10. detsembril toimus Riigikantselei ja MTÜ Eesti Lipu Seltsi ühisel korraldusel lõppevat aastat kokkuvõttev seminar, kus teemaks olid ka tegemised lähiminevikust ja seati sihte järgnevateks aastateks.
Lisaks Riigikantseleile ja Lipu seltsile osalesid seminaril Välisministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Riigikogu kantselei, Presidendi kantselei, Otepää valla, Põltsamaa linna, Lipuvabriku, Liputehase, Tameo Lipp ja teised inimesed. Riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed tutvustas esimeses teemaplokis lipukorda nii Eestis kui mujal maailmas. Samas plokis tegi ettekande ka Lipu seltsi juhatuse liige ja endine pikaajaline Riigikogu liige Trivimi Velliste, tema selgitas meeldetuletavalt 10 aastat tagasi vastu võetud Lipu seadust.
Nutikas lipuaabits
Uiboaed toonitas, et Eesti lipu heiskamine on igaühe õigus ja vastutus. Erinevalt paljude teiste riikide praktikast ühendab Eesti lipp riigi- ja rahvuslipu. Eestil on lipupäevi 15, lisaks kohaliku-, riigi- ja Euroopa Liidu tasandi valimispäevadel lipu heiskamised. Neile lisanduvad erandkorras heiskamised, näiteks leinalipud Pariisi terrorirünnaku ohvrite mälestuseks jne. Lipupäevade arvu peetakse üldiselt mõõdukaks. Austrias on määratud lipupäevi ainult 2, seevastu Leedus 23. Ametiasutustest oleks lipu heiskamine kohustuslik 2604-le juriidilisele isikule, neist 255 alaliselt heisanud asutust ja 2349 korraliselt lipu heisanud asutust ning inimest.
Ideaalsel juhul peaks arvestuslikult olema lipuheiskajaid ettevõtjaid ca 110 000 ja elumajasid ca 540 000.
Uiboaed tutvustas ka uut väljatöötatud elektroonilist nutikat lipuaabitsat, mis sisaldab lipu kasutamise korda, üldiseid ja isiklikke lipupäevasid, lipupäeva meeldetuletust, leinalipu kasutusõpetust, lipuhooldust ja lippude kooskasutust.
Tähtsam on sisuline külg
Velliste omistas lipule märgilise, emotsionaalse ja mälu kandva tähenduse, millest igal ühel eraldi on oluline roll meie teadvuses. 2005. a 23. märtsil vastu võetud Eesti lipu seadus lähtus euroopalikust vabaduse põhimõttest, mis on vastupidine totalitaarses ühiskonnas kogetule. Just seepärast ei kohusta seadus kodanikke sanktsioonide mõjutusel lippu heiskama, vaid annab talle selleks õiguse. Seadus eeldab kodanike kohusetunnet ja austust oma riigi ning rahva suhtes. Velliste esinemisest oli huvitav kuulata ka tema märkmeid seaduse eelnõu arutluse ajast. Ta märgistas kolme, kahe või ühe tärniga välja pakutud lipupäevad vastavalt nende tähtsusele selliselt nagu see tema meelest pidanuks järjestuma. Kolme tärni vääriliseks ehk kõige tähtsamaks pidas Velliste iseseisvuspäeva 24. veebruaril ja võidupüha 23. juunil. Kahe tärniga märkis ta iseseisvuse taastamise 20. augustil, samuti Tartu rahu aastapäeva 2. veebruaril, Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva 3. jaanuaril, 14 juuni küüditamise päeva ja 14. märtsil tähistatava emakeele päeva. Ühe tärniga on märgitud isadepäev, teadmistepäev, muidugi ka jaanipäev, mis läheneb jõulude kanti, kus küll üldse ei kasutata lippu.
[pullquote]Eesti lipu 125. juubeli tähistamise ajaks püstitati Otepää Lipuväljakule 20 m lipumast, mis peaks olema riigi pikim.[/pullquote]„Osad inimesed tajuvad lipu kasutamist nagu etiketi või protokolli teemana, aga ma tahan rõhutada, et see on ainult väga väike kihistus kogu selle tähenduses ja üldsegi mitte kõige olulisem. Palju tähtsam on selle asja juures sisuline pool, mis on meie hinges ja mille eest oleksime me tänapäeval valmis võitlema,“ lõpetas Velliste oma sõnavõtu.
Parema käe reegel
Teises teemaplokis jagas väga kasulikke praktilisi kogemusi Välisministeeriumi riikliku protokolli osakonna töötaja Sirje Sepaste. Lisaks kindlaks määratud lippude asetuse reastusele kehtib ka nn parema käe reegel. Kui väliskülaline istub võõrustaja paremal käel, siis paigutatakse vastupidiselt tavaasetusele lipud selliselt, et riigilipp paikneb külalise ees ja Eesti lipp võõrustaja ees. Slaidil toodi näiteks Georgia välisminister ja Eesti välisminister, kelle ees asetsesid nende riikide lipud.
Lippude valmistajatest olid kohal kolm Eesti suurimat liputootjat: Digitex Meedia OÜ Liputehasest Alvar Leola, Tameo MT-st Sirje Peiker ja Lipuvabrikut olid esindamas Karina Tõeleid ja Milla Asmu.Lipu tootmise ja lipu poliitika vallas võttis sõna vabriku direktor Karina Tõeleid, kelle sõnul püsib neil hea koostöö Riigikantseleiga.
Otepää
Oluline oli ka sinimustvalge lipu õnnistamise paigas toimuvast ülevaate saamine. Kolmandas teemaplokis tegid seda koguni kolm Otepää valla töötajat. Monika Otrakova, Otepää vallavalitsusest, rääkis, et neil toimub Eesti lipu aastapäeva tähistamine traditsioonilise lipuheiskamisega Otepää kirikumõisas, kus osaleb ka EÜS-i lipuvalve. Toimub pidulik kontsert-jumalateenistus. Alates aastast 2012 korraldatakse lipurongkäik asutuste, organisatsioonide, naabervaldade esindajate ja jõustruktuuride osalusel vallavalitsuse hoone eest kirikumõisa.
Eesti lipu 125. juubeli tähistamise ajaks püstitati Otepää Lipuväljakule 20 m lipumast, mis peaks olema riigi pikim. Pastoraadis avati Jüri Stepanovi büst ja toimus EÜS-i hoburongkäik Tartust Otepääle. 130. sünnipäeval toimus palju muu hulgas Eesti lipulugu tutvustava bareljeefi ideekonkursi võitja väljaselgitamine. Võitjaks osutus skulptor Gea Sibola Hansen. Toimus pikima sinimustvalge joonistamine, milles eriti innukad osalejad olid vene lapsed.
Jätkuvatest kavadest räägitult jäi meelde Eesti lipu keskus Otepää pastoraadis.
Lipu tähtsustamine noorte seas
Kõigi esinemisi saatis elav mõttevahetus, mille käigus osalised kõik üle paarikümne osalenu ja mis vääriks oma sisukuselt palju põhjalikumat käsitlust. Näiteks oli huvitav kuulata Lipu seltsi esimehe Jüri Trei vahemärkuseid, mis on tulenevalt tema aastate pikkusest töökogemusest sümboolika vallas hästi kasulikud. Muuhulgas nimetas ta tänavu Riia Eesti koolile kingitud esinduslippu. Samasuguseid kingitusi tahab selts teha edaspidi ka teistele välisriikides töötavatele koolidel. Jäi kõlama arvamus, et sarnaseid väiksemas ringis mõttetalguid tuleks edaspidigi teatava regulaarsusega korraldada. Riigikantselei ja Lipu selts on varemgi sarnaseid kogunemisi korraldanud. Meeldejääv ja eriline oli 2012. a jõulukuul toimunud ümarlaud, kus kutsutute hulgas osalesid hästi argumenteeritud mõtteavaldustega Sindi gümnaasiumi õpilased. Ka edaspidi võiks päris noored olla kaasatud, leidis Velliste.
Urmas Saard