Alanud merekultuuriaasta kutsub üles olema näoga mere poole

29. detsembril Lennusadamas toimunud galal anti kultuuriministeeriumi poolt ellu kutsutud traditisioonilise teema-aasta teatepulk sümboolselt üle muusika-aastalt merekultuuriaastale.

Pärlselja rand Foto Urmas Saard
Pärlselja rand. Foto: Urmas Saard

Merekultuuriaasta, mille tunnuslause on „Näoga mere poole“,  on pühendatud merega seotud tavadele ja kommetele ning mere ääres ja merega koos elamise kunstile. Teema-aasta eesmärk on väärtustada Eesti mereajalugu ja osutada tähelepanu merega seotud traditsioonidele.

Merekultuuriaasta eestvedaja, Eesti Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni sõnul kaasatakse teema-aasta läbiviimisel  erinevaid merendusvaldkonnaga seotud osapooli.

Merekultuuriaasta programmi kontseptsioon tugineb neljale temaatilisele lainele.  Jaanuaris ja veebruaris tuuakse esile pärandi- ja kultuuriteemad. Kevadel, märtsist maini,  on fookuses mereohutus ja -haridus. Juunist augustini kutsub merekultuuriaasta programmi suvine laine kõiki mere äärde ja merele aktiivselt puhkama ja vaba aega sisustama. Septembrist kuni novembrini on päevakorral tuumakad arutelud Eesti kui mereriigi tuleviku üle. Merekultuuriaasta programmiga on võimalik lähemalt tutvuda SIIN.

Merekultuuriaasta programmi avalik tutvustamine Eesti Meremuuseumi poolt toimub 7. jaanuaril kell 14 Lennusadamas, kuhu on oodatud kõik meresõbrad.

Kai-Ines Nelson

2015. aasta Eduard Wiiralti nimelised stipendiumid pälvisid Alissa Nirgi ja Ingel Vaikla

2015. aasta Eduard Wiiralti stipendiumite üleandmine Kumu kunstimuuseumis.  Foto: Kultuuriministeerium
2015. aasta Eduard Wiiralti stipendiumite üleandmine Kumu kunstimuuseumis. Foto: Kultuuriministeerium

28. detsembril toimunud tseremoonial Kumu kunstimuuseumis andis kultuuriminister Indrek Saar üle 2015. aasta Eduard Wiiralti nimelised kunstiüliõpilastele mõeldud stipendiumid Eesti Kunstiakadeemia üliõplasele Alissa Nirgile ja Genti Kuningliku Kunstiakadeemia magistrant Ingel Vaiklale.

Stipendiumi eesmärk on edendada kunstiüliõpilaste õppe- ja loomingulist tegevust ja toetada nende enesetäiendamist. Stipendiumit makstakse Wiiralti teoste kasutamise eest kogutud autoritasudest. Ühe stipendiumi suurus on 3000 eurot.

Eesti Kunstimuuseum Eduard Wiiralti teoste suurima hoidjana andis stipendiumi pälvinutele tunnustusena välja muuseumi kuldkaardid, mis tagavad stipendiaatidele eluaegse sissepääsu muuseumi kõikidesse filiaalidesse.

Kultuuriministeerium annab Wiiralti stipendiumit välja alates 2004. aastast, raha selleks koguneb Eduard Wiiralti teoste autoritasudest.

Kai-Ines Nelson

Loe edasi: 2015. aasta Eduard Wiiralti nimelised stipendiumid pälvisid Alissa Nirgi ja Ingel Vaikla