18 detsember 2015 Archives

Festival Eesti Muusika Päevad 2016 keskendub rohelisele helile

7.-16. aprillil 2016 toimuv Eesti heliloojate uudisloomingut tutvustav festival Eesti Muusika Päevad toob kuulajani üle 30 esiettekande. Festivali teemaks on “Roheline heli”.

“Roheline on elu, uuenemise, looduse ja energia värv. Milline on roheline heli – meie keskkonna ja meie planeedi helid, meid ümbritsevate asjade ja inimeste helid, meie elu heli täna, homme, aastate pärast, selle ümber mõtisklemegi 2016.aasta Eesti Muusika Päevadel,” räägib festivali kunstiline juht Helena Tulve. Festivali kontserte läbivateks märksõnadeks on keskkond, looduslähedus, uuskasutus ja märkamine.

Eesti Muusika Päevad (EMP) on esiettekannete festival ja aasta nüüdismuusika tippsündmus Eestis, mis koondab valdkonna rahvusvaheliselt tunnustatud tegijad. Festivalile on tellitud ligi 30 uudisteost meie tippheliloojatelt, lisaks kõlab heliloomingu tudengite ja muusikaõppurite looming. Loe edasi: Festival Eesti Muusika Päevad 2016 keskendub rohelisele helile

Põlvamaad läbiv palverännutee sai uue tähise

Kolmapäeval õnnistati Kõlleste vallas asuva Janukjärve juures sisse palverännutee palvepink, mis on üks paljudest kultuuriloolistest kohtadest, mida palverändurid teekonnal Pirita kloostrist Vana-Vastseliina kabelini läbivad.

Õnnistamisel ning hilisemal koosviibimisel Põlva Talurahvamuuseumis, mis on samuti üks palverännutee vahepeatus, osalesid maavanem, maakonna erinevate koguduste vaimulikud ning palverännutee eestvedaja Lagle Parek koos Pirita kloostri sõprade ringiga.

Janukjärv ja selle ümbrus pakub rändajatele huvitavat ajalugu ja legende. Arvatakse, et järve olla kukkunud või selle tekitanud meteoriit. Põhjasõja ajal seisid järve kaldal omavahel vastamisi Rootsi ja Vene väed ning rahvuseeposes “Kalevipoeg” mainib Kreutzwald järve, mille kallastel Kalevite kanged pojad vaenuvägedega lahinguid lõid ning hiljem suurest janust järve tühjaks jõid. Palvepingi lähedal on ka palksambaga märgistatud koht, kus poetess Anna Haava kirjutas oma luuletuse “Järv leegib eha paistel”. Loe edasi: Põlvamaad läbiv palverännutee sai uue tähise

Lääne-Viru maavanem tänas sisejulgeoleku valdkonnas panustavaid inimesi

Lääne-Viru aavanem tänas sisejulgeoleku valdkonnas panustavaid inimesi. Foto Ain Liiva

Lääne-Viru maavanem Marko Torm tänas teisipäeval sel aastal silma paistnud politseinikke, päästjaid, kaitseväelasi, kaitseliitlasi ja neid, kes on pühendanud ennast Lääne-Virumaa elanike ja nende turvalisuse kaitsele.

Maavanem tänas sisejulgeoleku valdkonnas panustavaid inimesi südamega tehtud töö eest ning avaldas austust politseinikele, päästjatele ja kaitseväelastele, aga ka vabatahtlikele kaitseliitlastele, abipolitseinikele ja teistele, kes panustavad igapäevaselt sellesse, et meil kõigil oleks turvaline Lääne-Virumaal elada nii täna kui ka tulevikus.

“Neid, keda ühise laua taga näha soovime on tegelikult kümneid kordi rohkem – tänu neile kõigile meie maakonna nimel,” sõnas maavanem Marko Torm.

Tormi sõnul on kohalike omavalitsuste, politseinike, päästjate, kaitseväelaste ja liitlaste koostöö olnud regulaarne ja sisuline ning tootnud maakonnale olulist väärtust. Ka vabatahtlikud on kutseliste politseinike ja päästjate kõrval olulisteks partneriteks, kellel on kogukonna turvalisuse loomisel tähtis roll.

“Meie julgeolek ei ole midagi iseenesestmõistetavat ja selle tagamine ei ole ainult politseinike või päästjate töö – turvalisust saab tagada iga maakonna inimene, olles tähelepanelik enda, ümbritseva ja lähedaste suhtes,” lisas maavanem. “Julgustan inimesi aktiivsemalt kaasa lööma kogukonna ettevõtmistes ja andma oma panust turvalise kodukandi nimel. Võrdselt tugevad olles suudame enda eest kindlalt seista ja oma lähedasi ohtude eest kaitsta.”

Tilsis avati peremajad

Laheda valla keskuses Tilsis avati eile vastvalminud peremajad, kus hakkavad elama Tilsi lastekodu lapsed.

Kokku mahub kahte peremajja 32 last, kelle eest hoolitseb kahekümneliikmeline personal. Pered kolivad majadesse pärast jõule.

Ühte maja kasutab kaks peret: üks elab maja ühel, teine teisel pool. Mõlemal pool on sama palju ja sama otstarbega ruume. Kuus pisikest tuba, neist viis kaheksale lapsele ja üks kasvatajale, suur elutuba koos kööginurgaga, saun, duširuum ja teised vajalikud olmeruumid.

Juuni alguses nurgakivi saanud ja OÜ Silindia Ehituse rajatud peremajad läksid maksma 1,4 miljonit eurot, mis eraldati Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Peremajade eesmärgiks on luua lapsele kasvukeskkond, mis sarnaneb peres kasvamisele ja vastab seeläbi paremini iga lapse konkreetsetele vajadustele.

Henari Kamenik

Lastefond annab puuetega laste hoiu- ja teiste tugiteenuste rahastamise üle riigile

Alates novembrist hakkas sotsiaalkindlustusamet Euroopa Sotsiaalfondi toel rahastama senisest suuremas mahus sügava ja raske puudega laste tugiteenuseid nagu lapsehoid, tugiisiku teenus ja transport teenusele. Seoses sellega annab ka SA TÜK Lastefond puuetega laste hoiu- ja teiste tugiteenuste rahastamise üle riigile.

Senise 400-eurose toetuse kõrval panustab riik Euroopa Liidu rahade abil ühe lapse tugiteenuste jaoks ligi 5000 eurot aastas. Toetus on mõeldud kuni 17-aastaste (k.a) raske ja sügava puudega laste lapsehoiu- ja tugiisiku teenuse ning teenuste kättesaadavusega seotud transpordikulude eest tasumiseks.

Tugiteenuste pakkumiseks ühtsetel alustel üle kogu Eesti korraldas sotsiaalkindlustusamet sügisel riigihanke igas maakonnas teenusepakkuja leidmiseks. Selle tulemusena on hankelepingud sõlmitud kaheksa teenusepakkujaga, kellest kolm on varem Lastefondi toel tegutsenud sügava ja raske puudega laste hoiukodud.
Läbi aja on Lastefond toetanud hoiu- ja tugiteenustega seoses 93 sügava ja raske puudega last. Neist 85 said teenust fondi poolt rahastatud hoiukodudes. Sealjuures on fond hoiukodude tegevust toetanud kahe aasta jooksul kokku 86 513 euroga. Loe edasi: Lastefond annab puuetega laste hoiu- ja teiste tugiteenuste rahastamise üle riigile

Kampaania “Kiida teenindajat” kutsub osalema

Märts on juba 13. aastat hea teeninduse kuu ning seepärast kutsutakse kõiki organisatsioone, kes peavad oluliseks suurepärast teenindust, taaskord osalema kampaanias “Kiida teenindajat!”, mis toimub 2016. aasta märtsikuus.

Üleriiklik kampaania kutsub üles märkama ning kiitma häid teenindajaid, teenindust ja teenuseid ning tõstab esile teeninduskohti, mis klientidelt enim kiita saavad. Nendele teeninduskohtadele, mis saavad klientidelt märtsikuu jooksul vähemalt 30 kiitust, väljastatakse aprillis tunnistus ja uksekleebis “Kliendid kiidavad 2016”, mis kehtib terve järgneva aasta.

Kõik organisatsioonid on kutsutud osalema kampaanias “Kiida teenindajat!”, milles saab paigutada teeninduskohtadesse kampaania materjale (plakatid, kiidu-postkastid, kalendrid, rinnamärgid jne) ja veebilehele “Kiida Teenindajat!” bänneri ning osaleda kasulikel koolitustel ja teenindajad saavad osaleda parim teenindaja konkurssidel.

Kampaaniaga liituda saab kuni 25. jaanuarini 2016 spetsiaalses tellimiskeskkonnas SIIN

Lisainfo: kiida@heateenindus.ee.

Euroopa Parlamendi Eesti saadikud toetasid üleskutset laste vaesuse vähendamiseks

Euroopa parlamendi hoone Brüsselis Foto Urmas Saard — Euroopa parlamendi hoone Brüsselis. Foto: Urmas Saard

MTÜ Lastekaitse Liit esitas Eesti saadikutele Euroopa Parlamendis erinevate Euroopas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonide koostöös algatatud üleskutse allkirjastada lastesse investeerimise deklaratsioon, millega tulid kaasa kõik Eesti saadikud. Kokku allkirjastasid deklaratsiooni kaks kolmandiku Euroopa Parlamendi saadikutest.

Lastesse investeerimise deklaratsiooni eesmärk on juhtida liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni tähelepanu laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise vajalikkusele. Ühtlasi kutsutakse Euroopa Komisjoni üles kaaluma laste sotsiaalsete heaolunäitajate loomist ja kasutusele võtmist.

Oluliseks peetakse, et liikmesriigid kasutaksid Euroopa Liidu rahalisi ja muid vahendeid laste ja perekondade kaitsmiseks. Sealhulgas on vajalik, et eelarvepuudujäägi vähendamise korral säästetaks lapsi ja nende peresid, hoides neid poliitilise prioriteedina. Ühtlasi rõhutas deklaratsioon Euroopa Komisjoni kohustust koostada kindel tegevuskava, mille järgi eelnev täide viia.

MTÜ Lastekaitse Liit tunnustab ja tänab Tunne Kelamit, Kaja Kallast, Urmas Paeti, Yana Toomi, Marju Lauristini ja Indrek Tarandit, kes deklaratsiooni allkirjastasid.

Lastekaitse Liit

Televaataja otsustab, missugune oli Eesti Spordihetk 2015

Eesti Rahvusringhääling korraldab traditsiooniliselt telefonihääletuse, kus televaatajad saavad valida lõppeva spordiaasta kõige erilisema hetke.
ERRi sporditoimetus valis kõigi tänavuste spordisündmuste seast neli erakordset ja emotsionaalset hetke, mis pakkusid kõneainet ühiskonnas laiemalt, rõõmustasid aga ka üllatasid kogu Eesti avalikkust. Missugune neist neljast on kõige erilisem, jääb spordisõprade otsustada.
2015. aasta Eesti Spordihetke nominendid:

Eesti paarisaerulise neljapaadi finišiheitlus maailmameistrivõistlustel, mis tõi Eesti sõudmise legendaarsele kvartetile MMilt pronksi ning kindlustas Rio-olümpiapääsme.

Eesti korvpallikoondise südikas mäng Euroopa Meistrivõistlustel, kus meie koondis oli väga lähedal nii Leedu alistamisele kui alagrupist edasipääsule.

Eesti võrkpallikoondise mäng Euroopa Meistrivõistluste play-off’is Serbiaga. Kaks järjestikust geimivõitu ja ülimalt pingeline viies, otsustav geim.

Mart Seimi viimane otsustav katse tõstmise maailmameistrivõistlustel viis Eesti rekordi tõukamises 248 kiloni ning tagas pronksmedali.

Kõne hind hääletusnumbrile maksab 96 senti. Telefonihääletuse tulu laekub Eesti Olümpiakomitee järelkasvuprojekti „Märka järgnevat põlvkonda“ fondi ning antakse 2016. aastal Eesti Rahva stipendiumina välja andekale noorsportlasele. Stipendiumi saaja otsustab Eesti spordihetke konkursi võitnud spordivaldkonna alaliit. Seni on aasta Spordihetke telefonihääletuse tulust pälvinud stipendiumi vehkleja Katrina Lehis ning kergejõustiklased Kätlin Piirimäe, Janek Õiglane ja Andi Noot.
Käesoleva aasta Eesti Spordihetk selgub detsembrikuu viimasel pühapäeval toimuval pidulikul galal “Spordiaasta tähed 2015”. Hääletustelefonid suletakse 27. detsembril kell 22:15.

Silver Kuusik

Seakatku oht ei ole möödas

Iga nädal diagnoositakse sigade Aafrika katk 30-50 kütitud või surnult leitud metsseal, senisel rekordnädalal diagnoositi haigus 74 metsseal. Praeguse seisuga on veterinaar- ja toiduamet (VTA) kinnitanud üle tuhande positiivse seakatku proovi metssigadel. See tähendab, et viiruse kontsentratsioon metsas on kõrge ja taudi metsast farmi jõudmise oht on jätkuvalt suur, hoiatab VTA.

Kuigi viimasel ajal ei ole olnud taudipuhanguid koduseafarmides, ei tohi seakasvatajad mingil juhul valvsust kaotada. Kindlasti on aidanud taudi farmidest eemal hoida karmistunud bioohutusnõuded ja nende hoolas täitmine seakasvatajate poolt. Seakatku leidude statistika näitab, et metssigade populatsioonis taudi vaibumise märke ei ole.

Möödunud nädalal diagnoositi veterinaar- ja toidulaboratooriumi (VTL) Tartu laboris sigade Aafrika katk Eesti metsades kütitud või surnult leitud metssigadelt võetud proovidest tuhandendat korda. Kui aasta esimeses pooles uuriti kuus 250-650 looma proovid, siis novembriks on see number tõusnud 2400 loomani. Ühe päeva jooksul uuritavate proovide mahud on ulatunud senisel maksimumpäeval 250 proovini.

Seoses intensiivsema küttimisperioodiga hakkas VTL alates oktoobrist analüüsima seakatku proove ka pühapäeviti. Nädalavahetusel kütitud metssigade proovide laborisse saatmist aitavad korraldada VTA maakondlikud veterinaarkeskused.

Vaata lisaks:

Infograafik “Bioohutus farmis sigade Aafrika katku vältimiseks”

Voldik “Juhised sigade Aafrika katku tõrjumiseks metsas”

Algab konkurss 2015. aasta parima keeleteo selgitamiseks

Haridus- ja Teadusministeerium kuulutab välja konkursi 2015. aasta parima keeleteo selgitamiseks, kandidaate saab esitada 17. jaanuarini.

Aasta keeleteokonkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

Aasta parima keeleteo kandidaate saab esitada ministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2015; e-postiaadressil keeletegu@hm.ee või posti teel (aadressil Haridus- ja Teadusministeerium, Munga 18, Tartu 50088, märksõna „Keeletegu“).

Kandidaatide esitamisel e-posti või posti teel tuleb järgida ministeeriumi kodulehel olevat esitusvormi ja teatada:
1) keeleteo nimetus,
2) keeleteo tegija/tegijad ja tema/nende kontaktandmed; töörühma puhul juhi ja liikmete nimed ning juhi kontaktandmed,
3) keeleteo kirjeldus seostatuna konkursi eesmärgiga (500-1000 tähemärki),
4) esitaja nimi, e-postiaadress ja/või telefoninumber.

Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja valivad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel, mis toimub veebruaris. Laureaadid selguvad märtsis.

Keeleteoauhinna statuut ja senised laureaadid

Aire Koik

Aasta Betoonehitis 2015 konkursil osaleb 15 ehitist

Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu korraldatavale konkursile „Aasta betoonehitis 2015” esitati 15 nominenti.

„Meie betoonehitiste võistlus torkab silma väga laiahaardelise geograafia ja väga erineva kasutusotstarbega ehitiste poolest,” sõnas Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Kalle Suitslepp. „Eriti rõõmustab, et betoonist kui kodumaisest materjalist on valminud koolimajad, infrastruktuurirajatised, innovaatilised Tark Maja ja Koda. Eesti parimad kodud ehitatakse endiselt betoonist – nii

kortermajade- kui eramuarhitektuur on konkursil esindatud. Valminud on kaks suurt kultuuriehitist – Kultuurikatel, kus on oskuslikult seotud uus ja vana betoon ning Eesti Rahva Muuseum Tartus,” lisas Suitslepp.

Suitsleppa sõnul saab Eesti betoonisektori ekspordivõimekuse sümboolse märgina võistlusel näha Soome suurima lennuvälja raudteetunneli rajatisi. Loe edasi: Aasta Betoonehitis 2015 konkursil osaleb 15 ehitist

Saatesarja Klassikatähed 2016” osalejad selgusid tihedas konkurentsis

Kõrgetasemelises ja erakordselt pingelises eelvoorus valis žürii välja kaheksa noort muusikut, kes pääsevad osalema telekonkursile “Klassikatähed 2016”.

Esimene saade läheb ETV eetrisse 13. märtsil.

Žürii ja televaatajate ette astuvad: Merike Heidelberg (vioola), Sten Heinoja (klaver), Silvia Ilves (tšello), Karl Johan Kullerkupp (löökpillid), Mikk Langeproon (akordion), Jaan Mesi (trompet), Jakob Peäske (fagott), Kristiina Rokaševitš (klaver).

Registreerumine tänavusele konkursile oli arvukas, eelvooru pääsemise eest võistles omavahel 29 noort instrumentalisti ja lauljat. Esitatud muusikapalad kõlasid viieteistkümnel erineval instrumendil. Pianiste osales rekordiliselt palju – üksteist.

“Klassikatähtede” žürii liige, Eesti riikliku sümfooniaorkestri peakülalisdirigent Olari Elts ütles, et eelvooru tase oli väga hea, parem, kui oleks võinud registreerumisankeetidega esitatud videote põhjal arvata. “Eriti teeb rõõmu see, et meie hea tasemega pianistide kõrvale on tekkinud konkurents ka teiste pillide näol – mul on väga hea meel, et saates on esindatud kaks keelpilli ja nii vask- kui puupill, löökpillid. Esindatud on kõik pillirühmad ja valik telepubliku jaoks on väga mitmekesine. Arvan, et sellest tuleb üks väga põnev võistlus,” rääkis Elts.

Žürii oli kaheksa osaleja valikul üsna üksmeelne, tugevam kaheksa eristus selgelt ja ilma vaidlusteta.

Võistlussaadetes peavad osalejad end näitama eri külgedest – efektse virtuoosi ja unustamatu meloodia esitajana, nad peavad olema kohanemisvõimelised ja leidlikud, musitseerides koos ootamatute lavapartneritega, esitama klassika- ja pophittide töötlusi. Erinevates voorudes on noortel muusikutel täita ka vaimukad lisaülesanded. Kaheksa televooru pääsenud muusiku hulgast valitakse parim olenemata instrumendist.

Fotod osalejatest (Ülo Josing/ERR)

Lootuse Küla hakkab toetama vanglast vabanenuid

Justiitsministeerium sõlmis lepingu MTÜga Lootuse Küla, mis hakkab pakkuma majutus- ja nõustamisteenust vanglast vabanenud inimestele sujuvamaks tavaeluga kohanemiseks. Toetuse suuruseks on 168 675 eurot.

Teenuse eesmärk on suurendada vanglast vabanenute osalust tööturul ning vähendada nende retsidiivsust. Lisaks elu- ja töökoha pakkumisele on teenuse osaks tugiisikuteenus ning rehabiliteerimist soodustavad tegevused, nagu võla-, sotsiaal- ja psühholoogiline nõustamine.

Tugiisikuteenust pakuvad vanglast vabanenutele MTÜ Balti Kriminaalpreventsiooni ja Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Instituut ja MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus. Tugiisiku töö algab enne kinnipeetava vanglast vabanemist, mille eesmärk on luua usalduslik ja toetav suhe kahe isiku vahel, mis jätkub vabaduses. Sujuvamaks tavaeluga kohanemiseks annab tugiisik vanglast vabanenule nõu oluliste küsimuste lahendamisel, suunab õigetesse ametiasutustesse, aitab töö leidmisel jms. Kui vanglast vabanenul puudub ka elukoht, suunatakse ta majutus- ja nõustamisteenusele.

„Vajadus sellise teenuse järele tuleneb ühelt poolt sellest, et elukoha puudumine on peamisi põhjuseid, mis takistab vanglast vabanenut inimesel püsivat tööd leidmast ning seetõttu on see ka otseseks riskiteguriks uute kuritegude osas. Lootuse küla puhul hindame eriti tööharjutuse osatähtsust nende programmis ning teiselt poolt teeb nende teenuse eriliseks see, et keskendutakse sõltlastele, kelle puhul retsidiivsusnäitajad on kõige kõrgemad,“ rääkis justiitsministeeriumi analüüsitalituse projektijuht Stanislav Solodov.

Teenuse sihtgruppi kuuluvad nii tähtaegselt, ennetähtaegselt kui ka karistusjärgsele käitumiskontrollile vabanenud isikud. Kui tähtaegselt vabanenute puhul on teenus vabatahtlik, siis kohtu tingimustel vabanenud võtavad endale kohustuse Lootuse küla programmis osalemiseks.

Maria-Elisa Tuulik