Pärnu turu alles jäämiseks küsitakse abi pealinnast

Pärnakad saatsid täna Pärnumaalt valitud Riigikogu saadikutele kirja, milles teavitatakse Pärnu Vana Turuga kujunenud umbsõlmest. Sama kirja said ka Mari Lauri, väikeettevõtjate toetusrühma juht Riigikogus ja Kersti Kracht, EVEA president.

Riigikogu hoone Foto Urmas Saard
Riigikogu hoone. Foto: Urmas Saard

Seoses Vana turu rekonstrueerimistöödel toimuvaga ja sellele järgneva eeldatava olukorra tekkimisega tegid ühispöördumise turu rentnike nimel Irina Viirmaa, MTÜ Aita Meie Inimest juhatuse liige Heldur Paulson ja
EKRE Pärnumaa ringkonna esimees Helle Kullerkupp. Selles öeldakse, et Rimi AS toiduketi kaupluse tulemisega Pärnu turule tekib ebaaus ja ebaeetiline konkurents Eesti väike- ja mikroettevõtete ning Rootsi suurmonopoli vahel.

Taustaks teatatakse, et turu omanik on OÜ Pärnu Turg, juhatuse esimees Olga Dubovitskaya, kes on Pärnu turuga tegelevatele ametnikele tundmatu isik, on nähtud vaid digiallkirja dokumentidel. Samuti pole ta kunagi kohtunud tururentnikega.

Alates veebruari keskpaigast said kodanikud Pärnu Postimehest teada, et turu renoveerimistööde järel rajatakse uuenenud turuhoonesse 1200 ruutmeetrine Rimi ketikauplus. “Plaanime sinna keskmise suurusega supermarketit,” ütles Rimi Eesti Food ASi kommunikatsiooni spetsialist Katrin Bats. Hetkel on linna turul kokku üle 80 kauplemiskoha ja väike- või mikroettevõtete rentnikke 64.

Veebruari viimasel päeval toimus linnavalitsuses 2 ümarlauda kõigi osapoolte esindajatega, kus linnapea Romek Kosenkranius lubas leida lahendusi ja rääkida turu omanikuga, kuid juba 2. märtsil väljastas planeerimisosakond ehitusloa turuhoone rekonstrueerimiseks.

Pärnu Postimehes on vallandunud terav arutelu ja lisaks ümarlaudadele toimus ka rahvakoosolek raamatukogus. Alustatud on allkirjade kogumist väikekauplejate kaitseks ja tehtud pöördumine linnavolikogu le. Rentnikud on isiklikult pöördunud volikogu liikmete poole.

Kirjas mainitakse, et turul kauplejatele ja linnakodanikele on vastuvõetamatu müügi kõrghooajaks turu sulgemine, samuti vastu hakkavate rentnike ähvardamine turu juhataja poolt ning 7-päevase etteütlemisega lahtiolekuaegade muutmine. Turg nõuab, et alates 15. märtsist peavad rentnikud senise kl 8.00 asemel avama müügi tund varem. Sulgemisaeg muudeti 15-lt kella 17-le. Mõlemad ajad on rentnike arvates ebavajalikud ja turg pole kunagi toiminud sellistel kellaaegadel. Seejuures esitatakse vastavasisulises teates eksitavaid väiteid, et enamik rentnikke soovivat pikemalt oma kaupa müüa. Rentnikud näevad muudatuses otsest represseerimist, et rendileping ennetähtaegselt üles öelda ja rentnikust vabaneda ilma leppetrahvi maksmata.

Allakirjutanud möönavad, et rendilepingu tingimusi on rikutud. Rekonstrueerimistöödega soovitakse alustada juba 9. aprillil. Leping öeldi turu poolt üles 2 kuu etteteatamisega (VÕS järgi peab olema 3 kuud), kuid leppetrahv välistatakse. Rentnike arvates omavad nad õigust moraalsele kahjule, mis tuleneb ootamatust äritegevuse takistamisest ja mõnel juhul (toidukaupade siseruumides müüjad) äritegevuse lõpetamisest.

Kui turg muutub ehituse käigus ehitusplatsiks, siis jääb ebaselgeks avaturul müüjate ja ostjate ohutus ning toidukaupade müügil toiduhügieeni tagamine. Ehitusplatsil kauplemisel tekib otsene oht müüjatele ja ostjatele. Seda põhjustab müra, tolm, ehitusmasinad, heitgaasid jne. Nimetatu mõjutab käivet ja muudab ostlemise ebamugavaks.

Kuna õueala on juba praegu broneeritud kevad-suviste müüjate poolt, siis kõigile müügikohti õues ei jätku ja paljud ettevõtjad sunnitakse tegema 9 kuulise äritegevuse pausi, mis on ebareaalne olukord ettevõtluses. Eriti olukorras, kus põllumajanduslik väiketootmine on kogu pere töö ja ainus sissetuleku allikas.

Projekti järgi hõivab Rimi esimese korruse ostusaalis enamuse pinnast ja turukauplejad surutakse hoone äärealadele või teisele korrusele, mis tekitab ebavõrdse konkurentsi suurrentniku ja väikerentnike vahel.

Juba praegu kummitab piirkonda parkimiskohtade nappus. Poe tulekuga suureneb probleem veelgi, kuid selles piirkonnas polegi muud parkla ehitamise võimalust kui praegune avaturu ala.

Rekonstrueerimise järgselt võib oodata kallimate rendihindade kujunemist ja on teatatud, et müügikohtade jagamine toimub enampakkumisel. See oleks ebevõrdne ja halb olukord just mikroettevõtetele. Tegemist poleks enam tavalise vaba turuga ja nii võib karta traditsioonilise mitmekesise linnaturu kadumist.

Odava võõramaise ketipoe kauba tootehindadega, samuti allahindluste kampaaniate kõrval ei suudaks väiketootja iialgi samaväärselt kaubelda. Lepa kaubamajas on Säästumarketi omanik samuti Rimi AS ja selliselt toimub turu piirkonnas ühe ketikaubanduse monopoliseerumine. Linna turg peab jääma sõltumatuks ning omanäoliseks väikepõllumajandus ja –tootjate kauplemiskohaks. Suurrentniku tulemisega hääbub ajaloolise linnaturu kontseptsioon ja toimimine. Nii on juhtunud Valgas, Paides jt väikelinnades.

Lauri on Äripäevale öelnud, et väikeettevõtjate toetusrühm toetab ja kaitseb väikeettevõtjate huve, seisab ettevõtlust soosiva majanduskeskkonna eest. Vaatamata oma väiksusele pakuvad väikeettevõtted töökohti enam kui pooltele Eestis töötavatele inimestele ning nende käive on enam kui pool kogu ettevõtluse käibest. „Päris palju on vastandlikke soove ning sellest tulenevaid solvumisi, et ühe või teise osapoolega ei arvestata. Ma näen, et sellistel juhtudel tuleb rohkem tegeleda ühisosa leidmise ja arusaamade lähendamisega”.

Lauri loodud toetusgrupiga on liitunud juba mõnikümmend Riigikogu liiget, sealhulgas mitmeid majandus- ja rahanduseksperte, ka endine Pärnu linnapea Toomas Kivimägi, kes valimistel kogus Pärnumaal üle 7600 inimese hääle. Kirjas meenutatakse, et Kivimägi oli veel linnapea kui algasid turu omanike väga keerulised ja koomilised vahetused ja müügid. Kirja autorid leiavad, et oleks tulnud ette näha olukorra tekkimist, kus linnale tähtsa ja omanäolise äriobjekti tegevust hakkab koordineerima ning mõjutama eraomaniku õigus. Eraomaniku valikud võivad alati kahjustada teisi ettevõtjaid, linnakodanike huve ja linnamainet, mis pole normaalne olukord.

Veel juhitakse tähelepanu linnavolikogu esimehe viitele Eesti riigikorrale, mis toetab vaba turumajandust ning sellest tulenevalt polevat riigil ega kohalikul omavalitsusel õigust ette kirjutada, millise kauplejaga eraomanik lepingu sõlmib. Linnavalitsus ei saavat midagi teha. Aga kolme pöörduja hinnangul teenib sõltumatu turu olemasolu linnas avalikku huvi ja selle tagamine peaks olema linnavalitsuse ülesanne. Kuid antud juhul astub linnavalitsus „mängust” välja ja väidetavalt ei saavat midagi teha.

Rahva ja rentnike soovil tehakse ettepanek mitte lubada rekonstrueerimistöödega alustamist enne sügist kui turuhooaeg lõpeb või kuni ehitatakse linnale uus turg.

Kuna hetkel on tegemist avaliku huvi eiramise, väike- ja mikroettevõtete tegevuse kahjustamise ja ebaausa konkurentsi tekitamisega, siis leitakse, et tekkinud olukorras peavad sekkuma rahvast esindavad poliitikud ning peatama pöördumatuid tagajärgi loova tegevuse.

Hetkel on väikekaupmeeste toetuseks ja Rimi kaubandusketi tuleku vastu Pärnu turule kogutud ligi 3000 allkirja ja kogumine jätkub. Lõpuks kinnitatakse, et pole välistatud piketid ja meeleavaldused Pärnu turu kaitseks ning palutakse võtta ametlik seisukoht kujunenud olukorras, et leida enamuse huve kaitsev lahendus.