Mitu päeva peaks head uut aastat soovima?

Allpool on kogutud mõtted, mis ühe või teise inimese poolt erinevatel aegadel öeldud ja millegipärast rohkem meelde jäänud. Teema oli põgusalt jutuks ka Sindi Linnaraamatukogus, kus tänavu alustati tööaastat 4. jaanuaril.

Sindi Linnaraamatukogu naispere aasta esimesel tööpäeval Foto Urmas Saard
Sindi Linnaraamatukogu naispere aasta esimesel tööpäeval. Foto: Urmas Saard

Tavapäraselt arvatakse, et uusaasta sooviga võib tervitada kuni kolmekuningapäevani, 6. jaanuar kaasa arvatud. Naljahambad lubavad ka pärast kuue päeva möödumist, aga siis juba šampusega. Mõni arvaja ei tee asjast üldsegi probleemi ja kinnitab, et pärast kolmekuningapäeva võib jaanipäevani „headuutada“, pealegi ilma igasuguse täis või tühja pudelita. Välismaised tuttavad soovivat aga head uut terve jaanuari kuu. Ei mõisteta, kust see kuuendani kombe täitmine üldse võetud on? Miks ei võiks „uutamise“ aeg piirduda kõigest aasta esimese kolme päevaga?

Mõni tunneb head uut aastat soovimise viisakuskohustuse vastu lausa vastumeelsust ja nõuab ilmse tigedusega, et mõttetu fraasi nämmutus saaks ajaliselt kindla kuupäevaga paika pandud. Teisi paneb selline suhtumine kulmusid kergitama ja küsima: kas pole tegemist suhtlemisprobleemiga või millest selline piinav tunne head uut aastat soovides?

Kusagilt olen maha kirjutanud sellise vastusmõtte: „Aga kuidas on lood teretamisega? Kas samuti tüütu tegevus?“ Noorte hulgas hakkavatki see tegevus vist kaduma ja soovitatakse vastu võtta Teretamise seadus.

[pullquote]Just seepärast vältivat mõnedki naised uusaasta saabudes oma sõbrannadele helistamisega kiirustamist.[/pullquote]Kuid rohkem kui kolmekuninga päeva tärmin püsib eestlaste veres uskumus, et pärast vana-aastaõhtu kesköö seljataha jätmist peaks esimene vastutulija, külaline või head uut aastat soovija olema kindlasti mees. Just seepärast vältivat mõnedki naised uusaasta saabudes oma sõbrannadele helistamisega kiirustamist. Õrnem sugu vajavat kaitset. Mees on üldiselt füüsiliselt tugevam ja peletavat sellega pahad jõud eemale. Sindi Linnaraamatukogu direktor Ene Michelis, ütles et oli kunagise seltsimaja töötajaga kokku leppinud ja palunud tal tulla neljanda hommikul esimesena enne naiste tööle saabumist raamatukokku. Toivo pidanudki lubadusest kinni ja trügis ukse vahelt esimesena sisse, et olla esimene toredat naiskollektiivi tervitamas.

Urmas Saard