Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

märts 2016
E T K N R L P
« veebr   apr »
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Homme mälestatakse Rakveres Okaskrooni mälestussamba juures märtsiküüditatuid

Suurel reedel möödub 67 aastat märtsiküüditamisest, mil loetud päevade jooksul viidi vägivaldselt asumisele rohkem kui 22 000 eestlast. Lääne-Viru maavanem Marko Torm kutsub kõiki reedel mälestama märtsiküüditamise ohvreid.

Rakveres Okaskrooni mälestussamba juures mälestatakse 67 aasta möödumist märtsiküüditamisest Foto Kiristel Kitsing

Rakveres Okaskrooni mälestussamba juures mälestatakse 67 aasta möödumist märtsiküüditamisest. Foto: Kiristel Kitsing

Reedel kell 13 asetab Torm küüditatute mälestuseks leinakimbu Rakveres Okaskrooni mälestussamba juures. Mälestama ja leinama okupatsioonirežiimi ohvreid tulevad ka Rakvere linnavalitsuse, Memento Rakvere Ühingu, Rakvere Tööpataljonlaste Ühingu, Endiste Poliitvangide Lääne-Virumaa Ühingu, Kaitseliidu Viru maleva esindajad ning Eesti Evangeelse Luterlikku Kiriku Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu.

“Hoiame küünlaid süüdates elavana mälestust süütutest inimestest, kes kannatasid okupatsioonivõimude inimsusevastaste kuritegude ja terrori all. Oleme mõtetes nende ja nende lähedastega. Tunnustame ja peame meeles neid, kes on veel meiega,” sõnas maavanem Marko Torm.

Märtsiküüditamine oli Eestis 1949. aastal 25. märtsist kuni 29. märtsi õhtuni Nõukogude Liidu võimude poolt läbi viidud elanike massiline vägivaldne ümberasustamine Eestist Venemaa Siberi piirkonda.

NSVL Ministrite Nõukogus 29. jaanuaril 1949 vastuvõetud määrusega pandi paika väljasaadetavate arvud Baltikumis. Eesti NSV-s 7500 perekonda, 22500 inimest, Läti NSV-s 13000 perekonda, 39000 inimest ning Leedu NSV-s 8500 perekonda, 25500 inimest. Kokku kuulus määruse järgi ümberasustamisele 29 000 perekonda ja 87 000 inimest.

Noorim küüditatu Eestist oli teadaolevalt 3-päevane Anne Ojaäär Hiiumaalt, vanim oli 95-aastane vanamemm Maria Räägel Abja vallast.

Esimene ešelon läks sihtkohta teele Tapa raudteejaamast 992 inimesega 26. märtsil 1949 kell 12.32, viimane Võru raudteejaamast 1064 inimesega 29. märtsil kell 21.10.

Enamik küüditatuid vabanes alles 1958. aastal ning viimased deporteeritud vabastati 1965. aastal, mitu tuhat inimest koju tagasi ei jõudnudki.

Comments are closed.