28. novembril on kõik huvilised kutsutud Eesti Jalgrattamuuseumisse (Väätsa, Pikk tn 9) jalgrattaajaloo konverentsile jalgrattamuuseumisse.
Konverentsiga püütakse algatada jalgrattaajaloo konverentside tava, mis peaks lisaks jalgrattamuuseumi püsiekspositsioonile olema
muuseumi tegevuse üks olulisi väljundeid.
Konverents algab kell 12. Spordiajaloolane Tiit Lääne räägib jalgrattaspordi varasemast ajaloost, tehnikaajaloo huviline ja Eesti antiikautode galerii autor Rain Vaikla aga jalgratta kajastamisest 1920.-30. aastate Eesti ajakirjanduses. Eesti jalgrattamuuseumi üks loojaid ja eestvedajaid Valdo Praust jutustab 1920.-30. aastate erinevatest jalgrattamarkidest arhiiviandmete põhjal.
Kõik huvilised on oodatud, sissepääs tasuta. Konverentsi päeval on tasuta avatud ka jalgrattamuuseum, kus lisaks tavapärasele püsiekspositsioonile saab vaadata ajaloolisi filme jalgrataste tootmisest ja kasutamisest.
Veterinaar- ja toiduametis (VTA) kogunes eile riiklik loomatauditõrje komisjon, kus anti ülevaade seakatku leviku hetkeseisust ning arutati kohalike komisjonide tasandil tõstatud küsimusi. Arutuse all olid nii matmispaikade eelvaliku, metssigade küttimise kui ka seniste taudikollete likvideerimisega seoses üleskerkinud üldised küsimused.
“Üks olulisemaid meetmeid seakatku tõrjumiseks metsas on metssigade arvukuse piiramine, et vähendada võimalust haigete ja tervete loomade omavahelisteks kontaktideks ning sellega viiruse edasikandumiseks. Tänaseks on juba üle poole küttimislimiidist täidetud,” ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. “Samas tuleb tõhustada veelgi koostööd jahimeestega, et kõik riskipiirkondades kütitud metssead saaksid uuritud sigade Aafrika katku välistamiseks ja positiivse uurimistulemuse korral ka nõuetekohaselt kahjutustatud.”
Lisaks arutati maakondlikes loomatauditõrje komisjonides tõstatud võimalike matmispaikadega seotud küsimusi ning tehtud ettepanekuid eelvalikusse arvatud matmispaikade asendamiseks või uute võimalike matmispaikade lisamiseks.
“Komisjon jäi seisukohale, et kõik keskkonna seisukohalt sobivad matmispaigad peavad eelvalikusse jääma ning nendes kohtades tuleb läbi viia täiendavad geoloogilised uuringud matmisaukude parameetrite ja mahutavuse hindamiseks,” lisas Kalda. “Rõhutan veelkord, et tegemist on eelvalikuga erandolukordadeks ning eelkõige on meie tegevused suunatud taudi ennetamisele bioohutusnõuete järgimise kaudu.”
Riiklik loomatauditõrje komisjon moodustati 31. juulil 2014. aastal pärast sigade Aafrika katku diagnoosimist metssigadel Põhja-Lätis. Komisjoni kuuluvad veterinaar- ja toiduameti, veterinaar- ja toidulaboratooriumi esindajad, politsei- ja piirvalveameti ja päästeameti esindajad ning maakondlike veterinaarkeskuste juhatajad. Kuna taudi on diagnoositud nii mets- kui ka kodusigadel, on komisjoni töösse kaasatud ka keskkonnaministeeriumi ja keskkonnaameti esindajad.
Laupäeval, 21. novembril esietendub Tartus Sadamateatris Tiina Laanemi poolt kirjutatud ja Andres Noormetsa lavastatud draama “Pildilt kukkujad”.
Andres Noormets on ka selle lavastuse kunstnik, muusikaline kujundaja ning kahasse Jaanus Mooriga valguskujunduse looja. Kostüümikunstnik on Maarja Noormets. Osades on Merle Jääger, Aivar Tommingas, Maria Soomets ja Helgur Rosenthal.
Andres Noormetsa sõnul on Tiina Laanemi näidendid, mis keskenduvad peamiselt inimestele ja nende lugudele, heas mõttes “uus traditsiooniline dramaturgia”.
Tiina Laanemi enda sõnul on teda alati huvitanud just inimene kõigi oma veidruste, kirgede ja pahedega.
“Paistame pealtnäha enamasti ikka hakkamasaajad ja kohanejad, kasvatame endale ajaga aina paksemat nahka, jäädes seestpoolt ometi nii õrnaks ja haavatavaks. Püüame läbi elu ikka “pildil püsida”, ootustele vastata, edasi rühkida, kaugemale jõuda, läbi saada, terveks jääda. Samas kuuleme ka seda, et kõik peavad olema valmis selleks, et ühel hetkel neid enam ei vajata. Kuidas end vähemasti iseenda jaoks jälle “pildilt” üles leida?” küsib Laanem lavastuse kavalehel.
“Pildilt kukkujad” on lugu, mis toimus või toimub siinsamas Eestis, ükskõik kelle sõprade, naabrite või iseenda peres.
Soomes leiti loodusest esimest korda ohtlik lehtpuude kahjustaja aasia sikk. Leid näitab, et see mardikas on võimeline põhjamaade kliimas ellu jääma ja paljunema.
Seni on kõige suuremaks riskiallikaks aasia siku (Anoplophora glabripennis ) sissetoomisel osutunud Hiinast pärit puidust pakkematerjal, mida kasutatakse kivimite transportimisel. Kahjustaja vastsed võivad olla varjatult puidu sees ja sageli ei pruugi neid märgata enne, kui nendest arenevad valmikud, kes on võimelised loodusesse lendama.
Ka Eestisse imporditakse Hiinast graniitkive ning selle aasta kevadel tuvastas põllumajandusamet Hiinast pärit kivimite puidust pakkematerjali sisseveo kontrolli käigus esimest korda aasia siku elusa vastse.
Aasia sikk kahjustab paljusid erinevaid puuliike, nendest enim ohustatud on kask, vaher, harilik hobukastan, haab, pappel, paju, pihlakas, pärn, saar, jalakas, lepp. Kahjustaja levik kujutab ohtu metsadele, parkidele ja haljasaladele. Alates 2009. aastast tehtud seirete käigus ei ole aasia sikku Eesti looduses seni siiski leitud.
Ohtliku lehtpuu kahjustaja aasia siku varajasele avastamisele Eestis saavad aidata kaasa kõik inimesed, kes liiguvad looduses või kes oma töö tõttu puutuvad kokku Hiinast või teistest aasia riikidest Eestisse saabuva puidust pakkematerjaliga.
Üheks silmatorkavaks märgiks puu saastumisest on umbes 1 cm läbimõõduga ava, mille kaudu täiskasvanuks saanud mardikas puust väljub. Lisaks sellele võib olla tunnusteks puukoore pragudest välja tungiv vastsete poolt tekitatud näripuru. Täiskasvanud mardikas on 2,5-3,5 cm pikk ning musta selja peal on valged laigud. Tundlad on kehast pikemad.
Kui märkad lehtpuudel kirjeldatud tunnuseid või puidust pakkematerjalis kahjustajate elutegevuse jälgi, näripuru või elusaid mardikaid, teavita sellest Põllumajandusameti fütosanitaaria bürood, tel. 671 2648 või 671 2657, e-post: tea.tasa@pma.agri.ee või maakonna keskuse taimetervise peaspetsialisti.
Lähem info aasia siku kohta Põllumajandusameti kodulehelt siit.
Välisministeerium kuulutas välja avatud taotlusvooru teavitusprojektidele Eestis vabatahtlike lähetamiseks arengumaadesse ja stipendiumiprogrammidele. Taotluste esitamise tähtaeg on 11. detsember 2015 kell 17.
Taotlusvooru kogumaht on 360 000 eurot, sellest 50 000 eurot teavitusprojektidele, 60 000 eurot vabatahtlike lähetamise projektidele ja 250 000 eurot stipendiumiprogrammidele. Toetust võivad taotleda valitsusasutused ja KOVid ning nende hallatavad asutused ja Eestis registreeritud muud juriidilised isikud (sh MTÜ-d ja SA-d).
Taotlusvormid, rahastamise tingimused ja kord ning lisainfo on kättesaadav välisministeeriumi kodulehelt http://vm.ee/et/taotlejale.
Lisateave: Helen Ennok (teavitamine, vabatahtlike lähetamine), e-post: helen.ennok@mfa.ee, tel 6377 249;
Annika Leek (stipendiumiprogrammid), e-post annika.leek@mfa.ee, tel 6377 242.
Haanja vallavalitsuse taotlus “Haanja küla videovalvesüteemi I etapi tööd” rahastati siseministeeriumi programmist “Kogukondliku turvalisuse üleriigiline 2015. aasta toetusvoor” rohkem kui 6000 euroga.
Projekti raames paigaldatakse Haanjasse viis videokaamerat ning videovalve pilt edastatakse politseile.
Projekti kogumaksumus on 8724 eurot, sellest 6000 eurot on programmitoetus ja 2724 eurot valla eelarveline omapanus.
Projekt on kavas ellu viia 2016. aasta esimesel poolel.
Edaspidi soovib Haanja vald analoogse videovalvesüsteemi paigaldada ka Ruusmäe külla.
Tallinna tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory tehnoloogiakool ja Swedbank kutsuvad ellu koolinoorte äriideede konkursi Bright Minds, et innustada noori oma ideid julgelt teoks tegema ning anda neile esmaseid teadmisi sellest, kuidas luua oma ettevõtet.
Pilootprojektina toimub Bright Minds konkurss 2015./16. õppeaastal koostööpartnerite osavõtul viies erinevas maakonnas: Harju-, Järva-, Lääne-, Saare- ja Viljandimaal.
Regioonides aitavad programmi tegevusi ellu viia Viimsi keskkooli teadmiskeskus, SA Läänemaa Innokas, SA Järvamaa Arenduskeskus, SA Viljandimaa Arenduskeskus ja Saaremaal Koolituskeskus Osilia.
Konkursi raames pakutakse õpilastele esmaseid teadmisi ning oskusi start-up-maailmas orienteerumiseks. Konkursi perioodi jooksul viiakse läbi erinevaid toetavaid tegevusi koolinoortele, sh avaüritus 26. novembril TTÜ Mektorys, kus genereeritakse ideid ja luuakse kontakte. Peale selle toimuvad koolituspäevad ja seminarid piirkondades üle Eesti. Kolmel kohalikul koolituspäeval annavad noortele oma teadmisi ettevõtte loomisest nii kohalikud ettevõtjad kui ka edukad start-up-firmade esindajad, kes omapoolse toetusega innustavad noori oma ideid ellu viima.
Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile mahepõllumajanduse seaduse muutmise eelnõu, mis toob kasutusele spetsiaalse ökomärgi toitlustajatele. Ökomärgiga soodustatakse mahetooraine kasutamist toitlustusettevõtetes.
“Praegu kehtiv seadus lubab toidu nimetada mahedaks, kui 95 protsenti selle koostisosadest on mahepõllumajandusest,” ütles Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu. “Lisaks on võimalus viidata mahetoorainele toidu koostisosade loetelus või teha üldine viide mingi konkreetse mahesaaduse kasutamise kohta kõikides toitudes. Mahetooraine üle arvestuse pidamise keerukus on aga tinginud olukorra, kus mahetoodangut kasutatakse toitlustusasutustes sageli sellele viitamata. Kavandatav märk annab toitlustusettevõtetele lisavõimaluse mahetooraine kasutamisele viitamiseks ja lihtsustab arvestuse pidamist tooraine kasutamise üle. Põhjamaade kogemus näitab, et pikemas perspektiivis soodustab see mahetooraine üha laiemat kasutamist ning suurendab nõudlust mahetoodangu järele.”
Kavandatava toitlustuse ökomärgi kaudu saab hakata andma tarbijatele teavet mahetoodete protsentuaalse osakaalu kohta kõigis ettevõttes toidu valmistamiseks kasutatud põllumajandustoodetest.
Mahetooraine kasutamise protsentuaalse vahemiku näitamiseks pakub eelnõu kolm varianti:
Malesuurmeistri Paul Kerese sünnist möödub 7. jaanuaril 100 aastat.
Maleliidu koduleheküljel on 10. novembril avaldatud teade “07. 01.–10. 01. Tallinn, 25. rahvusvaheline kiirturniir “Meenutades Paul Kerest””. On see kõik, mis Eestis malemeistri austamiseks ette võetakse?
Spordiregistris on 45 maleklubi, maleliit ja EOK. Spordialade nimistus on 64 klubi 2695 harrastajaga ja 14 spordikooli 1152 harrastajaga. (64/269 Male 5 ; 14/1152) Need on numbrid aruandluse jaoks. Kuid pole statistikat, kui paljud vanuserühmade viisi Eestis malet oskavad või vähemalt kord aastas mängivad. On vaid süsteem: maleklubid, maleliit ja EOK.
Olen kahel aastal Õpetajete Lehes teinud ettepaneku vabatahtlikult koolides ainetunni arvel malet õpetada ja õppida:
Süsteemi koosseisus EOK, maleliit, maleklubid see ei huvita, sest see idee on tulnud neist sõltumatult väljastpoolt.
7 . jaanuar 2016. on neljapäev ja õpilastel on siis talvevaheaeg. Veel jõuaks kuu aja jooksul paaril tunnil nädalas mõttest huvitatud koolidel ja klassidel male algõpetus selgeks saada. Eesmärgiga pärast talvist vaheaega 10. jaanuaril üks tund koolis maletada, näiteks üks kuni kolm partiid pinginaabriga. (Kuigi meedias ületaks pinginaabriga maletamine uudise lävepaku ilmselt vaid siis, kui 7. jaanuaril Riigikogu saalis Riigikogu liikmed välgutaksid malet oma pinginaabriga. )
Igas maleseltskonnas võiks olla ka kohtunik, kes kõik mängijad (tingimusel, et pildil näha mõlemad maletajad ja malelaud malenditega) fotodel jäädvustaks. Need fotod võiks koguda spordimuuseumi tarvis (siis peab olema lisatud mängijad, koht, aeg, pildistaja nimi ja tulemus. Kuni 500 tähemärgiga selgitus/lugu.) Ajakirjanikud võivad näidata eeskuju.
Kui suuremalt mõelda, siis võib kutsuda suurmeistri meenutuseks maletama ja pilte saatma ka välismaal elavaid eestlasi, kõiki maailma maletajaid ja neid, kes selleks puhuks malekäigud selgeks saavad. Kindlasti väärib idee teatamist kõigile endistele Nõukogude Liidu rahvastele. Paul Kerese nimi pole unustatud.
Milline portaal võtab vaevaks malepildid koondada ja need spordimuuseumile edastada? Kas korraldada selleks hankekonkurss? Või jätkub missioonitunnet?
Loodan aktiivset tegutsemist eelkõige Pärnu ja Narva koolidelt ja kodanikelt ja kaasabi idee tutvustamisel Eesti meedialt.
Niisiis, koolides 10. jaanuaril, kõik teised kindlasti just 7. jaanuaril.
XXI Lõuna-Eesti meestelaulu päev toimub laupäeval, 21. novembril kell 17 Tartu ülikooli aulas ja on pühendatud Tartu linna aukodaniku, teeneka koorijuhi ja muusikapedagoogi Uno Uiga 90. sünnipäevale.
Laulupäevaga tähistatakse ka helilooja ning koorijuhi Juhan Simmi 130. sünniaastapäeva.
Ühendkooris kohtuvad laval ligi 300 lauljat – laulupäeval osaleb 13 meeskoori, kaastegev on Uno Uiga asutatud Tartu poistekoor.
Kavas on Juhan Simmi, Alo Ritsingu, Miina Härma, Urmas Sisaski, Gustav Ernesaksa, Valter Ojakääru, Pärt Uusbergi, Jaan Tätte ja teiste heliloojate looming. Laulupäeva kunstiline juht on Alo Ritsing, solist Atlan Karp.
Avatud on näitus “Elage ja häälitsege täie rinnaga – Uno Uiga 90”.
„Tütarlapsel peavad olema õlad kaetud, sest kui matemaatika tunnis välgub paljas õlg, siis noormehed ei suuda keskenduda matemaatikale. Sama käib ka aktuse riietuse kohta.“ Just selline seisukoht kõlas, kui räägiti Tallinna Reaalkooli riietumisreeglitest.
Kui öeldi, et aktusel peab õlgu ja isegi rangluid katma, vajus mul suu lahti. Miks peaksin mina katma kinni lõpuaktusel oma õlad mingi poisi pärast? Kas siis, kui poisid minu õlgu näevad, lähevad nad hulluks? Tundub nagu arvataks, et poisid ei suuda end kontrollida ja tüdrukud on neile vaid seksuaalsed märklauad.
Tüdrukute kohus on oma tagasihoidliku riietusega kindlustada, et poistel ei tekiks kõrvalisi mõtteid, mitte poiste kohustus pole oma mõtteid, tundeid ja tegusid kontrollida. Eesti ühiskonnas ei peaks keegi end katma kinni kellegi teise pärast. Keegi ei peaks olema vastutav teise inimese käitumise ja mõtete eest.
Meedialaagrisse tulles märkasin kohe, et siinsed tualetid olid kas sega- või meestetualetid. Võru gümnaasium on uhiuus kool, see peaks olema tänapäevane, modernne. Kas kool eeldab, et tüdrukud ei taha oma tualetti või privaatsust? Poisid saavad käia tualetis nii, et tüdrukuid pole, kuid vastupidi mitte. [pullquote]Keegi ei peaks olema vastutav teise inimese käitumise ja mõtete eest.[/pullquote] Ainus naistetualett asub söökla kõrval. Muuseas, sööklas on eraldi poistepraad, kuid puudub naistepraad.
Naistele valimisõiguse andmine on igas riigis olnud ajaloo verstapost, algus teekonnale võrdõiguslikkuseni. Ent isegi tänapäeval on suureks sündmuseks, kui naine on kõrgemal positsioonil kui mees. Kui otsustajatel oleks selline tagurlik mõtteviis olnud sada aastat tagasi, poleks naised valimisõigust saanud. Mõlema soo esindajatel peaksid olema ühesugused õigused, jätkuvalt.
13.-15. novembrini toimus Võru gümnaasiumis meedialaager koolinoortele üle Eesti. Lugu on pärit laagritöö tulemusena ilmunud ajalehest Wõrovahtsõ.
