

Sündmust toetavad Pärnu linn, Kultuurkapital, Eesti kirjanike muuseumide ühing, Endla teater ning Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond.

Konkursi eestvedaja on Koidula muuseum koostöös Eesti kirjanike muuseumide ühinguga.

Eestimaa Rohelised: vähki tekitava taimemürgi kasutamisluba tahetakse pikendada veel 15 aastaks

Erakonna Eestimaa Rohelised pressiteade

Erakond Eestimaa Rohelised nõuab Riigikogult ja valitsuselt glüfosaadi kasutamise keelamist Eestis ja kasutusloa pikendamisest keeldumist kogu Euroopa Liidus.

Kõrvits Foto Urmas Saard — Vaatamata hoiatustele on agrotehnilistel eesmärkidel soovitatud kasutada umbrohutõrjeks mitmeid glüfosaati sisaldavaid herbitsiide – näiteks kõrvitsate, ubade, kurkide, spinati, sibulate, küüslaukude, kartulite, rediste, peetide, selleri, porgandite kasvatamisel. Foto: Urmas Saard

Eelmisel aastal tunnistas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juures tegutsev Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (International Agency for Research on Cancer, IARC), et inimesele on glüfosaat tõenäoliselt kantserogeen ehk vähkitekitav ning DNAd kahjustav ühend. Järeldused tehti 11 riigi 17 sõltumatu eksperdi poolt. Nad analüüsisid põhjalikult avalikult kättesaadavaid teadustöid, mis tehtud USAs, Kanadas ja Rootsis aastast 2001. Vähkidest on mainitud lümfaatilisi kasvajaid inimestel (mille esinemissagedus on viimastel aastakümnetel väga kiiresti kasvanud) ja kasvajaid katseloomadel.

Kuna glüfosaati kasutatakse rohkem kui 750 tootes nii tavapõllumajanduses, metsanduses kui ka koduaedades, võib inimene sellega kokku puutuda enda teadmata. Seepärast on näiteks Holland ja Prantsusmaa juba keelanud glüfosaadisisaldusega taimekaitsevahendite müügi eraisikutele.

Züleyxa Izmailova, EER juhatuse liige: “Glüfosaadi kasutamine Eestis on aina kasvamas. Glüfosaadipõhiste umbrohutõrjevahendite müügikogused ületavad kasutusmahtudelt kõiki teisi pestitsiide. Glüfosaat moodustab Eestisse tarnitud pestitsiidide toimeainetest ligikaudu poole (~200 tonni). Võttes arvesse glüfosaadi üüratut kogust meie keskkonnas ning arvukaid teadusuuringuid, mis on selle taimemürgi väidetava ohutuse tõsise küsimärgi alla seadnud, saame ehk vastuse küsimusele, kas me soovime luua mürgitootjast suurkorporatsioonile Monsanto hiigelkasumeid ning seeläbi rikkuda enda ja keskkonna tervist?”

Loe edasi: Eestimaa Rohelised: vähki tekitava taimemürgi kasutamisluba tahetakse pikendada veel 15 aastaks

Pardiralli õpilastööde konkurss “Miks ma linde ei toida?” kestab 31. märtsini

Kuni 31. märtsini ootab Pardiralli korraldustiim lasteaia- ja koolilapsi osalema reklaamplakati ja -video konkursil pealkirjaga “Miks ma linde ei toida?”

Konkursi eesmärgiks on teadvustada Eestis nii levinud lindude toitmise kombega seotud ohte ning panna lapsi loomingulise lähenemise kaudu selle teema üle juurdlema.

Kuivõrd Tallinna Kadrioru park on Pardiralli võõrustajaks ning pardid samamoodi linnud, leiti, et just selle ürituse raames oleks sobiv probleemile tähelepanu juhtida ja teavitustööd teha.

Konkursil võib osaleda nii individuaalselt, meeskonnana kui ka kogu rühma või klassiga, aga ka haridusasutuse kaupa. Reklaamplakatid ning -videod peaksid olema lühikese ja lihtsa sõnumiga ning arusaadavad kõikidele vaatajatele. Video pikkuseks võiks olla maksimaalselt poolteist minutit. Kõik plakatid palutakse saata digitaalsel kujul ning videod lingina e-maili aadressile sandra.liiv@pardiralli.ee.

Konkursile esitatud plakateid ja videosid tutvustatakse Pardiralli kodulehel, Youtube’i kanalis ja Facebooki lehel, parimad neist valib välja žürii. Võidutööd saavad auhinnatud ning esitletud Pardiralli toimumise ajal Kadrioru pargis.

Vaata ka videot sellest, kuidas Aleksei Turovski lindude toitmise problemaatikat avab: https://youtu.be/O29u8avdCLI.

Tänavune Pardiralli leiab Tallinnas Kadrioru pargis aset 11. juunil. Võistluspartide sponsoriks saab hakata aprillis. Lisainfo www.pardiralli.ee.

Maaelust unistajale tuleb appi infoportaal

Algatuse Maale Elama raames on valminud infoportaal, mis koondab kogu maalekolijale tarviliku info ühte kohta.

Uus maale-elama.ee infoportaal kajastab maapiirkondade infot ning on loodud selleks, et muuta maale kolimine inimeste jaoks lihtsamaks. Kinnisvarapakkumiste kõrval on välja toodud ka lähipiirkonna tööpakkumised, ettevõtlusvõimalused ja teave kogukonna kohta. Samuti on tõsisematel huvilistel võimalik täita ka ankeet “Tahan maale”, mis saadetakse huvipakkuvate kogukondadeni, kes inimest maale kolimise teemal edasi nõustavad ja abistavad. Lisaks leiab kodulehelt infot piirkonna koolide, lasteaedade, perearstide, vaba aja veetmise võimaluste ja kõige muu eluks vajaliku kohta.

Algatuse Maale Elama eestvedaja Ivika Nõgeli sõnul on uus infoportaal mõeldud neile, kellel on küll soov maale kolida, kuid kes ei tea veel päris täpselt kuhu ja kuidas. Tavalisest kinnisvaraportaalist leiab infot ainult kinnisvara kohta, kuid maalekolijal on enamasti veel tuhat küsimust.

“Kust leida infot kooli ja lasteaia kohta, kas leian maapiirkonnas erialast tööd, millised inimesed seal elavad?”, toob Nõgel näiteid. “Selline teave tuleb otse kogukondadelt. Maale Elama infoportaalis on nüüd kogu vajalik info ühes kohas olemas. Olles ise 15 aastat tagasi Tallinnast maakohta kolinud, tean kui palju kergem on tulla, kui sind abistav kogukond eest ootab. Meie infoportaal pakubki lisaks mitmekülgsele infole ka kogukonna tuge.”

Loe edasi: Maaelust unistajale tuleb appi infoportaal

Hilisõhtune sõit viis Kullamaa õpetajatega
Haapsalu kultuurikeskusse

Jaan Viska,

Vigala valla aukodanik

Ees ootas Kinoteatri lavastus „Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine. Kuidas saada heaks õpetajaks?“ Teatri külastus sai teoks tänu Meelis Välisele, kes kutsus Vana-Vigala õpetajaid autobussi vabadele kohtadele. Heast ettepanekust sai kinni haaratud, sest teatriskäik ei osutu kunagi liigseks. Kullamaalt läbi Liivi asula on tee hästi märgistatud, looklevat talveteed Taeblasse sõites meenus asjaolu, just nüüd A. Laikmaa 150. sünniaastal võis ta omal ajal käia neil teedel, kui Kadarpiku tallu oma ateljeed rajas.

Kultuurikeskus, millel vanust 40 aastat, ehitati väikelinna suursugusena, selline tundus asutus ka praegu. Kultuurikeskuses ootas ees ebameeldiv üllatus, üks ja sama rida, kuhu olid kohad märgitud, oli osa kohti müüdud Piletilevi ja teine osa Piletimaailma poolt. Piletilevi piletiga teismelised leidsid, et neil on suurem õigus neil kohtadel istuda. Vanematel, väärikamatel õpetajatel tuli leida kohad mujalt. See oleks nagu lavastuse jaoks korraldatud eksperiment.

Monoetendust viib läbi Tallinna ülikoooli õppejõud Priit Kruus. Pealkiri ütleb, et õpetaja on hukka mõistetud, kas nüüd ta tuleb õigeks mõista, aga lavastuses püüti rohkem murda õpetaja tööga seotud müüte. Kruus usub praegusesse õpetajasse, aga teisalt kogeb, et enam ei tulda õpetajaks õppima. Kerkib üles küsimus, kui ta tütar läheb keskkooli, kes õpetab teda.

Loe edasi: Hilisõhtune sõit viis Kullamaa õpetajatega
Haapsalu kultuurikeskusse

Toidupankade võrgustik tähistab 6. sünnipäeva toidukogumispäevadega

Täna ja homme, 11. ja 12. märtsil toimuvad 42 kaupluses üle Eesti toidupankade toidukogumispäevad. Sel moel tähistab 11. märtsil kuueaastaseks saav toidupankade võrgustik oma sünnipäeva, pakkudes inimestele lihtsat võimalust head teha ning kohalikke puuduses elavaid peresid aidata.

Kahe päeva jooksul osaleb toidukogumispäevadel vabatahtlikena ühtekokku enam kui 700 inimest, neist üle poolte Tallinnas, kus esmakordselt osaleb rekordiline 10 kauplust.

“Toidukogumispäevad on meie jaoks alati tore sündmus, mis näitab, kui paljud inimesed soovivad aidata – nii vabatahtlikena kui kaupa annetades,” ütleb Toidupanga asutaja Piet Boerefijn. “Samas on meil taustal olukord, kus puuduv stabiilne toetus toidupankade võrgustikule pärsib tugevalt meie igapäevast tööd. Ainult eraisikute ja firmade toetusest kahjuks ei piisa ning projekte kirjutades ei ole võimalik saada rahastust jätkutegevusteks, st igapäevaseks tööks, seega ei ole praegune olukord ainuüksi toidupankade mure.”

Toidupankade ülesanne on peale toidu ümberjagamise luua ühiskonnas solidaarsust, et märgataks ja aidataks neid, kel on raske. Tänu toidukogumispäevade ajal kogutavale kaubale on toidupankadel võimalik aidata paljusid nende piirkonnas elavaid puuduses elavaid peresid.

Üldine toidukogumisaktsioon aeg on nii reedel kui ka laupäeval kella 13-19, kuigi on ka mõned erandid (märgitud kaupluse taha).
Loe edasi: Toidupankade võrgustik tähistab 6. sünnipäeva toidukogumispäevadega

Otepää esmamainimist tähistati ajaloopäevaga

Otepää esmamainimise 900. aastapäeval, 9. märtsil, kogunesid ajaloohuvilised Oti pubi teisele korrusele, kus toimus pidupäevale pühendatud ajaloopäev.

Otepää püss on 14 sajandi lõpul hävinud Otepää linnuse ühest ruumist leitud algeline püss, üks Eesti vanimaid tulirelvi Foto Monika Otrokova — Otepää püss on 14. sajandi lõpul hävinud Otepää linnuse ühest ruumist leitud algeline püss, üks Eesti vanimaid tulirelvi. Foto: Monika Otrokova

Ajaloopäeva avas Otepää vallavanem Kalev Laul. Päevakavas oli kaks ettekannet. Ingmar Noorlaid, Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor rääkis arheoloogiamälestistest Otepää vallas ja Ain Mäesalu, Tartu Ülikooli Arheoloogia osakonna lektor, andis ülevaate sellest, miks ajaloolased peavad just 9. märtsi Otepää esmamainimise kuupäevaks ning mis toimus Otepääl 900 aastat tagasi.

Nimelt märgitakse 1116. aastal Otepää linnust esmakordselt kirjalikes allikates – vene kroonikates ehk leetopissides. Novgorodi esimeses leetopissis on selle aasta tähtsamatest sündmustest esimesena kirja pandud: “Mstislav läks novgorodlastega tšuudide vastu ja vallutas Medvežja golova neljakümne pühaku päeval”. Esmalt täheldati sõjakäik üles Novgorodis, kus märgiti ära ka retke toimumisaeg – 40 märtri päev, mida kreeka-katoliku kirikukalendris tähistatakse 9. märtsil.

Hiljem oli kõigil huvilistel võimalus minna koos Ain Mäesaluga Otepää linnamäele, kus ajaloolane demonstreeris ajaloolise Otepää püssi koopiat ja tegi sellega demonstratsioonlasu.

Loe edasi: Otepää esmamainimist tähistati ajaloopäevaga

1. aprillil maleta pinginaabriga – täiesti tõsiselt!

Paul Kerese 100. sünniaastapäeva tähistamine koolides andis häid kogemusi maleõppe jätkamiseks. Paul Keresest räägiti viimastel kuudel koolides ainetundides, maletati vahetundide ajal ja pärast tunde. Kooliraamatukogudes seati üles näitused “Paul Keres 100” ja malendid mängimiseks. Mitmes koolis käisid vilistlased huvilisetele simultaani andmas.

Jüri gümnaasium kutsus õpilasi Paul Kerese 100. sünniaastapäeval 7. jaanuaril maletama oma vanemate ja vanavanematega ning mängust tehtud pilte vanemate nõusolekul avaldama gümnaasiumi kodulehel. Gümnaasium edastas fotod Eesti rahva muuseumi pildiaita. Mõniste koolis on kõik kodutütred ja noorkotkad malemängu selgeks saamas. Mitmes koolis, kus seni ruudulisel laual vaid kabet mängiti, on sellele juurde toodud male.

Oma kohtumistelt ning suhtlustest koolide ja õpetajatega olen saanud tagasisidet, et õpetajatele on jaanaurikuus Paul Kerese 100. sünniaastapäeva meediakajastusest enim meelde jäänud Tiit Karuksi kaks sisutihedat heas eesti keeles saadet Paul Keresest ja malest Vikerraadios, Terevisiooni malekool, Prillitoosi saatelõik maletaja ja maleajaloolase Merike Rõtovaga ning intervjuud Paavo Kivise ja Ivo Neiga.

Loe edasi: 1. aprillil maleta pinginaabriga – täiesti tõsiselt!

Tartu kunstikool kutsub 23. märtsil avatud uste päevale

Avatud uste päev toimub Tartu kunstikoolis kolmapäeval, 23. märtsil kell 12 ja kell 15.

Tartu kunstikool on riiklik kutsekool, kus saab õppida nii põhi- kui ka keskhariduse baasil. Õpe on tasuta. Ühiselamuvõimalus. Põhikooli baasil õppijatele tasuta lõunasöök.

3D-kujundaja oskusi otsitakse lausa tikutulega taga. Dekoraator-stilisti kujundusoskusi läheb vaja ka õpetajal, kondiitril, hambatehnikul, (auto)maalril, tätoveerijal. Kujundusgraafiku oskuste abil kujundatakse meie trükised, viidad ja veebid.

www.tartukunstikool.ee

Koma 70 Rakvere teatris

Teisipäeval, 8. märtsil tähistas Rakvere teatris oma 70 aasta juubelit teatripedagoog ja lavastaja Kalju Komissarov.

Sünnipäeva tähistamist koordineeris Komissarovi õpilane Üllar Saaremäe, kelle vaimukasse etteastesse olid pikitud õnnitlused kultuuriminister Indrek Saarelt ja Tartu ülikooli rektorilt Volli Kalmult. Kõnedes toodi esile vanameistri panust eesti teatrimaastiku kujundamisel ja tema julgust võtta vastutust.

Volli Kalm andis Komissarovile üle Tartu ülikooli aumedali, millega tunnustatakse neid inimesi, kellel on ülikooli ees suuri teeneid. Komissarov on olnud seotud Viljandi kultuuriakadeemiaga alates aastast 1996, täites teatrikateedri professori, kateedrijuhataja ning lavakunstide osakonna juhataja ja professori ametikohta. Lisaks teatrikunsti õppekava arendamisele ning lavastaja ja harrastusteatrijuhi lisaeriala loomisele on ta algatanud teatritehniliste töötajate kõrgharidusõppe kultuuriakadeemias.

Alates 1. aprillist 2016 kannab Kalju Komissarovi emeriitprofessori aunimetust.

Lisaks astusid neljatunnisel tervitustemaratonil ülesse vanameistri endised ja praegused õpilased Viljandi kultuuriakadeemiast ja EMTA lavakunsti kateedrist.

Koos sündis kõiki külalisi mahutav grupifoto, mis jääb meenutama pidulikku ja intiimset õhtut pikaks ajaks. Edasi jätkus meeleolukas pidu, mis oli täis südamlikke taaskohtumisi ja toredate aegade meenutusi.

Põlvamaa mahutab end alates tänasest neljaks päevaks Solarise keskusesse

10.-13. märtsini toimuvad Tallinnas Solarise keskuses Põlvamaa päevad, mille läbivaks teemaks on suvel maakonnas toimuvate mainesündmuste tutvustamine. Lisaks saavad kõik huvilised end nelja päeva jooksul Põlvamaal toimuva ja pakutavaga kurssi viia ning tutvuda Eesti kagunurgale värvi andvate inimeste ja ettevõtetega.

Oma sündmuste kaudu peegeldavad Põlvamaa rohelisemat elu Moisekatsi Elohelü (Mooste folk), Räpina hea kodu päevad, Seto folk, Põlva lõõtspillipidu Harmoonika, ökofestival ning Eesti Positivuseks ristitud Intsikurmu festival.

,,Meie maakonnas toimub nii palju põnevat,” sõnas ettevõtmise üks algatajaid, kodukohvik Tillu perenaine Eve Veski. “Tahtsime killukest sellest tõsta hoopis Eestimaa teise otsa. Ja nii sündiski mõte võtta kokku Põlvamaa lahedamad suvesündmused ning viia need Tallinna. Head koostööpartnerid Solarise keskusest olid rõõmuga nõus, et see mõnus melu saab toimuma nende juures. Põlvamaa päevadega Solarise keskuses soovime anda Harjumaa ja Tallinna inimestele ettekujutuse Eesti kagunurgas toimuvatest suvesündmustest, siin pakutavatest põnevatest ning mitmekesistest teenustest ja atraktsioonidest, et motiveerida neid suvel tulema Põlvamaale.”

Lisaks on Solarise külastajatel võimalus keskuse kahele korrusele paigutatud aladel leida endale sobivad sihtkohad ja vaatamisväärsused puhkuse sisustamiseks Põlvamaal. Näiteks on oma tegevusi tutvustamas Eesti maanteemuuseum, mis avab 1. mail teede ja kommunikatsiooni ajaloost kõneleva näituse. Samuti Pokumaa esindajad, kes õpetavad tähele panema esmapilgul nähtamatut ning väärtustama elu tema lihtsuses. Värska sanatoorium toob kaasa ainulaadse ravimuda, millega on võimalus endale tasuta näomaski teha. Lisaks Värska sanatooriumile on kohal Taevaskoja puhkekeskus ja matkakorraldaja OÜ Puhka Looduses, kes pakuvad põnevaid matkapakette ja loodusreise.

Põlvamaa kultuuriprogrammi sisustavad Mandoliinide Orkester ning kohal on ka Eesti lõõtsapealinn Põlva, mis tähendab, et iga päev on kuulda lõõtspillimängu nii kohalikelt kui ka pealinna tegijatelt. Lisaks esitleb Intsikurmu muusikafestival laupäeval, 12. märtsil kolme bändi, kes astuvad üles ka augustikuu alguses toimuval Eestimaa Positivusel.

Traditsioone austavaid ja kohalikku toorainet kasutavate tegijatega saab tutvuda R&S käsitöösalongis, mis teiste seas müüb Wiera käsitööküünlaid ning Süvahavva loodustalu tooteid. Sireli talu villakojast leiab lambanahast tooteid. Lõõtsasaiu, jõhvikarulle ning teisi maitseelamusi pakub Tillu kodukohvik.

Põlvamaa päevi Solarises korraldavad ja toetavad Põlvamaa arenduskeskus, Põlvamaa omavalitsuste liit ja Põlva maavalitsus koostöös kohalike ettevõtjate ning Põlvamaa mainesündmuste korraldajatega.

Jaga Facebooki sündmust Põlvamaa Päevad Solarises ning anna oma pealinnas või selle lähistel elavatele sõpradele ja sugulastele võimalus saada kodu lähedal osa Põlvamaa rohelisemast elust!

Lumekoormast kangem märtsikelluke

Need läbi lume sirutuvad märtsikellukesed pole muidugi selle kevade esimesed ei Sindis ega Eestimaal. Aga märgates 3-4 cm paksuse lume peal tillukesi õienuppe, tundub see ikkagi koduaia väikese imena.

Urmas Saard

Kuressaares avatakse maailmakuulsa arhitekti
Louis Kahni loomingule pühendatud näitus

Reedel, 11. märtsil kell 15 avatakse Kuressaare linnuses Eestiga seotud maailmakuulsa arhitekti Louis Kahni loomingule pühendatud näitus. Näitus jääb avatuks 11. märtsist kuni 17. aprillini ja 14. juulist kuni 14. augustini.

Näitus “KAHN. Saarlane” põhineb kunstiteadlase Heie Treieri ja fotograafi Arne Maasiku uurimistööl, mis esitas küsimusi Louis Kahni arhitektuuri võimaliku dialoogi kohta Saaremaa keskaegse kindlusarhitektuuriga. Näitus esitleb ligi kümme aastat kestnud visuaalse uurimuse tulemusi.

Louis Kahni (1901-1974) peetakse üheks suurimaks 20. sajandi arhitektiks, kellel on ka otsene seos Eestiga. Kahn kasvas oma elu esimestel aastatel Kuressaares ning viibis seal uuesti 1928. aastal noore arhitektina.

Koostöös Louis Kahni Eesti sihtasutusega on kunstiteadlane Heie Treier ja Eesti tunnustatumaid arhitektuurifotograafe Arne Maasik otsinud neid Louis Kahni arhitektuuri ja Saaremaa (sh Kuressaare kindluse) kindlus- ja kirikuarhitektuuri hämmastavaid kokkupuutepunkte. 2016. aasta veebruaris külastas Arne Maasik Eesti kultuurkapitali toel USAs mitmeid Louis Kahni märgilise tähendusega ehitisi, kust kaasa toodud fotojäädvustused annavad esmakordselt Eesti publikule visuaalse kinnituse tema loomingu seostest Saaremaaga ning kandva telje näitusele “KAHN. Saarlane”.

Näituse avamisel esineb teemakohase ettekandega näituse kuraator Heie Treier. Näitusega koos näeb ilmavalgust mahukas, rikkalikult illustreeritud eesti- ja inglisekeelne kataloog.

Näituse ja näituse kataloogi kujundas Martin Pedanik. Näituse produtseeeris Ott Rätsep. Näituseprojekti “KAHN. Saarlane” on toetanud arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal, arhitektibüroo MAI ŠEIN, arhitektuuribüroo PLUSS, Eesti Betooniühing, Eesti kultuurkapital.

Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlemine muutub elektroonseks

Maaeluminister allkirjastas väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse määruse muudatused, millega täpsustati toetuse taotlemise ja andmise tingimusi. Peamise muudatusena minnakse üle elektroonilisele menetlusele ning edaspidi on võimalik toetuse taotlusi esitada vaid läbi PRIA e-teenuse keskkonna.

Muudatusega antakse lisaks projektide hindamisel eelistus neile seakasvatajatele, kes seapidamisega jätkavad Foto Urmas Saard — Muudatusega antakse lisaks projektide hindamisel eelistus neile seakasvatajatele, kes seapidamisega jätkavad. Foto: Urmas Saard

Väikeste põllumajandusettevõtete toetuse taotlemiseks on edaspidi võimalik taotlust esitada vaid läbi PRIA e-teenuse keskkonna. Põllumehe jaoks muutub taotlemine lihtsamaks ning kiirem menetlusprotsess võimaldab PRIA-l toetuse määramise otsused teha kiiremini, senise maksimaalse 70 tööpäeva asemel 50 tööpäevaga.

Määruse muudatusega täiendatakse ühtlasi hindamiskriteeriumites seatud valdkondlikke eelistusi. Hindepunktide alusel antakse jätkuvalt eelistus põllumajandustootjatele, kes peavad sigu, kuid on otsustanud seakasvatusest loobuda järgnevaks viieks aastaks. Muudatusega antakse lisaks projektide hindamisel eelistus neile seakasvatajatele, kes seapidamisega jätkavad. Kui varasemates taotlusvoorudes andsime projektide hindamisel selle meetme raames eelistuse vaid seakasvatusest väljumisel, siis tänavuses taotlusvoorus saavad eelistuse ka need seakasvatajad, kes jätkavad sigade pidamisega. Sellisel juhul on neil võimalik saada toetust bioohutusmeetmete tõhustamiseks.

Loe edasi: Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlemine muutub elektroonseks

Tänane Meie Maa: „Kui Lätist Saaremaale jõudsime, olid lilled parasjagu närtsinud…“

Tänane Meie Maa meenutab artiklis „Pidu, mida tuli igal juhul suurejooneliselt pidada“ aegu, kus 8. märts oli kalendris tähtis ja hiljem lausa punane püha ehk vaba päeva. Siis ütlesid tolle aja mehed nagu ühest suust, et seda päeva ei tohtinud tähistamata jätta.

Enn Rettau, kes juhtinud KEK-i, Varmat jt asutusi, saatis mehed ka Riiga lillede järele.
“Kui Lätist Saaremaale jõudsime, olid lilled parasjagu närtsinud, aga ära sai need toodud. Eks seda mõtlemist ja muret oli, sest tahtsime alati naistele väikest üllatust teha. Mingid lahendused leidsime alati, sest naised olid väga tähtsad.

Kui naistepäev hakkas kätte jõudma, küsisid mehed, millal naistepäeva nõupidamine tuleb. Ükski mees ei tohtinud alla vanduda – see oli püha seadus.

Lillede valiik turu letil. Foto: Urmas Saard →

Korda läinud Pühajärve matkamaraton tõukekelkudel

5. märtsil viidi talvepealinnas Otepääl läbi I Pühajärve matkamaraton tõukekelkudel, mis tõi kaasa palju positiivseid elamusi ja läks kõigiti korda.

Pühajärve matkamaraton tõukekelkudel Foto Timo Arbeieter — Pühajärve matkamaraton tõukekelkudel. Foto: Timo Arbeieter

Start ja finiš oli Pühajärve mõisapargis, sõideti Pühajärve ja Murrumetsa matkaradadel 5 km pikkusel kinnisõidetud lumerajal. Distantsid olid 5 ja 10 km, võisteldi kahes kategoorias: täiskasvanud (alates 17. eluaastast) ja koolinoored vanuses 10 – 16 aastat. Tagasiside osalejate poolt on olnud positiivne – kiideti korraldust ning meeldis ka tõukekelgusõit.

Matkamaratoni peakorraldaja Imre Arro OÜ-st Loodusturism jäi võistlusega samuti rahule. Ta sõnas, et järgmisel aastal, kui ilmataat lubab häid jääolusid, siis toimub võistlus järvejääl kui lumeeit lund puistab, siis taas lumerajal. Korraldajad loodavad, et see ei jää lihtsalt ühepoolseks ootuseks ning me saadakse jätkata juba traditsiooniks kujuneva tõukekelgumaratoniga. “Kes aga talvisel ajal võistlusele ei jõudnud ja soovib tõukespordis osaleda, siis nende jaoks on meil hea uudis – suvehooajal on plaanis ümber Pühajärve kulgevatel liikumisradadel korraldada matkamaraton tõukeratastel, jälgige infot,” teatas Imre Arro.

Loe edasi: Korda läinud Pühajärve matkamaraton tõukekelkudel

Endla Murd laulustuudio solistid valmistuvad konkursiks ja esinevad naistepäeval Kaubamajakas

Endla Murd laulustuudio solistid valmistuvad konkursiks Lätis ja koostöös Pärnu Kaubamajakaga esinevad stuudio solistid 8. märtsil kell 17 Pärnu Kaubamajakas.

Endla Murd Foto Urmas Saard — Endla Murd. Foto: Urmas Saard

Kontsert on pühendatud naistepäevale ja kannab nime: „Roosidega! Naistele!“. Tunniajasel kontserdil astuvad üles Karmen Kõrnas, Merily-Anett Hallik, Elizabeth Meedla, Karmen Mardik, Karmen Kollo, Getter Akkaja, Henri Sarapuu, Keily Kaal, Liina Bergmann, Rebeka, Kristin Salu, Keitlin Kütt ja “Lepatriinu” ansambel. Kontsertmeister on Irina Oad. Pärnu Kaubamajakas on naistepäeval alati naisi püüdnud üllatada ja nii ka seekord. Mis seekord lisaks kontserdile plaanis, jäägu aga üllatuseks kohaletulnuile!

Pärnu Kunstide Maja Endla Murd laulustuudio solistid on kutsutud rahvusvahelisele kunkursile Lätis. 22.-24. aprill on Lätis Bauskas konkurss „APRĪĻA PILIENI“. Konkursil osalevad solistid Karmen Kõrnas, Merily -Anett Hallik, Elizabeth Meedla ja Diandra Kirs. Kaubamajakas aitab katta konkursil osalevate solistide osavõtutasu.

Endla Murd laulustuudio tähistab aga sel aastal juba 25. tegutsemisaastat!

Vargamäel kohtuvad saabuval suvel Ugala ja Tammsaare

Ugala teater mängib sel suvel Vargamäel suurt vabaõhulavastust “Kõrboja perenaine”, mis sünnib tandemi Urmas Lennuk – Vallo Kirs ühisloominguna.

Kõrboja perenaine kolm peategelast Anna (Kadri Lepp), Eevi (Adeele Sepp), Madli (Luule Komissarov) Foto Gabriela Liivamägi — “Kõrboja perenaine” kolm peategelast Anna (Kadri Lepp), Eevi (Adeele Sepp), Madli (Luule Komissarov). Foto: Gabriela Liivamägi

Viimasest korrast, mil Vargamäel vabas õhus lavastus välja toodi, on möödas tervelt viis aastat. Vaatamata heitlikule Eesti suveilmale kisub Tammsaare loomingut ikka Vargamäe kivistele väljadele ja nõnda etendub Ugala suvelavastus Tammsaare muuseumi õuealal 15 suveõhtul juulis ja augustis.

Näidendi “Kõrboja perenaine” aluseks on Lennuk valinud Tammsaare romaani “Kõrboja peremees” ja kirjutanud näidendi just lavastaja Vallo Kirsile ja Ugala teatri näitlejatele. Suvelavastuses astub üles pea kogu Ugala trupp, kaasatud on tuntud rahvamuusik Kulno Malva, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov, lavastuskunstnik Kristjan Suits ja kostüümikunstnik Pille Küngas. Kõrboaja Annat mängib Kadri Lepp, Kuusiku Eevit Adeele Sepp, Kõrboja Madli Luule Komissarov, Katku Villut Ott Aardam ja Kõrboja Reinu Egon Nuter. Lavastuses kõlab elav muusika ja kaasa teeb üle 30 näitleja.

Loe edasi: Vargamäel kohtuvad saabuval suvel Ugala ja Tammsaare