NATO hävitajad sooritavad Eesti kohal madallende

Eesti Kaitseväe kodulehel teatatakse, et algava nädala tööpäevadel sooritavad Eesti kohal madallende Saksa õhuväe hävitajad Eurofighter.

NATO hävitajad madallennul Foto Urmas Saard
NATO hävitajad madallennul. Foto: Urmas Saard

Lennud toimuvad Liivi lahe, Pärnumaa lõunaosa, Viljandimaa, Kesk-  ning Ida-Eesti õhuruumis ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Balti riikide valitsused on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuvägi võttis Balti riikide õhuturbe brittidelt üle 25. augustil. Leedus Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Ungari lennuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on Rootsi päritoluga hävitajad Saab JAS 39 Gripen.

Võrumaa vabaühenduste päeval tunnustati kodanikuühiskonna tegusaimaid

Võrumaa tegusaimad kodanikud aastal 2015. Paremal 2015. aasta kõige tegusam kodanik Tuuli Pähn Juba külast. Foto: Võrumaa Arenguagentuuri FB leht.
Võrumaa tegusaimad kodanikud aastal 2015. Paremal 2015. aasta kõige tegusam kodanik Tuuli Pähn Juba külast. Foto: Kalle Nurk.

Võrumaa vabaühenduste päeval kultuurimajas Kannel tunnustati Võrumaa tegusaid kodanikke, toimekaid ühendusi ning ettevõtteid, kes neid toetavad. Laureaadid on Tuuli ja Vello Pähn, MTÜ Luutsniku Külaselts ning OÜ Sän&Män.

 
Võrumaa tegusaimad kodanikud on Juba külaseltsi eestvedajad Tuuli ja Vello Pähn. Muuhulgas öeldi Tuuli ja Vello kohta tunnustamisele esitades: „Tänu Pähnade perele on tekkinud kokkuhoidev ja sõbralik kogukond ning aktiivne külaelu.“
Võrumaa raamatukogudes ning internetis korraldatud rahvahääletusel sai enim toetust Antsla gümnaasiumis toimetava noorte foto- ja loodusringi üks eestvedajatest Tiina Ploom.
Võrumaa toimekaim ühing 2015 on MTÜ Luutsniku Külaselts, kes on vanasse külakauplusesse loonud ja loomas võimalusi kogukonna inimestele.  Külaseltsi üks eestvedajatest Aili Valb ütles tunnustust vastu võttes: “Seistes kõigi teiste väärikate kandidaatide kõrval, ei osanud sellist tunnustust oodata, aga ju siis on hetk tunnustada väiksemaid, et anda indu edasi toimetada.“
Selleks, et aidata, ei ole palju vaja: tahtmist, sõbralikku suhtumist ning abivalmidust.  Võrumaa kodanikuühiskonna toetaja 2015 OÜ Sän&Män juhatajal Taivo Tuusisel on need omadused olemas.
Kokku esitati tunnustamiseks 15 kodanikku, 12 ühendust ning viis ettevõtet. Laureaadid valis töögrupp, kus oli esindatud SA Võrumaa Arenguagentuur, Võru maavalitsus, Võru linnavalitsus, Võrumaa omavalitsuste liit, Võrumaa partnerluskogu ja Eesti kodanikuajakirjanduse selts.

Pärnus süüdati esimesel adventpühal jõuluootuse tuli

Tänane esimene adventpüha algas Eliisabeti kirikus hommikuse missaga. Päeva teisel poolel toimus tunni kestel kaunimate advendi- ja jõululaulude laulmine. Kohe selle järel jalutati kiriku juurest läbi Rüütli tänava Rüütli platsile.

Enn Auksmann (paremal) annab tule Torrimile ja Kosenkraniusele Foto Urmas Saard
Enn Auksmann (paremal) annab tule Torrimile ja Kosenkraniusele. Foto: Urmas Saard

Kõige ees sammus laterna tulega teed valgustades EELK Pärnumaa praost Enn Auksmann, kes oli riietunud valgesse rüüsse. Tema kõrval astus küünaldega koguduse diakon ja peaorganist Jaanus Torrim, vaimulike taga Korstna talu hobuvankril jõuluvanad. Muist jõuluvanasid jalutasid vankri järel koos Janne Ristimetsa tantsulastega ja nende järel omakorda suur hulk kirikulisi.

Õpetaja Enn Auksmann pöördus Rüütli platsile kogunenud rahva poole mõttega imest, mida Issanda tulemise ajal oodatakse. „See on Jumala inimeseks saamise ime, mille läbi meid inimlapsi ülendatakse Jumala lasteks,“ kõneles Auksmann, kes soovis, et jagatav tuli ei kõrvetaks, vaid soojendaks, et ei pimestaks, vaid valgustaks. Ta palus võtta selle soojendava valguse oma südamesse.

Loe edasi: Pärnus süüdati esimesel adventpühal jõuluootuse tuli

Nursi küla sai valgemaks

Nursi+tänavavalgustusRõuge vallavalitsus rajas Nursi külas uue lõigu tänavavalgustust kaupluse eest külakeskuseni. Sellega suurendati kohalike elanike, eelkõige laste turvalisust pimedal ajal liikudes. Ehituse käigus oktoobrist novembrini paigaldati üheksa uut metallposti koos jalanditega, lisaks kasutati ka olemasolevaid elektriliini poste, kuhu paigaldati kokku 14 valgustit.

Projekti kogumaksumuseks oli 13 286 eurot millest 10 tuhat eurot saadi Siseministeeriumi kaudu, tänu rõugelasest Riigikogu liikme Kalvi Kõva abile. Ülejäänu oli valla omaosalus. Töid teostas OÜ Powtec. Järgmisel aastal on Rõuge vallavalitsusel plaanis rajada tänavavalgustus Sänna külla.

Rõuge Vallavalitsus

Viljandimaa tunnustas 2015. aasta silmapaistvamaid kodanikuühendusi

Eile, 27.novembril toimus Karksi kultuurikeskuses Viljandimaa kodanikuühenduste tunnustuspäev, kus jagati auhindu ja tänukirju aasta parimatele kodanikuühendustele ja vabatahtlikele. Tunnustamiskomisjon tegi valiku viies kategoorias:

Koostöö arendaja tiitli pälvis MTÜ Töötoad – Mati Tuksam; Tunnustati MTÜ Viljandi Maanaiste Ühendust – Kadri Vollmann.

Kodanikuühiskonna toetaja – Halliste Vallavalitsus, Ene Maaten ja Anneli Pälsing.

Hea algatus – Urissaare Kantri – Priit Oks; Tunnustati Oja Kool, Piret Anier.

Parim kodanikuühendus – MTÜ Käetöö Koid, Juta Jalakas; Tunnustati: MTÜ Tarvastu Motoklubi – Gabriel Vaarman ja Peeter Peek, MTÜ Sudiste Maanaiste Selts – Krista Kunimägi, MTÜ Puiatu Haridusselts – Sirje Kannel, MTÜ Viljandimaa Naisliit – Lea Saareoks.

Aasta vabatahtlik – Mõisaküla vabatahtlike päästekomando looja ja eestvedaja Alo Kirikal;

Tunnustati: Endel Rõuk, Külli Kuldkepp, Leili Tsernõsova, Kersti Puusild, Lembit Hiiesalu, Urve Tehver, Viljandi seltsidaamid Epp Johani, Ene Juurik, Tule Õue liikumine –  Gea Malin.

Kodanikeühendusi tervitasid Viljandi maavanem Erich Palm ning Viljandi linnapea Ando Kiviberg. Viljandimaa Arenduskeskuse MTÜde konsultant Jaanika Toome sõnul võimaldab tunnustamine märgata kodanikualgatuse korras tehtud tegusid ja inimesi nende tegude taga.

Helena Tiivel

Homme saab Võrus nõu võrdse kohtlemise teemal

28. novembril kella 11.30-13.30 annavad võrdõigusvolinik Liisa Pakosta ja voliniku kantselei jurist Siiri Grünbaum kodanikele võrdse kohtlemise teemal nõu. Nõustamine toimub Võru Kandles vabaühenduste päeval.

Lisainfo leiab siit: http://www.vordoigusvolinik.ee/norra-projekt/noustamine/

Tööandjatel on võimalik küsida infot selle kohta, kuidas oma organisatsioonis võrdne kohtlemine tagada.

Otepää tunnustas politseinikke ja abipolitseinikke

20. novembril tunnustati Eesti Politsei 97. aastapäeva puhul Otepää valla tublisid politseinikke ja abipolitseinikke.

Otepää vallas pikka aega olnud politseinike ja abipolitseinike tunnustamist korraldab Otepää vallavolikogu korrakaitsekomisjon. Karupesa hotellis toimunud pidulikul õhtusöögil tunnustasid ja tänasid Otepää korrakaitsjaid volikogu esimees Kuldar Veere, vallavolikogu korrakaitsekomisjoni esimees Viljar Teder ning vallavanem Kalev Laul. Külalisena viibis kohal Valga politseijaoskonna juht Tiit Allik.

Otepää vallavanem Kalev Laul ütles, et heameel on tõdeda, et Otepää piirkonnas on nii palju tublisid politseinikke ja abipolitseinikke.

“Otepääle, kui turismipiirkonnale on väga oluline, et meil oleks tagatud kord ja turvalisus, seega on iga siin töötav politseinik ja abipolitseinik erilise tänu ja tunnustuse ära teeninud,” sõnas Kalev Laul. “Otepää vald teeb kõik endast oleneva, et meil oleks ka edaspidi politseiga väga hea koostöö.”

Otepää valla tänukirja said politseiametnikud:

Loe edasi: Otepää tunnustas politseinikke ja abipolitseinikke

Põllumajandusettevõtete investeeringutoetus
saab mitu muudatust

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas määruse, millega muudetakse põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse tingimusi: minnakse üle elektroonsele menetlussüsteemile, muutuvad toetuse raames liisingu kasutamise põhimõtted ja lüheneb investeeringuobjekti sihipärase kasutamise järelevalveperiood.

“Põllumajanduse investeeringutoetuse taotlemiseks on edaspidi võimalik avaldust esitada vaid läbi PRIA e-teenuse keskkonna,” ütles maaelu arengu osakonna juhataja Marko Gorban. “Põllumehe jaoks muutub taotlemine lihtsamaks, kiirem menetlusprotsess võimaldab PRIA-l toetuse määramise otsused teha kiiremini.”

Teine suurem muudatus puudutab liisingu kasutamist investeeringuobjekti ostmisel. Kui seni maksti toetus kogu ulatuses ühe korraga liisinguandjale, siis edaspidi makstakse see kuludokumentide alusel otse toetuse saajale. Toetuse saaja võib ühe taotluse kohta esitada PRIAle maksetaotluse koos tehtud kulusid tõendavate kuludokumentidega kuni neljal korral ühes kalendriaastas. “Uue süsteemiga võivad kaasneda suuremad intressikulud, kuna enam ei vähendata kohe liisinguperioodi alguses investeeringuobjekti maksumust toetuse võrra,” selgitas Gorban.

Loe edasi: Põllumajandusettevõtete investeeringutoetus
saab mitu muudatust

Sotsiaalkindlustusamet teavitab abivahendite süsteemi korralduse muudatustest

Alates 1. jaanuarist 2016 muutub põhjalikult sotsiaalvaldkonna abivahendite teenuse korraldus, muutes teenuse inimesele kättesaadavamaks ning asjaajamise kiiremaks.

Isikliku abivahendi kaart

Alates 1. jaanuarist 2016 võtab uute isikliku abivahendi kaardi taotlusi vastu Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA). Samuti hakkab Sotsiaalkindlustusamet vajadusel väljastama kaardi duplikaate.

Kaardi või duplikaadi taotlemiseks tuleb esitada Sotsiaalkindlustusametile vastav taotlus e-posti või posti teel või pöörduda SKA klienditeenindusse. Taotluse vorm on leitav SKA kodulehelt (rubriik: blanketid). Klienditeeninduste asukohad ning lahtiolekuajad leiab SKA kodulehelt www.sotsiaalkindlustusamet.ee .

Abivahendi saamiseks, mis ei ole otseselt seotud inimese töötamisega töökohal, peab inimesel olema õigustatus, arstitõend või rehabilitatsiooniplaan ning kehtiv isikliku abivahendi kaart (edaspidi IAK).

Loe edasi: Sotsiaalkindlustusamet teavitab abivahendite süsteemi korralduse muudatustest

2. detsembril Tartu tantsuklubis
Mooste rahvamuusikakooli pilliklubi

Mooste rahvamuusikakooli pilliklubi Põlvamaal Cantervilla lossis toimunud hõimurahvaste õhtul 14. oktoobril 2015. aastal. Foto: Svetlana Roht
Mooste rahvamuusikakooli pilliklubi Põlvamaal Cantervilla lossis toimunud hõimurahvaste õhtul 14. oktoobril 2015. aastal. Foto: Svetlana Roht

Tartu tantsuklubis võõrustab 2. detsembril kella 20-24 Tiigi seltsimajas Mooste rahvamuusikakooli pilliklubi, kelle osavõtul toimus Tartu tantsuklubi eelmise hooaja lustlik lõpetamine. Tantsuklubis kõlab õhtu jooksul külapidude tantsumuusika 20. sajandi algusest. Tantsulood on pärit nii Eestist kui ka laiast ilmast.

Mooste rahvamuusikakoolis tegutseb mitu täiskasvanute pilliklubi. Kui koolis õpib praegu ühtekokku ligi 90 õpilast, siis kolmandik nendest osaleb pilliklubide tegemistes. Mooste rahvamuusikakooli pilliklubi eestvedajaks on südikas ja sihikindel Krista Sildoja. Pilliklubi on rahvamuusika koosmänguvorm, mille töö toimub juhendaja käe all igal nädalal ühekorraga mitme tunni jooksul. Palu õpitakse kuuldeliselt ning eesmärk on tantsumuusika kokkumängu harjutamine ning iga liikme individuaalne pillimänguareng omal instrumendil. Pilliklubid annavad üsna sagedasti kontserte ning osalevad tantsuõhtutel ansamblina. Kõik pilliklubi liikmed armastavad väga pillimängu ning tantsimist.

Mooste rahvamuusikakooli pilliklubi 2015. aasta tegemisi tutvustav klipp meeleolu loomiseks: https://www.youtube.com/watch?v=ZKU4CputrNM&feature=youtu.be. Mooste Rahvamuusikakooli kodulehekülg: http://moosterahvamuusikakool.blogspot.com/

Kõik rahvamuusikasõbrad on teretulnud Tartu tantsuklubisse lustima – nii tantsima, laulma kui ka musitseerima. Vahepeal saavad teisedki kohalolevad muusikud tantsijaid rõõmustada oma pillimänguga. Õhtu jooksul tantsitakse palju rahvatantse Eestist ja võõrsilt.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti ühisele teelauale ja tantsimiseks mugavad vahetusjalanõud.

Lisateave: +372 5560 2102, triinu.nutt@gmail.com

Vaiglate kontsert pühapäeval Rõuge rahvamajas

Pühapäeval, 29. novembril kell 17 saab Rõuge rahvamajas nautida akustilist kontserti “Oled olemas”. Esinevad Raul Vaigla – basskitarr, Robert Vaigla – kitarr ja Marie Vaigla – vokaal.

Pääse 5 eurot.

Kuni jõuludeni on  Rõuge rahvamajas avatud ka tikitud seinapiltide näitus. Tööde autorid on Rein Munsk ja Viitina Kunksmoorid.

Jaan Viska: Märjamaal oktoobris toimunud ühinenud omavalitsuste foorumi järelkajad

Ühinenud omavalitsuste foorum Märjamaal.
Ühinenud omavalitsuste foorum Märjamaal.

Märjamaal oktoobris toimunud ühinenud omavalitsuste foorumil oli ssalejaid üle 100. Omavalitsusjuhid ja halduseksperdid püüdsid kirjeldada positiivseid kogemusi, mis innustaks omavalitsusi lähema kahe aasta jooksul liituma.

Teame, et Eestis on külvatud paanikat omavalitsuste liitumise teemal. Fakt on ka see, et 1990ndate aastate lõpus oli Eestis 250 omavalitsust,  praeguseks on ligi 50 võrra vähem. Novembris öeldakse kriteeriumid, millele tuleviku omavalitsus vastama peab, nõnda sõnas riigihalduse minister Arto Aas. See on juba teada: vähemalt 5000 elanikku

Kõigepealt said sõna pindalalt Eesti suurima valla esindajad Urmas Kristal ja Triin Matsalu. Ühineti aastal 2002. Liideti kolm omavalitsust: Märjamaa alev, Märjamaa vald ja Loodna vald. Vigala osales ka läbirääkimistel, kuid soovis iseseisva vallana jätkamist. Lisan, jälgides ühiskonnas ja piirkonnas toimuvaid muudatusi ning rahvastiku olulist vähenemist Vigalas, siis allakirjutajana ja läbirääkimistel osalejana leian, et nüüd 13 aastat hiljem oleksime ühinenuna elanikkonnale suutnud  paremini mitmeid teenuseid pakkuda. Ühinemisplussideks loovad Märjamaa vallas mitmeid  investeeringuid, kasvõi kultuurimajasse, milles peame nõu. Teisalt pärast ühinemist aktiviseerus ka külade liikumine.

Loe edasi: Jaan Viska: Märjamaal oktoobris toimunud ühinenud omavalitsuste foorumi järelkajad

Meditatsioonihommikud Sänna kultuurimõisas

Alates 23. novembrist toimuvad Sänna kultuurimõisas meditatsioonihommikud. Meditatsioonihommikud toimuvad tööpäeviti (esmaspäevast reedeni) kella 8-8.45 Leiutajate külakooli ruumides (siseneda vasakust tiivast). Kohale saabuda tuleks vähemalt 5-10 minutit enne kella kaheksat.

Meeleharjutusi ehk meditatsiooni ehk mõtlust on läbi aegade tehtud lähtuvalt erinevatest motivatsioonidest. Kõige ilmsem põhjus on iseendas meelerahu ja seeläbi selguse saavutamine (aga ka kohtumine iseendaga, laskumine oma pärisolemusse jpm). Kui meel on selge, avar ja puhas, on inimene õnnelik, sõbralik ja hea enda ning teistega – ta maailm on muutunud. Muutuse kaudu iseendas muutub ka ümbritsev maailm.

Meeleharjutuste tegemisega kasvab inimese tähelepanelikkus ja taedlikkus oma tegudest, tunnetest ning motiividest. Selle teadlikkuse rakendamine igapäevaelus võib tuua kaasa väikeseid ja suuri positiivseid muutusi. Meeleharjutuste kroonjuveeliks on südame avatus ning armastuseenergia voolamine läbi keha, kõne ja meele nii argipäevas kui ka puhkehetkedel.

Koosviibimistel praktiseeritakse peamiselt budistlikust traditsioonist pärit harjutusi, nagu hingamise teadvustamine ja siira heasoovlikkuse arendamine. Lihtsalt istumise meditatsioon on väga võimas teekond iseenda pärisolemusse.

Meditatsioonil osalemine ei eelda teadmisi budismist või meditatsioonist.

Esmakordselt on valminud Põlvamaa kultuurikalender

Põlvamaa 2016. aasta kultuurikalendri esikaanel on jäädvustus 2015. aasta Ökofestivali perepäevalt.
Põlvamaa 2016. aasta kultuurikalendri esikaanel on jäädvustus 2015. aasta Ökofestivali perepäevalt.

Põlvamaa omavalitsuste liidu eestvedamisel on esimest korda ilmunud Põlvamaa kultuurikalender, mis koondab kuude lõikes olulisemad Põlvamaal toimuvad kultuurisündmused.

Kogu aastat hõlmava 2016. aaasta kultuurikalendri koostamise eesmärk on anda inimestele ülevaade Põlvamaal aasta jooksul aset leidvatest olulisematest kultuurisündmustest. Lisaks on aastakalender hea mainekujunduselement ning sümboolse tähenduse ja praktilise väärtusega kingitus. Ka Põlvamaa kultuuritöötajad on näinud vajadust aastakalendri koostamise järele, kuna sündmusi pikemalt ette planeerides on võimalik ka kuupäevi paremini kooskõlastada.

Põlvamaa kultuurikalender 2016 on lauakalendri formaadis ning 2016. aastaks on selles oma koha leidnud iga Põlvamaa omavalitsus – erinevate kuude fotod kajastavad põnevaid tegemisi Põlvamaa valdades, lisaks neid tutvustavad tunnuslaused ja vapid. Kalendri kujundus on inspireeritud Põlvamaa tunnuslogost ja -lausest “Põlvamaa – rohelisem elu”.

Kalender on müügil Põlva Kaubamaja Toiduaidas ja kodumaailmas ning Räpina turismiinfokeskuses hinnaga 2,89 eurot.

Kalendris toodud sündmuste ja ka teiste Põlvamaal toimuvate sündmuste kohta leiad lisainfot Põlvamaa portaalist.

Generaadio saatesari “Provintsi punk” avaldab 2016. aasta aktikalendri

generaadio_aktikalenderTartu kogukondade meediaplatvormil Generaadio on rõõm teatada, et saatesarja “Provintsi punk” tegijad kogusid kokku head ideed, heitsid seljast riided ning üllatavad varsti ilmuva 2016. aasta aktikalendriga. 13 fotost koosnev kalender kannab endas “Provintsi pungi” vaimu ning lisaks visuaalse ilu pakkumisele suunavad kalendri autorid tähelepanu Eesti elu kitsaskohtadele.

Raik Sõster, üks kolmest saatejuhist, seletab, et “Provintsi punk” sai alguse protestist, eriti protestist Eesti pungi vastu.

“Tundub nagu tahetakse igal võimalusel kõigest punki välja imeda,” sõnas Sõster. “Punk ei ole midagi sellist, millele saad ordeni ja hinnasildi külge pista ja öelda: “Tubli poiss” – seda nähes paned sa käe enda laste silmade ette. Kalendergi sai alguse samast protestivaimust: teha midagi, mis on korraga nii vastuvõetamatu, kuid samas omab kunstilist väärtust ja peidab endas ka sügavamat sõnumit.”

Esimesese vastuoluna tava-arusaamadele pole selles aktikalendriks modellideks fototöödeldud naised, vaid kolm meessaatejuhti. Näiteks protestiks seksismi vastu on kalendris kaetud kõik nibud.

“Millepärast peavad naistel olema nibud kaetud aga samas võid sa suvel tänaval näha higist nõretavaid pakse mehi enda nibusid eksponeerimas?” küsib Sõster.

Kalendris on esindatud ka muud teemad, mis provintsipunkareid ühiskonnas häirivad: homofoobia, võltsmoraal, sotsiaalne ebavõrdsus ja tehnoloogiasõltuvus.

Aktikalendri piltide ideed muutis reaalsuseks fotograaf Alan Proosa ning kalender maksab 30. novembrini kestvas eelmüügis 10 eurot. Kõigi ettetellijate vahel loositakse välja plakatid fotodega, mis kalendrisse ei jõudnud. Rohkem infot leiab Generaadio kodulehelt www.generaadio.ee ja facebookist www.facebook.com/generaadio.

Heategevusjooksjad kogusid haruldase haigusega Kellile 2500 eurot

Heategevusjooks.
Heategevusjooks.

Tänavu kevadel kaheksa harrastussportlase poolt ellu kutsutud heategevusprojekt “Heategevusjooks 2015” tõi SA TÜ Kliinikumi Lastefondile 2503 euro suuruse annetuse, mis suunatakse haruldase Otahara sündroomiga viieaastase Kelli toetamisse.

Aktsiooni raames läbisid kaheksa noort jooksuhuvilist Selveri linnajooksu sarja samal ajal pisikesele Kellile annetusi kogudes ja tema abistamise sõnumit levitades. Lisaks rahakogumisele sooviti algatusega juhtida avalikkuse tähelepanu haruldaste haigustega lastele ning nende vajadustele. Kui projekti esialgseks eesmärgiks seati oma sõpruskonna, sponsorite ja heade annetajate abil koguda Kelli toetuseks jooksuseltskonna poolt linnajooksudel läbitud kilometraažiga võrdväärne annetussumma ehk ligi 900 eurot, siis tegelikult suudeti seda eesmärki peaaegu kolmekordselt ületada.

Heategevusjooksu üks ellukutsujatest Siim Schvede peab aktsiooni igati õnnestunuks: “Seda tõestab ehedalt ka see, et suutsime koguda üle 2500 euro, mis on väga suur summa. Loodame väga, et kogutud rahast on Kellile abi.”

Kellil on diagnoositud üliharuldane Otahara sündroom ning talle määratud sellest tulenevalt sügav puue. Tüdrukul ilmnesid pärast sündi neelamisraskused, kaaluiive probleemid ja motoorikahäired. Oma haigusest tingituna Kelli ei istu, seisa, kõnni ega räägi, on hapnikusõltuvuses ning vajab iga päev eritoitu ja toidupaksendit. Lisaks tuleb lapse haiguse tõttu Kelli perel 4-5 korda nädalas sõita 25km kaugusel asuvasse Pärnu haiglasse taastusravisse ning käia tütrega pidevalt Tartus neuroloogi ja kopsuarsti juures. Lastefond on Kelli perekonda toetanud lapsele ravimite ostmisel, transpordikulude katmisel ning mitmete abivahendite soetamisel alates 2013. aasta sügisest.

Projektis osalesid harrastussportlased vanuses 19-33 eluaastat, kelle seas oli nii tudengeid kui tööinimesi ning nii mehi kui naisi, keda kõiki ühendab kirg spordi, eriti jooksmise vastu.

Analoogset projekti mõne heategevusorganisatsiooni toetamiseks plaanitakse korrata ka järgmisel või ülejärgmisel aastal.

Valmistoidu tarbimine näitab kasvu

valmistoitValmistoitu tootvad ettevõtted tootsid tänavu esimesel poolaastal ligi 100 miljoni euro väärtuses. Vaatamata välisnõudluse vähenemisele hoiab sisetarbimine ettevõtete müügitulu stabiilsena, selgub maaeluministeeriumis koostatud valmistoitu tootvate ettevõtete 2015. aasta I poolaasta ülevaatest.

“Majandussurutise perioodil vähenenud valmistoodete kodumaine tarbimine on nüüd juba mitmendat aastat tõusutrendis ning valmistoit moodustab üha suurema osa Eesti toiduainetööstuse toodangust,” ütles maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand. “Kuigi Eesti jaoks oluliste kaubanduspartnerite kehv majandusolukord on toonud kaasa valmistoidu ekspordi 8-protsendilise vähenemise, siis sisetarbimise toel püsis ettevõtete müügitulu siiski stabiilsena.”

2015. aasta esimesel poolaastal moodustas valmistoit 14,1 protsenti Eesti toiduainetööstuse toodangust ning see trend on alates 2010. aastast pidevalt kasvav.

Ligikaudu pool Eestis toodetavast valmistoidust eksporditakse. Kuigi võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on valmistoidu eksport vähenenud kaheksa protsenti ja mitte-ELi riikidesse koguni ligi 25 protsenti, moodustab valmistoitu tootvate ettevõtete eksport kogu toiduainetööstuse ekspordist jätkuvalt ligikaudu 20 protsenti. Valmistoitu tootvates ettevõtetes töötas 2015. aasta esimesel poolaastal keskmiselt 2603 inimest.

Statistikaameti lühiajastatistika andmetel tegutseb Eestis keskmiselt 90-100 valmistoitu tootvat ettevõtet, ligikaudu 70 protsenti valmistoitu tootvate ettevõtete müügitulust annavad neli suuremat tööstust. Valmistoitu tootvate ettevõtetena käsitletakse ülevaates valmistoitude (salatid, võileivad jne), suhkru- ja kondiitritoodete, maitseainete ja -kastmete ning eritoitude (lastetoidud, dieettoidud, gluteenivabad toidud jne) tootmisega ning kohvi ja tee töötlemisega tegelevaid ettevõtteid.

Valmistoitu tootvate ettevõtete 2015. aasta I poolaasta ülevaade

Arutelu: Rahvusriigist rassismini – Iisrael, Palestiina, Eesti

Järgmisel reedel, 4. detsembril kutsub MTÜ Ethical Links Tallinnasse Suur-Kloostri 11 arutlema rahvusriigi ja rassismiga seonduvatel teemadel.

Millal muutub mure rahvuse säilimise pärast rassismiks? Mis on hetkeseis Lähis-Ida vanima konfliktiga Palestiina ja Iisraeli vahel? Mida on meil sellest õppida? Millised on poliitikasuunad maailmas täna? Kas kunstis võib olla poliitikat?

Arutlevad tuntud USA ajakirjanik Max Blumenthal, Palestiina-Austraalia näitekirjanik, poeet ja poliitanalüütik Samah Sabawi, filmirežissöör Ilmar Raag ja Eesti identiteediuurija Madli Maruste. Vestlust juhib Krister Paris. Diskussioon toimub inglise keeles.

Pärast arutelu loevad Max Blumenthal ja Samah Sabawi katkendeid oma loomingust. Muusikalist elamust pakub maailmamuusika ansambel Abraham´s Café. Lähis-Ida maitsed ja suupisted restoranilt Papa Joe.

Võimalusel anna oma tulekust teada register@ethicallinks.org, et oskaksime snäkkidega paremini arvestada! Üritus on kõigile tasuta.

Loe edasi: Arutelu: Rahvusriigist rassismini – Iisrael, Palestiina, Eesti

Täna käravad vabaühenduste rahastamise üle sadakond kodanikuaktivisti

Täna koguneb sadakond kodanikuaktivisti kärama vabaühenduste riikliku rahastamise üle. Pärast käramist antakse üle vabatahtliku sõbra märgid.

Kärajad kokku kutsunud vabaühenduste liit EMSL seisab selle eest, et avaliku raha kasutamine oleks läbipaistev, võrdselt kättesaadav, kooskõlas riigis kokkulepitud arengusuundadega ja tõhusalt kasutatud. Selline suhtumine on kirja pandud ka kodanikuühenduste riikliku rahastamise juhendmaterjalis, mille valitsus ligi kolm aastat tagasi heaks kiitis. Paljud toetused pole siiski juhendiga lõpuni kooskõlas, eredamad näited on hasartmängumaksunõukogu eraldised ja nn katuserahad.

Kärajatel selgitatakse välja, mis see on, miks vabaühenduste ja riigi rahasuhteid pole korda saadud. Otsitakse ausaid põhjendusi, miks olemasolevad toetusskeemid pooli ei rahulda, ning kus on vastuolud tegelikkuse ja rahastamise põhimõtete vahel kõige teravamad. Sõna saavad Jürgen Ligi, Andres Anvelt, Siim Sukles, Alari Rammo, Anna Karolin, Maris Jõgeva ja kohaletulnud kaasarääkijad. Korraldajad juhinduvad põhimõttest, et raha juurde ei tule kusagilt, kuid kui toetusskeemid korda teha, tõuseks neist rohkem kasu nii kodanikuühiskonnale kui riigile tervikuna.

Päeva lõpus annavad Külaliikumine Kodukant ja Siseministeerium üle esimesed vabatahtliku sõbra märgid vabaühendustele, kes on oma organisatsioonis vabatahtlike kaasamise põhjalikult läbi mõelnud ning vabatahtliku tegevuse hea tavaga kooskõlas korraldanud.

Kärajate täpsema kava leiab: www.ngo.ee/kärajad

Mari Öö Sarv

Käimas on rahvamuusikatöötluste konkurss
“Pärimuse päitsed II”

Pärimuse_päitsedTartu Ülikooli Rahvakunstiansambel kuulutas välja rahvamuusikatöötluste konkursi “Pärimuse päitsed II”. Konkursi eesmärgiks on luua uusi ja uuenduslikke rahvamuusikatöötlusi, mis oleksid kõlapildilt nüüdisaegsed, kuid põhineksid pikaajalistel rahvamuusikatraditsioonidel ja nende järgi oleks hea tantsida.

Oodatud on nii pärimusel põhinevaid tantsulood kui ka autorilooming, nii instrumentaalmuusika kui ka laulud, kiiremad ja aeglasemad tantsuviisid. Konkursile laekunud lugudest parimatele loovad eesti tantsuloojad uusloomingulised rahvatantsud, mis osalevad käesoleva projekti teises pooles toimuval uute tantsuseadete konkursil.

Kvaliteetselt salvestatud (stuudiosalvestus) .wav-formaadis konkursilood on oodatud 10. märtsiks 2016 kas

1) e-postiga, viidet allalaadimiseks veebis olevale failile aadressile laurileht.post@gmail.com või

2) postiga või käsipostiga CD-plaadil või mälupulgal aadressile: “Pärimuse päitsed”, TÜ Rahvakunstiansambel, Kalevi 24, Tartu 51010.

Konkursil osalevad lood ei tohi olla avaldatud (ilmunud helikandjal) enne 10. märtsi 2016. Konkursil osalemisega annab loo või seade autor õiguse kasutada lugu rahvatantsu saatemuusikana ja avaldada see konkursi lõppkontserdi salvestustes ilma täiendava otsese tasuta, kuid arvestades Eesti Autorite Ühingu reeglite ja tasumääradega. Autoril on õigus avaldada lugu või seade muudel helikandjatel pärast 10. märtsi 2016.

Loe edasi: Käimas on rahvamuusikatöötluste konkurss
“Pärimuse päitsed II”

Tulge messile – juba homme kell 11-13 Võru kultuurimajja Kannel!

Vabayhenduste_mess_plakat-page-001wsLaupäeval, 28. novembril kell 11-13 saavad Võru kultuurimajas Kannel vabaühenduste messil kokku inimesed, kes muudavad maailma. Meil pole ükskõik ja me oleme valmis panustama muutusesse oma vaba aega. Võrumaa on väike ja tegusad teevad kõike, sealhulgas panustavad tihti ka kodanikuühiskonna tegemistesse. Kui tunned, et sinus on maailma muutjat või tahad lihtsalt uudistada, siis tule ja vaata, millega inimesed vabatahtlikuna tegelevad ehk leiad endalegi uusi põnevaid ettevõtmisi! Päeva juhib Urmas Vaino.

Tule kogu perega, uudistamist jagub kõigile ja lastele on erinevaid tegevusi vabaühenduste boksides. Kohale on lubatud tuua muu hulgas 3D printer, linaõlipressimise massin, pesuehtne kanuu, purjelaud ja muud põnevat.

Üks messi eesmärke on koostöö parandamine erinevate sektorite vahel. Võib-olla tahad näiteks kingid partneritele või külalistele edaspidi anda üle riidest kingikotis, mille on valmistanud Võrumaa erivajadustega inimesed? Ehk tahad sinna kingikotti pista Pikakannu kooli moosi, Urvaste kamatooteid või käsitsi valmistatud kaarte? See on hea võimalus kodanikualgatuse toetamiseks.spordipuhvet

Urmas Vaino eestvedamisel toimuvad messil arutelud teemadel:

– Miks MTÜ-d äri teevad? Ja kuhu nad selle raha kõik panevad?

– Kas tervisesport on teenimise koht?

– Kes peab lahendama kogukonnas turvalisuse küsimuse?

– Kuidas inimesed paneelmajast välja saada?

Messil on avatud uudne Võromaa spordipuhvet, nimelt – messirahva ametlik toitlustaja on Võrumaa Spordiliit!

Hääd paremat pakub oma boksis ka Võru Loomeselts!

Kultuurimaja Kannel kohvikus nõustavad kell 11.30-13.30 huvilisi võrdõigusvolinik Liisa-Ly Pakosta ja Eesti üks tippudest tööõiguse alal, töövaidluskomisjoni esimehe kogemusega jurist Siiri Grünbaum. Palume nõustamisele eelnevalt registreeruda telefoni või e-kirja teel:

626 9059; info@svv.ee.

Evelyn Tõniste
Võrumaa Arenguagentuur

HITSA ja ITL kuulutasid välja Ustus Aguri nimelise stipendiumi saaja

Ilja Šmorgun.
Ilja Šmorgun.

Eile, 26. novembril kuulutasid Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) välja Ustus Aguri nimelise stipendiumi saaja. Tänavune stipendiaat on Tallinna Ülikooli infoühiskonna tehnoloogiate õppekava doktorant Ilja Šmorgun, kelle doktoritöö tulemusi on muuhulgas rakendatud Haridus- ja Teadusministeeriumi projektis e-Koolikott.

Ilja Šmorguni doktoritöö “Kõikjaleulatuv interaktsioon” pakub disaineritele mustreid, mida saab kasutada ehitusplokkidena kasutajaliideste kavandamiseks (http://idlab.tlu.ee/patterns ).

Ustus Aguri stipendium on mõeldud avalik-õigusliku ülikooli doktorandi õpingute toetamiseks IKT õppekaval. Stipendiumi andmisel arvestati kandidaadi doktoritöö teema oodatavat mõju infoühiskonna arengule Eestis ning senist erialast tegevust. Stipendiumi suurus on 2000 eurot, seda annab välja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusega. ITL-i Ustus Aguri nimelist stipendiumi antakse välja 2003. aastast.

Kristi Ainen

Kadrinas tähistatakse Otto Strandmani 140. sünniaastapäeva

Pühapäeval, 29. novembril meenutatakse ministrite osalusel Kadrina kandist pärit Eesti Vabariigi esimest peaministrit ja riigivanemat Otto Strandmani tema sünnipäeval.

Jaan Kolberg (fotol) on dokumentaalfilmi 16 küünalt autor Foto Urmas Saard
Jaan Kolberg (fotol) on dokumentaalfilmi “16 küünalt” autor. Foto: Urmas Saard

Koostöös Kadrina vallavalitsusega kutsub Konstantin Pätsi muuseum tähistama riigimehe austajad Vandu külas asuvasse Strandmani sünnipaika, kus minister Marko Pomerants asetab riikliku pärja ja kõneleb endine välisminister Trivimi Velliste. Kohal viibivad Strandmani sugulased, Kadrina valla juhid, Kadrina raamatukogu ja Neeruti seltsi juhatajad, Konstantin Pätsi Muuseumi liikmed ja sõbrad.

Kolmveerand tundi hiljem leiab aset vestluskoosolek Kadrina Kirjandusklubis ehk raamatukogus, samas on avatud riigivanemate näitus ning näidatakse lühifilmi Otto Strandmanist.

Velliste selgitab, et Pärnust pärit filmilavastaja Jaan Kolberg on loonud koos kooliõpilastega Eesti riigivanematest dokumentaalfilmi, mis jutustab16-st Eesti riigivanemast. Film on vaadatav tervikteosena, aga soovi korral võib näha iga riigivanemat puudutavat lõiku ka eraldi. See võimaldab ajalootunnis valida materjali ja kasutada vastavalt vajadusele. Jälgides 16 riigivanema elulugu märkame, et mitte ükski neist ei surnud oma kodumaal loomulikku surma. 9 inimest vangistati, saadeti külmale maale, hukati ja maeti üldjuhul nimetusse hauda. Viiel õnnestus põgeneda välismaale. Otto Strandman võttis endalt elu pärast seda, kui oli saanud kutse ilmuda NKVD-sse. Meie rahvas peab teadma oma juhtidest ja praegu võime öelda, et neid ei ole unustatud. Film on hästi päevakohane, kuna kahjuks pole kuhugi kadunud ilmselged ähvardused meie riigi iseseisvuse suhtes.

Film on üks osa projektist “Õppides ajaloost”, mille teostamist on toetanud Kodanikuühiskonna sihtkapital, haridusministeerium ja kultuurkapital.

Urmas Saard

Aasta kodanik on kontserdikorraldaja ja Sõbraliku Eesti üks olulisemaid eestvedajaid Helen Sildna

Aasta kodanik Helen Sildna. Foto: Annika Haas
Aasta kodanik Helen Sildna. Foto: Annika Haas

Eile, kodanikupäeval, kuulutati välja järjekordne  aasta kodanik, austava nimetuse pälvis kontserdikorraldaja ja Sõbraliku Eesti üks olulisem eestvedaja Helen Sildna. Aunimetusega kaasneb sümboolne rahaline preemia ning Reti Saksa miniskulptuur „Ühiskonna õis“. Tänavuse kodanikupäeva moto on „Muusika ühendab“.

Muusika ühendavast ideest kantuna on Helen Sildna inimõiguste eest seisva Sõbraliku Eesti liikumise üks võtmeisikutest ning Balti- ja Põhjamaade suurima uue muusika festivali ja muusikatööstuse konverentsi Tallinn Music Week peakorraldaja.

„Aasta kodaniku tiitel on mulle suur üllatus ja suur au. Olen saanud selle millegi eest, mis on mulle loomulik ja iseenesestmõistetav – seista väärtuste eest, millesse usun,“ rääkis Sildna.

„Eesti on väike riik – iga inimene siin on kulla väärtusega ning me ei saa endale lubada, et on neid, kes ei leia siin võimalust eneseteostuseks. Meie olulisim väärtus on inimene ning tema põhiõigused – võrdsed võimalused, vabadus end väljendada ja teostada sellisena, kes ta on, hoolimata rassist, religioonist, seksuaalsest sättumusest, soost või erivajadustest. Sallivus loob eeldused eneseväärtustamisele, loovusele ja uutele ideedele, mis on omakorda alusmüür elutervele ühiskonnale ja ka jätkusuutlikule majandusele. Pole olulisemat inimese ja tema põhiõiguste eest seismisest, kõik muu saab tulla alles peale seda,“ toonitas Sildna.

„Sõbraliku Eesti taha koondusid sajad inimesed ja ettevõtted, kes olid valmis panustama inimlikesse väärtustesse meie riigis. Selle algatusega saime kinnitust, et meid on palju, kes usuvad, et Eesti tee on olla avatud, inimlik ja tolerantne riik, osa Euroopast, maailmast. Oleme jätkuvalt valmis selle nimel tegutsema, sest pole olulisemat põhiväärtustest, mille lahutamatu osa on nii kooseluseadus kui ka valmisolek võtta vastu ja võtta omaks uusi ühiskonnaliikmeid teistest kultuuridest. Riik on oma kodanike summa, meie riigi tulevik on meie endi kätes,“ võttis Sildna kokku.

Aasta kodaniku valimise tava algatas rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo 2003. aastal ning tänavu antakse aunimetus välja 13. korda. Möödunud aastal pälvis tiitli  Ilma Adamson, siis oli kodanikupäeva motoks „Liikumine tervendab maailma“.

Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril, sest samal kuupäeval 1918. aastal andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta, millega loodi esmakordselt juriidilises tähenduses mõiste „Eesti kodanik“. Sisuliselt oli tegemist Eesti riigi esimese kodakondsusseadusega ning see päev on pühendatud Eesti kodanikule, tema õigustele ja kohustustele.

Aneth Rosen

Kodanikupäeva aumärgi pälvisid 15 väljapaistvat inimest

Tänavused kodanikupäeval tunnustuse pälvinud inimesed.
Tänavused kodanikupäeval tunnustuse pälvinud inimesed.

Kodanikupäeva aumärgiga tunnustatakse inimesi, kes edendavad kodanikukasvatust või teevad vabatahtlikku tööd oma kogukonnas.

Tänavu esitati aumärgi komisjonile 87 ettepanekut aumärgi andmiseks.

Üks kodanikupäeva aumärgi saajatest, Margo Orupõld, ütles oma tänukõnes, et nimetab ühiskonnas aktiivseid inimesi mustrimuutjateks. „Neil on ööpäevas rohkem kui 24 tundi, neil on terav pilk ja ergas meel ning nad oskavad alati märgata,“ ütles Orupõld. Loe edasi: Kodanikupäeva aumärgi pälvisid 15 väljapaistvat inimest