Microsoft pakub vabaühendustele tasuta tarkvara

MSFT_logo_pngMicrosofti tasuta tarkvara vabaühendustele on ette nähtud avalikes huvides tegutsevatele mittetulundusühendustele, kes tegelevad heategevuslike eesmärkidega.

Tasuta tarkvara saab taotleda Microsoft Product Donations lehel (inglise keeles), kuhu tuleb lisada ühingu soovitav tarkvara ja vajaduse põhjendus. Enne taotluse esitamist tuleb ühingu esindajal luua samal lehel kasutajakonto. Pärast kasutajakonto loomist kontrollib TechSoup (organisatsioon, kes hindab ühingute vastavust nõuetele), kas ühing vastab annetuse saamiseks kehtestatud nõuetele. Sobilikud on näiteks MTÜ-d ja SA-d, kelle tegevus hõlmab vaesuse vastu võitlemist, hariduse edendamist, sotsiaalse heaolu suurendamist, kultuuri säilitamist, keskkonna säilitamist, inimõiguste eest seismist või kodanikuühiskonna rajamist. Mittesobilikud on näiteks, riigiasutused, haridusasutused, tervishoiuasutused, eraisikud, professionaalsed spordiühendused, poliitilised organisatsioonid ja usulised organisatsioonid, kellel puudub heategevuslik programm.

Saadaval on Microsofti uusim kontoritarkvara (s.h. Office 2016, Office 365), serveritooted, operatsioonisüsteemid (s.h. Windows 10), Visual Studio, Dynamics CRM tarkvara jpm.

Lisainfo: Microsofti toetusprogrammide koordinaator Heli Sepping ( a-helis@microsoft.com, tel 5905 7845) ja http://www.microsoft.com/about/corporatecitizenship/en-us/nonprofits/.
Teiste vabavaraliste programmidega saab tutvuda siin: http://mty.arenduskeskused.ee/FLEXIcontent/Kodanikuuhenduse-juhtimine/vabavaralised-programmid.html.

KÜSKi arenguhüppe taotlusvooru tähtaeg on 2. veebruar.

Arenguhüppe taotlusvoor ootab jällegi vabaühenduste projekte, mis keskenduvad organisatsiooni tegevusvõimekuse suurendamisele, et saavutada ühenduse eesmärkide elluviimisel ja tegutsemisel oluline arenguhüpe.

Toetuse taotlemise eelduseks on vabaühenduse analüüs oma arenguvajadustest. See peab olema organisatsiooni terviklikult käsitlev ning tulevikku vaatav. Analüüsi tulemustest lähtuvalt peab valima projekti fookuse(d) ehk tegevusvõimekuse(d), mida arendada. Projektiga võib arendada nii ühte kui ka mitut võimekust ning seegi valik peab olema selgelt lähtuvalt vajadustest põhjendatud.

Toetust saab küsida kuni 12 000 eurot ning projekti saab ellu viia ajavahemikul 1. mai 2016-31. mai 2017. Et oleks võimalik hinnata projekti tulemusi, eeldatatakse, et projekt kestab vähemalt 8 kuud. Kokku läheb jagamisele 300 000 euro ulatuses toetusi ehk ligi 25 projektile.

Taotlema oodatakse nii piirkondlikult, üleriigiliselt kui ka rahvusvaheliselt tegutsevaid vabaühendusi. Projektide esitamise tähtaeg on 2. veebruar 2016 kell 15.

Praktilisi abimaterjale eneseanalüüsi tegemiseks ja projekti planeerimiseks ning täpsemad taotlemise tingimused leiab siit: http://kysk.ee/taotlusvoorud/ah16.

Verekeskus tuleb jõulukuul Kiviõli kunstide kooli

Doonorid_majas_170Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama 14. detsembril kella 11-14 Kiviõli kunstide koolis (Vabaduse 6) toimuvale doonoripäevale.

Verekeskus tähistab jõulukuud eriliselt. Doonoritele pakutakse piparkooke, mandariine, jõuluglögi ning toimub jõululoterii, kus jõulumeeleolu aitavad luua enam kui 30 Eesti ettevõtet, muuseumi ja teatrit. Kõigi detsembris verd loovutanud doonorite vahel loositakse välja Tallinki poolt välja pandud Tallinn-Stockholm-Tallinn kruiis neljale.

Eesti reisirongiliiklust korraldav Elron tänab sel aastal Eesti elu edendajaid ja pakub neile poole soodsamat reisimisvõimalust, detsembri esimeses pooles on soodusreisimise õigus doonoritel. Doonoritele on 7. kuni 20. detsembrini rongisõit terves Eestis poole soodsam.

Doonorid saavad sõita poole hinnaga ükskõik millisel marsruudil üle Eesti, esitades piletikontrolörile doonoritunnistuse koos isikut tõendava dokumendiga. Sooduspiletit saab osta ainult rongist ning soodustused ei summeeru, kuid Elroni Kuu Kangelase tavaklassi pilet kehtib vabade kohtade olemasolul ka I klassis.

Loe edasi: Verekeskus tuleb jõulukuul Kiviõli kunstide kooli

Märgiline sündmus Rakvere teatri jaoks

Rakvere teatri direktor Velvo Väli ja Rakvere teatri endine direktor, praegune kultuuriminister Indrek Saar teatri kino- ja proovisaali nurgakivi panekul. Foto: Rakvere teater
Rakvere teatri direktor Velvo Väli ja Rakvere teatri endine direktor, praegune kultuuriminister Indrek Saar teatri kino- ja proovisaali nurgakivi panekul. Foto: Rakvere teater

Eile, 9. detsembril kogunesid asjaosalised Rakvere teatri kino- ja proovisaali hoone nurgakivi panekuks.

Tseremooniat alustas Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu, kelle palve saatel sängitati taas maamulda viie inimese säilmed. Üle 400 aasta vanad skeletid leiti ehitust ettevalmistavate arheoloogiliste väljakaevamiste käigus. Teadlaste sõnutsi on tegemist tõenäoliselt samas paigas tegutsenud frantsiskaani mungakloostri elanikega, kes on maetud pärast 1558. aastat.

Mungaklooster asus tänases ehituspaigas 16. sajandi alguses, hiljem paiknes siin Rakvere mõisa tõllakuur. Käsil oleva ehituse käigus kerkib ajaloolisse kompleksi 144 kohaga nüüdisaegne kino ja täismõõdus proovisaal.

Nurgakivi paneku juhatas sisse teatridirektor Velvo Väli, kõnet pidasid kultuuriminister Indrek Saar, Rakvere linnapea Mihkel Juhkami ja maja arhitekt Raul Vaiksoo. Traditsiooniliselt müüriti Rakvere kinomaja nurgakivisse silinder Virumaa Teataja, teatri mängukava, raha ja muude ajamärkidega.

Vaiksoo projekti “Kaduviku vare” põhjal rajatava hoone ehitamiseks sõlmiti kokkulepe Rakvere linna ja kultuuriministeeriumi vahel juba 2006. aastal, kuid hoone ehitamine on veninud majanduskriisi ja teiste takistuste tõttu. Velvo Väli sõnul on hea tõdeda, et riik ja kohalik omavalitsus teevad tulemuslikku koostööd.

“Rakvere linn oli huvitatud korralikust kino näitamise võimalusest ning riik täismõõtmetes proovisaalist,” sõnas Väli. “Mõlemaid hooneid eraldi ehitades oleks see kujunenud märkimisväärselt kallimaks.”

Rakvere teatri kino – ja proovisaali annavad ehitajad üle 2016.aasta suvel.

Täna avaldatakse aruanne “Inimõigused Eestis 2014-2015”

12322645_996897510349301_32302681867678805_oTäna kell 11 esitleb Eesti inimõiguste keskus aruannet “Inimõigused Eestis 2014-2015”, mis käsitleb Eestis viimastel aastatel toimunud olulisemaid inimõigustealaseid arenguid.

“Eesti on inimõiguste tagamisega üldiselt hästi hakkama saanud, arvestades pingelist olukorda maailmas,” ütles Eesti inimõiguste aastaaruande toimetaja Egert Rünne. “Kooseluseaduse vastuvõtmine, automaatne kodakondsus kodakondsuseta alaealistele ja pagulaste ümberjaotamises osalemine on konkreetsed edusammud, millest võidab kogu meie ühiskond. Samas pole suudetud piisava tõsidusega reageerida rassistlikule vaenu õhutamisele ja võõravihast tingitud vägivalla levikule. Meid paneb muretsema ka populistliku poliitika levik, mis vastandab erinevaid ühiskonnagruppe ning seostab neid ebaõiglaselt ohtudega. Olgu sihtmärgiks siis eestivenelased, LGBT-inimesed või islamiusulised.”

Aruande peatükkide autoriteks on valitsusest sõltumatud eksperdid erinevatest organisatsioonidest. Autorid annavad Eesti praegusest olukorrast ülevaate ja esitavad riigile selgeid soovitusi, mille abil Eestis inimõiguste olukorda edendada.

Eesti inimõiguste aruanne koondab möödunud aastate olulisemaid inimõiguste valdkonna sündmusi ning on oluline pidepunkt inimõigustega tegelevatele organisatsioonidele ja institutsioonidele Eestis ja välismaal. Aruande esitlemine toimub rahvusvahelisel inimõiguste päeval, millega peetakse meeles ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni väljakuulutamist 1948. aasta 10. detsembril.

Esitlus toimub kell 11 Nordic Hotel Forumi konverentsisaalis Vega, aadressil Viru väljak 3. Pärast esitlust tehakse aruande avalikuks ka Eesti inimõiguste keskuse veebilehel http://humanrights.ee/.

Aruande koostamist ja avaldamist toetasid integratsiooni ja migratsiooni sihtasutus Meie Inimesed, kultuuriministeerium, Hollandi suursaatkond ja inimõiguste keskuse annetajad.

Inimõiguste kaitsesse Eestis saab panustada igaüks aadressil anneta.humanrights.ee.

Laupäeval toimub Rakvere Kolmainu kirikus
heategevuslik advendilaat

12295313_10153866148199736_9076044046468260998_nAdvendilaat toimub Rakvere kirikupäevade raames 12. detsembril kella 12-15.

Kolmainu kiriku noortemaja ees ja sees saab endale soetada toredat jõulukingiks sobivat kaupa, mida on valmistanud erinevate koguduste lapsed ja vabatahtlikud, juua lõkkekohvi; noortemajas on avatud kohvik, kus muuhulgas saab proovida ka teiste kultuuride sööke ning meisterdada küünlaid.
Laadast saadud tulu läheb kristliku kooli ning pagulastöö toetuseks.

Kohale tulles saab anda olulise panuse aitamaks kaasa ühisele tööle Rakvere linnas ning vastutasuks saab hea meeleolu ja toredaid uusi tutvusi.

Kes veel sooviks tulla laadale oma käsitööd või muud kaupa müüma, on oodatud endast teada andma aadressil keemikukela@gmail.com.

Inimõiguste aastakonverentsi saab jälgida täna internetist

Täna on rahvusvaheline inimõiguste päev. Tänase inimõiguste aastakonverentsi “Inimõigused muutuvas ajas” konverentsipäeva juhatab sisse Eesti president Toomas Hendrik Ilves. 

Kuidas tulla välja praegusest väärtuste kriisist Euroopas? Selleks on vaja probleeme teadvustada, neid lahata, et jõuda ratsionaalsetele euroopalikele lahendustele – peame taastama viisakuse. Siinkohal meenutab President meie aastakonverentsi olulisust, sest röökiv kõneviis, mida näeme üle Euroopa, mis puudutab usku, inimeste välimust, see ainult viib meid väga kaugele sellest Euroopast, mille nimel ju kogu Ida-Euroopa võitles end vabaks. Me kõik, igaüks meist peab midagi ette võtma. Vastutus on meil endil.

Vaata otseülekannet ja mõtle kaasa: http://aastakonverents.eihr.ee/aastakonveren…/videoulekanne/

Vihulas tunnustati vabatahtlikke

President Toomas Hendrik Ilves koos tunnustatud vabatahtlikega. Foto: Toomas Tatar/Vabariigi Presidendi Kantselei
President Toomas Hendrik Ilves koos tunnustatud vabatahtlikega. Foto: Toomas Tatar/Vabariigi Presidendi Kantselei

Tunnustussündmus toimus pühapäeval, 6. detsembril Vihula mõisas. Ürituse patrooniks on ja tunnustused andis üle president Toomas Hendrik Ilves, kelle sõnul saab Eesti olla vaid selline, milliseks ta ise teeme. Tänukõnes tunnustuse saanutele rõhutas president Ilves, et suured algatused on läbi aegade Eestis saanud alguse vabatahtlikust tööst.

„Mul on hea meel, et vabatahtlik tegevus on kujunemas paljudele inimestele uueks normaalsuseks ja osaks elustiilist,“ rõõmustas Lasnaidee algataja Maria Derlõš.
Sellele viitab ka see, et üha enam ettevõtteid on asunud toetama oma töötajate vabatahtlikku tegevust ning algatama erinevaid heategevusprojekte. Tänavu said esmakordselt ettevõtete kategoorias tunnustuse tervelt kaks asutust.
Liikumise Kodukant vabatahtliku valdkonna juht Eha Paas kinnitas, et vabatahtlikud loovad turvalisust nii Eestis kui ka maailmas.
„On hea ja kindel  teada, et meil on nii palju inimesi ja ühendusi kes reageerivad ühiskonnas toimuvale, ja seda just positiivses võtmes, pakutakse lahendusi, tullakse oma kodunt välja, lüüakse käed külge ja tehakse päriselt midagi ära,“ ei ole Eha Paas kiidusõnadega kitsi.
Vabatahtliku tegevuse üleriigilise tunnustamise eesmärgiks on tuua esile ja avaldada tänu inimesestele, kes on vabatahtlikult panustanud Eesti ühiskonna arengusse. Vabatahtlikud kasvatavad meie ümber sotsiaalset kapitali, märkamist ja hoolimist.
Sel aastal laekus konkursile 148 ettepanekut, mille hulgast tegi valiku hindamiskomisjon. Tunnustuse said 10 vabatahtlikku, viis vabatahtlike kaasajat ja kaks ettevõtet. Tunnustuse saanute nimesid ja nende tutvustusi saab lugeda siit: http://vabatahtlikud.ee/vabatahtlik-tegevus/tunnustamine/tunnustatavad-2015/.
Vabariiklikku tunnustust korraldatakse 2015. aastal Eesti Külaliikumine Kodukant projekti „Märka vabatahtlikke!“ raames.
Projekti toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Maavanemad kehtestasid Kilingi-Nõmme–Riia elektriliini maakonnaplaneeringud

Pärnu ja Viljandi maavanemad kehtestasid novembri lõpus Eleringi rajatava Kilingi-Nõmme-Riia 330-kilovoldise elektri kõrgepingeliini trassikoridori maakonnaplaneeringud.

Uus Tartu ja Sindi vaheline kõrgepingeliin Foto Urmas Saard
Uus Tartu ja Sindi vaheline kõrgepingeliin. Foto: Urmas Saard

Planeeritav elektriliin on osa Eesti ja Läti vahelisest kolmandast elektriühendusest, mille rajamisel kasvab varustuskindlus ja paranevad võimalused rahvusvaheliseks energiakaubanduseks. Uus liin vähendab sõltuvust Venemaa elektrivõrgust, olles seeläbi oluline eeldus Balti riikide desünkroniseerimiseks Venemaa sagedusalast.

Planeeringu koostamisel on arvesse võetud ning tasakaalustatud riigi ja kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu vajadused. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise käigus analüüsiti kaasnevaid keskkonnamõjusid ja võimalikke alternatiivseid lahendusi. Elektriliini trassikoridori avalik planeerimisprotsess toimus erinevate huvitatud osapoolte osavõtul.

Uuele 330-kilovoldisele õhuliinile on reserveeritud maad Saarde ja Abja vallas, kus liin kulgeb vastavalt 9,5 ja 4,4 kilomeetri ulatuses. Liini tassikoridori laius on 100 meetrit, liini täpse paiknemise kehtestatud trassikoridori sees fikseerib ehitusprojekt. Valmimise järel on elektriliini kaitsevööndi laius 80 meetrit, ulatudes 40 meetrit mõlemale poole liini telge.

Planeerimisprotsessiga samal ajal on Läti poolel käimas liini trassikoridori planeerimine lõigul Eesti-Läti piirist Riiani.

Kõrgepingeliini ehitustööd toimuvad kava järgi aastatel 2017-2020. Liini ehitust rahastab osaliselt Euroopa Liit.

Kilingi-Nõmme-Riia elektriliini kehtestatud teemaplaneeringutega on võimalik tutvuda Pärnu ja Viljandi maavalitsuse ning samuti Eleringi veebilehel.

Jääkarupäev kutsub valgete mõmmikute sõbrad
Jääaja keskusesse

Jääkaruplika loomaaias. Foto: erakogu.
Jääkaruplika loomaaias.

9. jaanuaril kell 11-18 toimub taas jääkarupäev, mis seekord kolib Tartumaale Saadjärve kaldal asuvasse Äksi alevikku Jääaja keskusesse.

Kliimamuutused mõjutavad loomariigis kõige enam just jääkarusid, kes tegutsevad üha enam sulavatel jääväljadel. Ürituse korraldajad leiavad, et mida rohkem saavad inimesed sellest teavet, seda rohkem õpivad nad loodust ja loomi hindama. Jääaja keskus on seega koht, kus teema sulandub ühte sealse teavitava keskkonnaga.

Jääkarupäeval peavad kõnet kaks kõigile loomasõpradele tuntud meest: Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal ja zooloog Aleksei Turovski. Projektist “Jääkarule uus kodu” räägib selle eestvedaja Veronika Padar.
Kuna maja on suur ja sopiline, siis korraldatakse nii suurtematele kui ka väiksematele viktoriine loodusest ja loomadest. Õhtu lõpetab meteoroloog, polaaruurija ja teadusfotograaf Timo Palo, kes räägib oma kohtumistest jääkarudega nende elukeskkonnas.
Jääkarupäeva raames toimuvad erinevad meisterdamise töötoad lastele ja täiskasvanutele, kus materjalidena kasutatakse looduslikke materjale, näiteks käbisid. Teiste seas on avatud ka skulptor Tauno Kangro töötuba, kus ta ise õpetab oma stiilis meisterdamist. Kogu aeg on avatud kinosaal, kus on võimalik vaadata erinevaid filme loodusest ja kliima muutumisest. Vahepeal korraldab tuuri ka Jääajakeskus ise, et anda inimestele ülevaade majas toimuvast.
Kohal on ka Tallinna loomaaias elanud legendaarse isakaru Franzi topis. Franz oli vägev vabaduses sündinud karu, kes pääses loomaaia puurist lahti, aga õnnetul kombel jäi pärast uinutavat süsti igaveseks magama, lahkudes siitmailt samuti vabana.
Iga külastaja saab panustada jääkarude toetuseks, sest 50 protsenti jääkarupäeva piletitulust läheb jääkarudele.