Eelseisvate kliimamuutustega suurenevate üleujutustega tegeletakse aegsasti

Üleujutatud Ranna park Foto Urmas Saard
Üleujutatud Ranna park. Foto: Urmas Saard

Eesti alustas kliimamuutuste mõjudega kohanemise rakenduskava koostamist 2014. aastal. Keskkonnaministeeriumi tellimusel on valminud kliimamuutuste mõjude hindamise ja kohanemismeetmete väljatöötamise planeeringute, maakasutuse, inimtervise ja päästevõimekuse teema II vahearuanne, mille koostas Tartu Ülikool koos Eesti Maaülikooli, Sisekaitseakadeemia ja Norra Linna- ja regionaaluuringute instituudiga. Allpool leiab lugeja aruandest väljavõtteid, mis käsitlevad üleujutusi Edela-Eesti rannikutel, põhiliselt küll Pärnus.

Muutustest üldiselt

Eesti alal on meretaseme tõusu senini suuresti kompenseerinud isostaatiline maa kerkimine, mille intensiivsus on suurem Loode-Eestis. Geoloogilistel andmetel on viimase 7500 aasta vältel maakerke kiirused Eesti alal ületanud meretaseme tõusu.

Pärnu ja Narva piirkonna ligemale 7500 aastat vanad rannamoodustised paiknevad kuni 10 m kõrgemal tänapäevasest meretasemest, nooremad järkjärgult madalamatel absoluutkõrgustel. Maakerke kiirus ulatub Loode-Eestis ligi 3,5 mm/a.

Arvestades maailmamere taseme tõusu prognoose, asendub pikaajaline meretaseme langus tõusuga. Maakerke ja maailmamere taseme tõusu koosmõju tulemusena võib Pärnu ja Narva-Jõesuu piirkonnas meretase tõusta tänapäevasega võrreldes aastaks 2100 mõõduka tulevikukliima stsenaariumi kohaselt ca 35 cm, äärmusliku puhul ca 55 cm.

[pullquote]1824. aasta üleujutus seostub Peterburis mõõdetud veetasemega 4 m üle keskmise meretaseme, mis on teadaolevalt kõrgeim mõõdetud meretase Läänemeres.[/pullquote]Eesti rannikualadel, nagu ka mujal Läänemere idaosas, on oluliseks probleemiks tugevatest edela- ja läänetormidest põhjustatud veetõusud. Väga kõrge veetaseme tekkimiseks on tuule tugevuse kõrval oluline ka tsükloni trajektoor. Tsükloni kese peab mööduma Eestist paarsada kilomeetrit põhja poolt. Otse üle Eesti või lõuna poolt mööduvad tsüklonid veetaset märkimisväärselt ei kergita. Seega peab kokku langema mitu ebasoodsat tingimust, mille tõenäosus tsüklonite sageduse suurenedes kasvab. Prognoosid näitavad, et 21. sajandil sagenevad talvised, valdavalt läänekaarest tulevad tormid. Läänekaarte tormide sagenemisel on otsene mõju Lääne-Eesti rannikualadele, eriti Pärnu lahe piirkonna kõrgele veetasemele.

Pärnu jaanuaritorm

Viimaseks orkaani mõõtu tormiks Eestis võib lugeda 2005. aasta 9. jaanuaril toimunut, mis oli seotud tsükloni Gudrun tegevusega. Keskmine tuulekiirus oli 25 m/s ja puhangulised tuuleiilid küündisid kuni 38 m/s. Õhurõhu kiire langus ja tugev tuul kergitasid merevee taseme Liivi lahes ja Lääne-Eesti väinades erakordselt kõrgele, ujutades üle nii ranniku kui ka Kasari ja Pärnu jõe äärsed alad. Pärnus tõusis vesi 295 cm üle Kroonlinna nulli, mis oli tingitud läänetormist ajendatud veetõusust (1,7–2,2 m) ning varasematest tormidest põhjustatud keskmisest kõrgema veeseisu (0,7–0,8 m) koosmõjust. Linnast ujutati üle ligi 8 km2 suurune ala. Tormis sai kannatada 775 maja ning Pärnus evakueeriti 300 inimest, hukkus üks ja kümnekonnal tuvastati alajahtumine.

Ajaloolised üleujutused Pärnus

Merepuiestee Pärnus Foto Urmas Saard
Merepuiestee Pärnus. Foto: Urmas Saard

Meretaseme instrumentaalne mõõtmine on Pärnus toimunud alates 1924. aastast. Vanade ajaleheartiklite põhjal leiab infot varasemate ekstreemsete ilmastikunähtuste kohta. Suured üleujutused Pärnus on kirja pandud 1801., 1824., 1863., 1864. ja 1898. aastal. 1824. aasta üleujutus seostub Peterburis mõõdetud veetasemega 4 m üle keskmise meretaseme, mis on teadaolevalt kõrgeim mõõdetud meretase Läänemeres.

Tuleviku üleujutused

Jaanuaritormile sarnane üleujutus leiab aset Pärnus mitmete ilmastikuolude kokkulangevusel. Suurim võimalik üleujutus toimub juhul, kui tuule suund on 220 kraadi ja üle mere puhuvad pikka aega samast suunast tuuled, mis kuhjavad vett lahte ning Läänemeres püsib üldine kõrge veetase. Aastal 2100 võiks Pärnus olla Läänemere üldise kõrgema veeseisuga kuni 100 cm prognoositava „ideaaltormi“ korral ajuveetõus 350 või 400 cm.

Maailmamere taseme tõusu, läänetormide sagenemise ja talvise jääkatte vähenemise koosmõjus võivad maksimaalsed veetasemed ja üleujutusalade territoriaalne ulatus Eesti rannikualadel tulevikus suureneda. Tormide tugevnedes ning tsüklonite sageduse suurenemisel külmal poolaastal kasvab tõenäosus, et soodsate kombinatsioonide tulemusena võivad maksimaalsed tormidest põhjustatud veetõusud olla seni teadaolevatest suuremad.

Kuigi ka kõrgeima meretaseme tõusu prognoosi puhul jäävad Eesti linnades enamus teid ja transpordisõlmi mõjutamata, võivad juba sajandi lõpuks rannaäärsed teed Tallinnas ja Pärnus ning samuti sadamad saada mõjutatud meretaseme tõusust. Puhtalt meretaseme tõusust tulenev risk hoonetele on suures osas maandatud ehituskeeluvööndiga.

Pärnu rand Foto Urmas SaardVähendamaks üleujutusest põhjustatud võimalikke kahjulikke tagajärgi, seavad Häädemeeste valla üldplaneering ja rannaalade osaüldplaneering tingimused hoonestuse, tehnovõrkude, reoveesüsteemide jm arendamiseks. Uute elamute rajamine korduva üleujutusega alale ei ole lubatud. Üleujutusohtu leevendab kaitsetammide rajamine, mille asukoha valikuks ja projekteerimiseks on vajalikud eelnevad rakendusuuringud.

Kliimamuutustega seoses, eelkõige meretaseme tõusu, tormide intensiivistumise ja talvise jääkatte puudumise tõttu, võib randade erosioon 21. sajandil muutuda Eesti jaoks senisest suuremaks probleemiks, mõjutades eriti ulatuslikult just Edela- ja Kirde-Eesti liivarandasid.

Ohualadele on maandamiskavad koostatud vesikondade kaupa

Lääne-Eesti vesikonnas on ohualasid 15, neist Pärnu maakonda jäävad Pärnu linn, Audru vald, Papsaare küla tiheasustusalad, Häädemeeste vald, Häädemeeste alevik, Tahkuranna vald, Võiste alevik.

Absoluutarvusid vaadates on vähemalt kord 10 aasta jooksul esinevate üleujutuste mõju kõige suurem Pärnu eluhoonetele, kus kahjustada saab 408 eluhoonet (3,5%). Suuremad üleujutused, mille esinemissageduseks on prognoositud vähemalt kord viiekümne aasta jooksul, mõjutavad samuti kõige enam Pärnu eluhooneid. Potentsiaalselt saab kahjustada 1193 eluhoonet, ehk 10%. Veelgi suuremad üleujutused, mille esinemissageduseks on prognoositud vähemalt kord saja aasta jooksul, põhjustavad Pärnus kahjustusi 1734 eluhoonele.

Üleujutusaladele jäävate ühiskondlike hoonete seas on olulisemad Pärnu Kesklinna lasteaed, Pärnu Tammsaare lasteaed, vene kool, Vanalinna põhikool, Pärnu kolledž, politseijaoskond, maavalitsus.

Ekstreemsed ilmaolud sunnivad kliimamuutuste mõjudega kohanema

Meri on tulnud Pärnu tänavatele Foto Urmas Saard
Meri on tulnud Pärnu tänavatele. Foto: Urmas Saard

“Muutuv kliima ja ekstreemsed ilmaolud toovad endaga kaasa väga praktilisi riske, millega toimetulemiseks peame ka Eestis valmis olema. Mõne näiliselt väikese asjaga – näiteks saabuvatest äärmuslikest ilmaoludest varakult teavitamisega – saab ära hoida suurt kahju. Näiteks 2005. aasta jaanuaritorm tõi Eestis üle 47 miljoni euro kahju. See number oleks võinud olla palju väiksem, kui oleksime selliseks sündmuseks paremini valmis olnud,” on öelnud eelmine keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Kõige levinumateks takistusteks kliimamuutustega kohanemisel on aruande järgi ressursipuudus (aeg, raha, vahendid) ja ebakindlus.

Eesti kliimamuutuste strateegia eelnõu valmib 2016. aasta alguses ning selle peamine mõte on suurendada nii ühiskonna kui ka ökosüsteemide valmisolekut ja vastupanuvõimet kliimamuutustele. Strateegiat rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna keskkonnaprogrammi vahenditest.

Urmas Saard