Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2015
E T K N R L P
« okt   dets »
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Saksa okupandid ei takistanud jääst Vabadussõja mälestussamba püstitamist

„9. novembril möödub 91 aastat Vabadussõja mälestussamba avamisest Haapsalus,“ kirjutab Kaitseliidu Lääne maleva tegevliige Heiki Magnus täna oma facebooki lehel. Ta on ka Eesti Eruohvitseride Kogu, Eesti Vabadusvõitlejate Liidu ja Eesti Endiste Metsavendade Liidu juhatuste liige, kelle pidevaks hooleks on meie kodumaa sangarite mälestuse hoidmine. Sellepärast ärgitab Magnus Läänemaa ja Haapsalu rahvast täna õhtul läänlaste vabadussõja mälestussamba jalamile mälestusküünlaid süütama.

Heiki Magnus Eesti Sõjameeste Mälestuskirikust väljumas Foto Urmas Saard

Heiki Magnus Eesti Sõjameeste Mälestuskirikust väljumas. Foto: Urmas Saard

Ausammas püstitati üldrahvaliku korjanduse teel

Kasutades ajalehe Lääne Sõna, Waba Maa ja ajalooraamatu „Vana – Läänemaa ajaloo radadel II“ materjale koostas Magnus lühikese ülevaate Haapsalusse püstitatud Vabadussõja mälestussamba saagast.

Haapsalu Kaunistamise Seltsi algatusel otsustati 1922 aastal rajada Vabadussõjas langenud Läänemaa sõjameestele mälestussammas Haapsalu turuplatsile, tänase nimetusega Lossiplatsile. 1923 a 20. jaanuaril toimus Haapsalus koosolek, moodustati maakondlik mälestussamba ehitamise komisjon, kuhu kuulusid dr Hans Alver, kunstnik Roman Haavamägi, Peeter Reikmann, Hugo Valma ja Davidoff. Nende otsusel kuulutati välja Vabadussõja mälestussamba kavandi võistlus.

Konkursil osalesid tuntud kujurid Jaan Koort, Voldemar Mellik ja Anton Starkopf, samuti Haapsalu mees Roman Haavamägi. Võitjaks osutus Voldemar Melliku kavand. Temalt telliti töö ja mälestussamba ehitus.

Nurgakivi pani siseminister Theodor Rõuk 29. juunil 1924. Mälestussamba pidulik avamine toimus
9. novembril 1924, avajaks oli Haapsalu Kaunistamise Seltsi esimees dr Hans Alver. Tähtsal sündmusel osalesid veel siseminister Theodor Rõuk, kes oli 1918 aastal Kaitseliidu Lääne maleva esimene pealik, välisminister Karl Robert Pusta, sõjaministeeriumi esindaja kolonel Aleksander Simon, linnapea Leopold Grönberg ja maavanem Aleksander Saar. Lisaks hulgaliselt aukülalisi ning linna- ja maakonna rahvast. Vaimuliku talituse pidasid EELK õpetaja Artur Soomre ja EAÕK metropoliit Aleksander.

Vabadussõja mälestussammas Haapsalus Foto Urmas Saard

Vabadussõjas langenute läänemaalaste mälestussamba koopia kujutab dolomiitkantkivist rustika stiilis ehitatud obeliski, mille esiküljel üleval reljeefis on valvekorras seisva sõduri kuju. Allpool asuvale kivitahvlile on raiutud tekst: „ISAMAA ILU HOIELDES / WAENLASE WASTU WÕI- / DELDES, WARISESID…”, järgnevad 158 (endisel sambal oli neid 201 või 204) ohvitseri ning sõduri nimed, mille järg on samba tagaküljel ja lõppes tekstiga: „1918 – 1920 / WABADUSSÕJAS WARISENUILE / TÄNULIK HAAPSALU LINN JA / LÄÄNE MAAKOND”. Foto: Urmas Saard

Eestis oli enne II maailmasõda ligemale 170 Vabadussõja mälestusmärki, Haapsalu ja Läänemaa mälestussammas oli valmimise nimistus kahekümne kuues.

Mälestussamba kõrgus oli 6,1 m ja kaalus 58,4 tonni. Samba materjaliks kasutati dolomiitlubjakivi, mis toodi hobustega Ungru kivimurrust. Vabadussamba hinnaks kujunes 746 tuhat marka, mis loodeti kokku koguda vabatahtliku korjandusega. Kergesti seda raha kokku ei saadud. Raskusi näitavad mitmed kirjad, mis saadeti Voldemar Mellikule ja kus paluti ajapikendust raha lõplikuks tasumiseks. Haapsalu Kaunistamise Selts jätkas ka järgnevatel aastatel tööd Vabadussõjas langenute mälestuse jäädvustamiseks. Selle tulemuseks oli seltsi poolt välja antud Vabadussõjas langenud läänlaste album piltide ning elulugudega. Mälestusalbumi hinnaks oli algselt 250. – marka ja
ilupaberil 325. – marka. 1928. aastal alandati albumi hinda seoses väikese läbimüügiga. Vahepealsetel aastatel täiendati albumit puuduvate nimede ja andmetega.

Nõukogude barbarite tegevus

Vabadussamba avamisest oli möödunud 16 aastat, 7 kuud ja 10 päeva. Okupandid õhkisid Vabadussõja mälestussamba 1941. aasta 19. juuni ööl dünamiidiga, olles eelnevalt üritanud mälestussammast traktoriga aluselt alla tõmmata. Õhkimise initsiaatoriks oli tollane linna täitevkomitee esimees Evald Kaar. Punasõduritega piiratud turuplatsil korjati hävitatud mälestussamba tükid kokku. Teadaolevalt veeti enamus tükke kaheksa veoautoga Ungru lennuväebaasi kivipurustajasse, osa aga lebas veel mõnda aega lossimüüri ääres.

Linnas levis teade samba lõhkumisest nagu kulutuli ja juba vara hommikul käisid linnaelanikud vaatamas samba aset, mis oli paksult liivaga üle puistatud. Kohale oli saadetud rohkel arvul NKVD agente, kes hoolega jälgisid turul viibijaid. Kuna päeval ei saadud meelt avaldada, siis oli vahel ööseti samba asemele toodud lillekimp, mis aga enamlike võimumeeste poolt kohe ära korjati. Mõni päev pärast hävitustööd tekkis samba asemele lillepeenar – sinised, tumesinised ja valged võõrasemad, mis moodustasid kokku rahvusliku trikoloori. Lillepeenra autoriks oli linnaaednik Karlos Tuulik. Punane „linnapea“ Evald Kaar käis aga isiklikult lilli välja kiskumas.

Jääst vabadussammas

Väga huvitav ja tähelepanuväärne on Magnuse üevaates fakt, et Haapsalu linnavalitsuse teenistujate poolt püstitati Vabadussõja mälestussamba asukohale jääst vabadussammas 24.-daks veebruariks 1942. Teatavasti ei tunnustanud ka Saksa okupandid Eesti Vabariiki, aga sellele vaatamata ei takistatud ajutise mälestusmärgi püstitamist. Linna ehitusosakonna tööliste poolt Haapsalu lahelt saetud jääplokid toimetati skautide ühisel jõul mälestussamba asukohale ja pandi püsti.

Ülevaate mälestussambast andis ka 28. aprilli ajaleht Lääne Sõna, mis kirjutas: „ Seltskonna ja linnavalitsuse algatusel püstitati turuplatsile endise samba asukohale uus sammas, mis kujunes omapäraselt ilusaks. Sammas oli tehtud jääplokkidest ning selle tipule paigutati urn. Eriti kaunis oli sammas õhtuti, millal seda valgustati elektrilampidega, mis olid monteeritud samba sisemusse. Läbi paksu jääkihi esiletulev valgus andis sambale ilme, nagu oleks see valmistatud marmorist“.

24. veebruaril 1942 toimus Eesti Vabariigi aastapäeva pidulik tähistamine, linnavalituse ja Eesti Omakaitse eestvedamisel Haapsalu turuplatsil.

See Eesti monumentaalkunsti ainulaadne kunstiteos, mille autoriteks olid Haapsalu linna kodanikud, püsis külma talve tõttu üsna kaua, kuni viimaks päikese soojus ta sulatas.

Mälestussamba taasavamine Haapsalus

Trivimi Velliste mälestustulega Haapsalus aastal 2014 Foto Urmas Saard

Trivimi Velliste mälestustulega Haapsalus aastal 2014. Foto: Urmas Saard

1990 aastal oli Lääne maakonna arhitekt Tõnis Padu koostanud muuseumi fotode ja Voldemar Melliku kavandi järgi Vabadussamba taastamise projekti. Taastamise otsus võeti vastu Haapsalu linnavalitsuse istungil 31. märtsil 1994. Sambal oleva sõdurikuju modelleeris ja raius välja kujur Vambola Mets. Ehitustööd võttis ette AS Haapsalu Restauraator Tõnu Kase juhtimisel. Taastamistööd said teoks tänu linnavolikogu poolt reservfondist eraldatud rahale, samuti ka paljude eraisikute ja firmade annetusele. Vabadussõja mälestussamba nurgakivi panid paika toonane linnavolikogu esimees Ülo Uluots ja linnapea Urmas Sukles 16. septembril 1994. Nurgakivi panekul osales ka Kaitseliidu Lääne maleva auvahtkond. Sõduri kuju paigaldati mälestussambale 5. novembril 1994. Haapsalu Vabadussõja mälestussamba pidulik taasavamine toimus 27. novembril 1994, katte eemaldas Lääne maavanem Hannes Danilov. Vaimuliku talituse viisid läbi EELK praost assessor Tiit Salumäe ja EAÕK ülempreester Emmanuel Kirss. Auvahtkonnas oli Kaitseliidu Lääne maleva aukompanii 80 kaitseliitlasega. Väljas oli Vabadussõja mälestussamba auvahtkond ja lippurid. Lääne maleva pealik oli Aksel Heidemann.

11. novembril tähistab Kaitseliit oma asutamise 97. aastapäeva, 16. novembril Eesti Kaitsevägi 97. aastapäeva ja 28. novembril tähistatakse Vabadussõja alguse aastapäeva Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus Toris.

Ülevaatest olulisemaid noppeid tegi

Urmas Saard

Comments are closed.