Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

veebruar 2016
E T K N R L P
« jaan   märts »
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
29  

Sindit tabas „tähtede“ sadu

Eilsel Sindis toimunud Eesti Vabariigi 98. aastapäevale pühendatud kontsert-aktusel kõneles linnapea Marko Šorin, kes ühiselt volikogu esimehe Toomas Asiga andis üle Sindi Aastainimese tiitli Margit Schmidtile, samuti austati oma linna kultuuritegelasi ja sportlaseid, kuulutati välja Sindi Kaunis Kodu ja Kaunis Aed võitja. Õhtu meelahutusliku osa täitsid muusikakorüfeed Lembit Saarsalu, Merle Kollom ja Karmen Puis.

Mirtel Metsmaa Foto Urmas Saard

Mirtel Metsmaa. Foto: Urmas Saard

Riigihümni lauldi Sindi laulukoori eeslaulmisel ja Kristel Reinsalu juhatamisel. Järgnevalt kõlas koori esituses Tõnis Mägi „Palve“, solistina laulis Sindi gümnaasiumi 3. klassi õpilane Mirtel Metsmaa, kes võitis 2013. a „Kuldmikrofoni“, aga on olnud ka „Sindi Ööbik 2013“ 5 kuni 7-aastaste võitja, samuti mullune oma vanuserühma parim „ööbik“.

Pidupäeval mõeldi ka argiselt

Võimsalt hingestatud sissejuhatusele järgnes Marko Šorini kõne, mis meenutas, et Eesti riigi loomise triumfi ja pidupäevade vahele asetub argipäevane pingeline töö. Nagu kogu maailm pöörleb pidevas muutuses, seisab ka kodulinn Sindi sama vääramatu tõsiasjaga silmitsi. Linnapea sõnul võiks Sindi paisu saagast juba mahuka raamatu ilmutada, aga ikkagi pole veel järelsõna kirjutamise aeg kätte jõudnud. Iga päev saab uusi lehekülgi juurde kirjutada.

„Just nüüd on toimumas suured otsustavad ettevõtmised. Eelmisel aastal omandas riik paisurajatise eesmärgiga kõrvaldada kalade rändeteelt takistus. Omanik on peremees, kes otsustab oma vara üle,“ nentis linnapea, kes tunnetab koos paljude sintlastega paisu sümboolset väärtust. „Ka riik on seda väärtust tunnustanud ja seetõttu nõustunud tulema vastu siinse kogukonna teatavatele ootustele. Olgu nendeks siis ujula säilitamine, paisu asemel looduslähedase kärestiku rajamine, kallaste heakorrastamine ja sinna juurdepääsuteede ehitamine.“ Linnavalitsus on oma tingimused riigile esitanud, kuigi leidub neidki, kes ilmselt loodavad mitte midagi tehes paisu säilimist. „Paraku siin see ei kehti ja otsustamatus on mõnikord kõige suurem kahju tekitaja,“ leidis Šorin silmas pidades viimast linnavolikogu istungit, kus volikogu jättis oma seisukoha kujundamata. „Volikogu distantseerus linna jaoks olulise küsimusega tegelemisest.“

Kui volikogu otsustamatus tektitas mõtetes nõutust, siis linnapea järgnev arutlus pani kuulaja küsima: kui kaua veel omavad siinsed elanikud auväärse ajalooga Sindi linnakodaniku seisust? Toimuv omavalitsuste piiride muutmine erineb oluliselt varasemast asjade käigust. „Kui vabatahtlikult kokku ei minda, siis tehakse seda sunniga. Paraku ei täida Sindi elanike arv kriteeriumi, mis võimaldaks sundliitmisest hoiduda. Täna pole võimalik ennustada, milline staatus või saatus Sindit ootab: linn, linnaosa, vald või osavald? Kes teab, kui tõepoolest vastav seadus vastu võetakse?“

Tunnustati ja tänati

Margit Schmidt Foto Urmas Saard

Margit Schmidt. Foto: Urmas Saard

„Kuid täna on pidu ja ees ülevad hetked, et tunnustada väljapaistvamaid meie endi hulgast,“ teatas linnapea. „Tähesajust“ kõneldes märgati seekord möödunud aasta tegijate seas kõige säravamalt välja paistnud Margit Schmidti. Tema pälvis „Sindi Aastainimene 2015“ auväärse tiitli ja rahalise preemia. See on eelkõige tänu töö eest, mida iluvõimlejate juhendaja teinud pea 11 aastat Sindi neidusid treenides.

Sindi linna kodukaunistamise preemia võitis Väike-Põllu 3 eramu, mille omanikuks on perekond Evestus. „Seda kaunist kinnistut iseloomustab hooldatud õueala, koos kujundatud võrade ja hoolsalt lõigatud õuna- ja ilupuude, hekkide ning lillepeenardega, mis ühtekokku annavad iluaiale pilku püüdva skulptuurse vormi ja struktuuri,“ kirjutas kodukaunistamise komisjonile vihje teinud ajalehe Sindi Sõnumid toimetaja Viktor Kaarneem.

Nimetuse „Kaunis Aed“ pälvis perekond Kask. „Monical ja Arkol on suur pere, neli last: Klaus, Kirke, Kreeta ja Karen, kelle vanus jääb 18 ja 2 aasta vahele. Lisaks vahvad koduloomad: hagijas Roosi, kass Kessu, merisead ja vutid. Hakkajate inimestena on nad oma kodus pea kõik ise teinud,“ jäi tunnustussõnade loetelust just see meelde.

Tunnustati Sindi Tuletõrje Seltsi, asutatud ühena esimestest Eestis, aastal 1922. Täna kuulub seltsi 40 vabatahtlikku, kellest pooled on ka kutselised päästjad Sindist, Paikuselt, Torist, Saugast, Tahkurannast ja mujalt. Tegeletakse nii pääste valdkonnaga kui ka ennetusega. Kaasa lööb ka linnapea, kes pidi kogu austuse raskuse enda peale võtma, sest päälik ise oli pidulikul hetkel muude kohustustega hõivatud.

Sellega on Kristiina Sauväli propageerinud ja edendanud sintlaste seas sportlikult tervislikke eluviise!

Kultuuritegelase nimetuse vääriliseks tunnistati Sindi muuseumi juhata Heidi Vellend, kelle möödunud aasta suurimaks ettevõtmiseks oli raamatu „Aja jälg Sindi muuseumis“ koostamine. Sama nimetuse pälvis Mariko Passel. Tema juhendab Sindi gümnaasiumi tantsugruppi D.R.E.A.M. Kavaga “Welcome to Estonia“, mille liikumist täiendavad kepikeste külge kinnitatud sinimustvalged lindid, on kindlasti iga sintlase südame võitnud ning tekitanud erilise sooja rahvusliku tunde. Aga muidugi on ta teinud veel palju enamatki. Sindi Murueided on eakate naistantsurühm, 15 liikmega, kelle keskmiseks vanuseks umbes 71 aastat. Rühm on esinenud memme-taadi pidudel, festivalidel, tantsupäevadel, tänavatantsul, lipu päevadel, jääfestivalil, puhkeõhtutel. Murueided on tutvustanud eesti folkloori ja Sindi linna Rootsis, Södertäljes.

Mullused väljapaistvad Sindi sportlased olid sõudja Allar Raja, kabetaja Hendrik Tamm, motosportlane Jarmo Lehiste, juhtrajasõitja Karmen Mets, kreeka-rooma maadleja Randel Uibo, naismaadleja Tiia-Triin Tomson, kreeka-rooma maadleja Raimond Uibo, sangpommi tõstja Siiri Univer, sangpommi veteran Andrei Kirs, kirimaletaja Jüri Siigur, võrkpallur Renee Teppan, pikaaegne Sindi Sõprade Seltsi eestvedaja Kristiina Sauväli.

Öeldi, et Kristiina Sauväli lõpetab tegevuse Sindi Sõprade Seltsis, aga kahtlematult ei muutu olematuks hästi läbiviidud ettevõtmised. Tema eestvedamisel on Sindi linnas toimunud Sindi Spordipäevad, kus linna suur ja väike rahvas saanud aastaid võtta üksteisega mõõtu nii individuaal – kui ka meeskondlikel võistlustel. Sellega on Kristiina Sauväli propageerinud ja edendanud sintlaste seas sportlikult tervislikke eluviise!

Muusika puudutas ja ülendas

Lembit Saarsalu, Merle Kollom ja Karmen Puis on ära teeninud Sindi publiku lakkamatu aplausi Foto Urmas Saard

Lembit Saarsalu, Merle Kollom ja Karmen Puis on ära teeninud Sindi publiku lakkamatu aplausi. Foto: Urmas Saard

Ootuspäraselt kuid ikkagi üllatavalt imepärast helide mängu kuulsid aastakümnete vanused seltsimaja seinadki, mis ei taibanud väga heast muusikast muidugi mõhkugi. Aga neile polnudki see mõeldud, vaid üksnes suurepärast helide võlu hindavale Sindi rahvale. Südamest tänulikule kuulajale esines saksofonikuningas ja Eesti džässi visiitkaardi nimetusega pärjatud Lembit Saarsalu. Rahvusvaheliselt mainekal džässmuusikul täitus mullu 50 aastat elukutselist lavategevust. Tänavu autasustati ansamblijuhti, heliloojat ja džässmuusika tutvustajat Konstantin Pätsi asutatud Valgetähe teenetemärgiga. Ta on olnud muusikuna Eesti saadikuks kõikides maailmajagudes, välja arvatud Austraalia.

Merle Kollom on organist, muusikaprodutsent, 2003. a pälvinud Eesti Kontserdi aunimetuse Aastainimene. Eile pani ta elektrilisel klahvpillil seltsimaja õhu võnkuma nii nagu oleks tallanud tuult oreliviledesse. Aga ta imiteeris klahvpilliga ka teistsuguseid instrumente. Koos saksofoniga harmoneerus kaunis meloodia terviklikuks „sümfooniaorkestriks“.

Ja siis astus lavale Vanemuise sopran Karmen Puis, Aasta vanemuislane 2011, Eesti Teatriliidu aastaauhind 2012. Peamiselt laulis ta Eesti loomingut, mõned palad ka maailma klassikast. Publikule esitati ka Merle Kollomi loodud muusikapala. Kontsert lõppes ühiselt „Põhjamaa“ laulmisega. Kõige paremini laulsid kaasa Sindi laulukoori liikmed.

Mainimata ei saa jätta ka maitsekat lavakaunistust, mis püüdis pilku kohe saali sisenemisel.

Urmas Saard

Comments are closed.