5 oktoober 2015 Archives

VTA hakkab laupäeviti metssigade proove vastu võtma

Seoses intensiivsema küttimisperioodi algusega hakkas veterinaar- ja toidulaboratoorium alates 4. oktoobrist analüüsima seakatku proove ka pühapäeviti. Et kõik proovid jõuaksid õigel ajal laborisse, hakkas veterinaar- ja toiduamet võtma maakondades kokkulepitud kellaaegadel vastu kütitud metssigade proove ka laupäeviti. Algaval jahihooajal tuleb seakatku tõrjumiseks metsas küttida vähemalt 29 600 metssiga

“Intensiivsema küttimise ajaks oleme pikendanud nii maakondlike veterinaarkeskuste kui ka laboratooriumi tööaega nädalavahetustel, et kõik proovid jõuaksid õigel ajal laborisse ja saaksid võimalikult kiiresti analüüsitud,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. “Veterinaar- ja toiduamet tunnustab jahimeeste poolt seni tehtud tööd. Oleme pidevas koostöös Eestis Jahimeeste Seltsiga kaardistanud kitsaskohti, mis metsas leviva seakatku tõrjumist ja metssigade arvukuse piiramist takistavad.”

VTL hakkas alates 4. oktoobrist analüüsima sigade Aafrika katku proove lisaks tööpäevadele ka pühapäeviti.

“Oleme laborivõimekust aktiivsema küttimise ajaks tõstnud, pikendades tööaega ning tellitud lisaseadmete kohalejõudmisel tõuseb see lähinädalatel veelgi,” ütles veterinaar- ja toidulaboratooriumi direktor Olev Peetsu. “Selleks, et labor jõuaks pühapäeval proovid ära uurida, peavad need jõudma laborisse hiljemalt pühapäeva hommikul kell 10.”

Proovide vastuvõtmise ja laborisse toimetamise korraldavad maakondlikud veterinaarkeskused (lahtiolekuaegasid vaata siit). Kellaaegadest tuleb kinni pidada. Veterinaar- ja toidulaboratooriumi Tartu labor võtab proove vastu ööpäev ringi ning jahimeestel on võimalik proove ka ise laboratooriumisse viia. Prooviga peab olema kaasas kaaskiri.

Loe edasi: VTA hakkab laupäeviti metssigade proove vastu võtma

Eesti Folkloorinõukogu koolituskeskus korraldab hiidlastele pärimuskoolituse

Pärimuskultuuri koolitus teemal “Minu kodupaiga pärimuslik jaanipäev“ toimub laupäeval, 10. oktoobril kella 17-19 Hiiumaal, Kõpu rahvamajas.

Kui te soovite pidada oma pere või paikkonna jaanipidu pärimuslikumalt ning teada saada, kuidas ja mida on sellel suurel pühal kasulik teha – tulge kohale! Otsime koos vastuseid, võttes appi oma pere ja paikkonna pärimusteadmise.
Koolitusele ootame pärimuse huvilisi, õpetajaid, käsitöölisi, kultuuri-, ringide, seltside juhte, eestvedajaid, külaliikumise edendajaid, maaturismi ettevõtjaid.
Rahvusvaheline pärimuspidu BALTICA 2016 toimub järgmise aasta jaanipühade ajal, 22.-24. juuni 2016. See on pidu peo ajal. Pidutseme suvise pööripäeva auks viisil, mil kohtuvad erinevad põlvkonnad, tehes kõike koos ja päriselt. Suvine pööripäev on valguse püha ja lootuse päev. Pärimuspidu Baltica soovib kaasata kõiki Eesti ajaloolis-kultuurilisi piirkondi ja seal elavaid inimesi. Läbi koolituste ja eelpidude kutsume osalejaid vaimustuma oma paikkonna- ja perepärimusest ning mitte unustama, et pärimuses elamine on protsess ja eluviis.

Loe edasi: Eesti Folkloorinõukogu koolituskeskus korraldab hiidlastele pärimuskoolituse

Nädalavahetusel loendati üle 100 000 linnu

Linnuvaatlus Mehikoormas. Foto: Arne Ader/www.loodusemees.ee

Nädalavahetusel toimunud rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel EuroBirdwatch2015 oli pühapäeva pärastlõunaks laekunud andmetel Eestis kokku loetud üle 100 000 linnu vähemalt 136 liigist.

Vaatamata väga kaunile ja soojale sügisilmale on see tulemus võrreldes varasemate aastatega keskmine. Ilmselt ongi põhjuseks väga soe ilm, mis ei sunni linde massiliselt liikvele. Eesti ühes paremas lindude rände jälgimise kohas Põõsaspea neemel oli vaatlejate sõnul laupäeval lindudel siiski korralik rändepäev ja seda oli seal jälgimas ka kümneid linnuhuvilisi nii Eestist kui ka välismaalt. Seal nähti kokku ligi sada liiki linde. Palju vaatlejaid käis nädalavahetusel ka Pärnumaal Kabli linnujaamas, kus kõige
silmatorkavam oli sookiurude massränne.

Esialgse kiirkokkuvõtte andmetel olid linnuvaatluspäevade kõige arvukamateks liikideks valgepõsk-lagle, metsvint, haned, põhjavint ja aul. Kõige sagedamini nähtud liikideks olid rasvatihane, hallvares, pasknäär, harakas, hakk ja ronk. Selles nimekirjas on üllatav hakk, kes varem pole esiviisikusse mahtunud. Huvitavamateks liikideks olid näiteks valge-toonekurg, lepalind, rukkirääk, randkiur, keltsalind, hangelind, lõunatirk, alk, merirüdi. Liikvel on veel ka suitsupääsukesi ning palju
kuldnokki, linavästrikke, rästaid, kiivitajaid jt.

Nädalavahetusel tehtud linnuvaatluse tulemusi oodatakse 8. oktoobrini. Neid saab edastada online-vaatluvormi abil Eesti Onritoloogiaühingu kodulehel www.eoy.ee või postiga aadressil Veski 4, 51005 Tartu.

Riho Kinks

Verekeskus kutsub rakverlasi doonoripäevadele

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama 13. ja 27. oktoobril kella 10-14ni Rakvere kultuurikeskuses (Kreutzwaldi 2) toimuvatele doonoripäevadele.

Regionaalhaigla verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp juhib ühtlasi tähelepanu, et johtuvalt haiglate tellimustest on viimasel ajal eriti suur nõudlus kõigi veregruppide reesusnegatiivse vere suhtes, kuid täiendamist vajavad ka kõigi teiste veregruppide verevarud.

Viimati käis Regionaalhaigla verekeskus Rakveres 15. ja 29. septembril ning siis külastas doonoripäevi kokku 125 inimest, tervislik seisund lubas verd loovutada 107 doonoril ning kogusime ligi 40 liitrit hinnalist nestet.

Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18-60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta. Verekeskus julgustab doonoreid verd loovutama regulaarselt, kolm-neli korda aastas. Minimaalne kahe vereloovutamise vaheline aeg peab olema 60 päeva, naistel soovituslikult 90 päeva.

Iga vereloovutus aitab vähemalt kolme patsienti. Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada. Eesti haiglates tehakse vereülekanne ligi 20 000 patsiendile aastas.

Lisainfot saab verekeskuse kodulehelt www.verekeskus.ee ning Facebooki fännilehelt “Doonorid ja Sõbrad”

Ökokogukondade õhtuseminarid toovad maailmast uut ja põnevat teavet

Mida ökokogukondade õhtuseminarid endast kujutavad ja kuidas tekkis idee nende korraldamiseks?

Õhtuseminaride formaat ökokogukondlike ideede jagamiseks tekkis MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühenduses 2014. aasta KÜSK-i projekti raames. Saime teada, et paaritunnise seminari vormis on väga inspireeriv jagada ökokülade teemalisi muljeid ja tehnikaid, andmaks huvilistele kiiret sissevaadet teema pikemaks uurimiseks.

Toona toimus projekti raames neli seminari ja teemadeks olid Eesti kogukondlikud algatused, Euroopa ökokülad, kogukondlik haridus ja isetehtavad päikesepaneelid. Kuna kõik seminarid olid väga populaarsed ning osalejaid oli alati pea kaks korda rohkem, kui olime oodanud, otsustasime taolist sündmuste formaati meie VÜF-i rahastatava projekti “Tugevamad ökokülad Eestis” raames jätkata. Seekord toimub oktoobris ja novembris samuti neli õhtuseminari.

Millised teemad käsitlemisele tulevad ja kes on lektoriteks?

Keskendume kogukonna loomise tehnikatele ning taastuvenergiale. Lektoriteks on Eesti kogukondade liikmed, kes on õppereiside kaudu saanud välismaistes ökokülades huvitavaid tehnikaid omandada.

Esimesel õhtuseminaril “Ärkame koos”, mis toimub juba 5. oktoobril, saame aimu, kuidas luua grupist tõelist kogukonda ning milliseid tehnikaid saab kasutada, et inimesed grupis tegutsedes või töötades end hästi tunneksid. Õhtuseminari veavad Kadri Allikmäe, Ave Tuisk ja Ergo Tisler kogukonnast “Väike Jalajälg”. Kõik eelnimetatud käisid nädalasel kogukondlike juhioskuste kursusel “Ärkame koos” tänavu juunis.

Teisel õhtuseminaril 19.10 jagab Paavo Eensalu (“Väike Jalajälg”) oma teadmisi ja kogemusi uudsest projektijuhtimise tehnikast “Draakoniunistamine”. Saksamaal “Sieben Lindeni” ökokülas Dragon Dreaming tehnikat õppinud Paavo räägib, kuidas kaasata erinevatesse projektidesse rohkem tähistamist ja unistamist, mis on võit-võit keel ja kuidas teha tõeliselt edukaid projekte. Tehnika on inspireeritud Austraalia aborigeenide maailmapildist.

Loe edasi: Ökokogukondade õhtuseminarid toovad maailmast uut ja põnevat teavet

Küsitlus: Kas sulle meeldib projekte kirjutada?

Kutsume kõiki lugejaid vastama küsitlusele, mille leiab Külauudiste esilehe paremast servast.

Kommentaarid selle teema kohta on oodatud selle postituse alla.

Ettevõtluskonverents Võrus – “Tuleviku ettevõtlus – linnast kaugel“

Tänavuse Võrumaa ettevõtlusnädala tähtsündmuseks Võrumaal on reedel, 9. oktoobril toimuv ettevõtluskonverents “Tuleviku ettevõtlus – LINNAST KAUGEL“.

Konverentsi avab Võru maavanem Andres Kõiv. Teemal “Uued ideed, tulevikuvõimalused, ettevõtjate ja teadlaste koostöö” teeb ettekande Tartu ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane. Tartu ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse arendusjuht ja ettevõtja Kuldar Leis räägib nutikatest lahendustest ja sellest, kuidas sünnivad uued ideed. Ülevaate majanduse olukorrast ja tulevikuprognoosist annab Swedbanki analüütik Tõnu Mertsina. Piia Pääso Eesti maaülikool Polli aiandusuuringute keskusest räägib võimalikest nišitoodetest.

Toimuvad esinejate paneeldiskussioonid, kus arutletakse teemal „Tuleviku ettevõtlus – võimalused ettevõtjatele“. Päeva teises pooles räägivad juba uute lahenduste rakendamisega alustanud või juba edu saavutanud ettevõtjad. Päeva lõpetab ettevõtjate pidulik tunnustusüritus “Aasta ettevõtjad 2015“. Päeva modereerib Janek Mäggi.

Registreeri siin.

KÜSK pakub vabaühenduste arendamiseks 300 000 eurot

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) kuulutab välja vabaühenduste arenguhüppe taotlusvooru, mille eesmärgiks on panna Eesti vabaühendusi mõtlema rohkem oma organisatsiooni arendamise peale, juhendada neid arengu planeerimisel ja pakkuda rahalist toetust selle teostamiseks.

Arenguhüppe taotlusvoor on omapärane, kuna lubab vabaühendustel ise öelda, millist kitsaskohta nad oma organisatsioonis toetuse abil parandama soovivad hakata. Seetõttu on see olnud eelneval kahel aastal väga populaarne ja soojalt vastu võetud toetusmeede nii üleriiklikult kui ka piirkondlikult tegutsevate kodanikuühenduste seas ja on kahe aastaga aidanud ligi 100 vabaühendusel oluliselt tugevamaks muutuda.

Varasematel aastatel on arenguhüppe toetusega oma organisatsiooni märgatavalt arendanud näiteks MTÜ Eesti Pagulasabi, mis suudab senisest paremini humanitaarabi pakkuda, MTÜ Noored Kooli, mis on toetuse abil toonud Eesti haridusmaastikule hulgaliselt uusi õpetamismeetodeid ning MTÜ Toila merepääste, mis on KÜSKi toetuse abil Põhja-Eesti merepääste võimekust oluliselt suurendanud.

Rahalisi arengutoetusi pakub KÜSK kokku 300 000 euro eest ning lisaks sellele viib Eestimaa eri paigus läbi ka info- ja koolituspäevi organisatsiooni arendamise teemadel. Rohkem infot: www.kysk.ee

Juba kolmapäeval taas Võrus tasuta Euroopa filmikohvik

Võrumaa ettevõtlusnädala raames toob Võrumaa Euroopa filmikohvik vaatajateni emotsionaalselt jõulise loo elust enesest. „Inimese mõõt“ on sotsiaalne draama, mis märkab iga inimese elus ettetulevaid probleeme ning annab hea ja haarava pildi praegusaja prantsuse tööinimeste olukorrast. Film linastub kinos Kannel kolmapäeval, 7. oktoobril kell 19.

Sünopsis: Tõeliselt kaasakiskuva draama keskmes on töö kaotanud sümpaatne prantsuse härra Thierry, kes maandub pärast pikki tööotsinguid kaubanduskeskuse turvamehe ametipostil. Ootamatult kaasneb kaupluses korra pidamisega aga ka rida ebameeldivaid valikuid ning olukordi, mis panevad mehe eetikapiirid järjest enam proovile ning väärikaks jäämine osutub väga keeruliseks.

Cannes’is parima näitleja auhinnaga pärjatud Vincent Lindoni peen, mitmekihiline ja võimsalt veenev roll toimib niivõrd efektiivselt, et veel päevi hiljem võib tabada end mõtisklemast Thierry tegelaskujule ning küsimustele ja lahendustele, mida elu inimese teele asetab.

Filmi on prantsuse keeles, eesti- ja venekeelsete subtiitritega. Filmi pikkus 93 min.

Pärast filmi on külastajatel võimalik Kandle kohvikus nautida tasuta teed, kohvi ja suupisteid ning arutleda filmis kajastatud teemadel. Üritus on tasuta!

Filmikohvikute sarja korraldavad Europe Direct’i Võru teabekeskus koostöös kultuurimajaga Kannel. Üritust toetavad Euroopa Liit, Riigikantselei, Võru Maavalitsus ja Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp.

Mõtteid fotokuusse ja
Lüüli Suuki näituse avamine Märjamaal

Fotokunstnik+Lüüli+Suuk+II — Fotokunstnik Lüüli Suuk

Substants on lihtsalt aine või ollus, levinuma arusaama kohaselt füüsiline ese. Piltidel olevad kohad paiknevad laiali Eestimaal: Suurupi, Tapa, Kurgja, Vääna, Rummu karjäär, Tuhala… Kohad ei ole määrava tähtsusega. Meile tuttavad igapäevased asjad on asetatud erinevatesse keskkondadesse. Piltidel kujutatu paremaks mõistmiseks peame mõtisklema asjade tähenduse üle. Võib-olla, millest meil puudub jääb, on vaatlusoskus, fantaasia. Seda kõike püütakse vaatlejas arendada.

Lüüli Suuk on näituse kohta öelnud: „Emulsioon koos põhimikuga moodustab filmi. Üks aine jäädvustab teist. Millise vormi ja tähenduse mateeria omandab, sõltub reaalsusest.”

Mida võis fotodel näha? Ühel neist oli maalitud südamed valgustatuna lisavalgusallikast, teisel mängukaardid segamini (ega elus ei teagi, millise kaardi võtad pakist), lestad vee alla jäänud vangla ehiste piiril; kingad, lilled bussipeatuse märgi all, tagurpidi kell sauna trepil, kindla tähendusega raamatud aknalaual, ilma objektiivita leitud fotoaparaat puu otsas.

Loodusfotograaf Arne Kiin oli selle fotonäituse soovitajaks Märjamaale. 120 mm filmile pildistatuna fotod on positiivideks suurendatuna sündinud Nõmme Noortemaja Fotoklubi pimikus. Suuk on 2009. aastast Nõmme Noortemaja Fotoklubi liige. Sealt sai alguse ka tema armastus traditsioonilise mustvalge fotoprotsessi vastu ningnäitusel olevad tööd on valminud sealses pimikus. Suuk tutvustas Nõmme fotoringide tööd: ringiliikmete käsutuses on korralik valgustehnika, arvutid valgustöötluse jaoks ja veel palju võimalusi.Raamatukogu juhataja Ede Talistu tänas Lüüli Suuki mälestusmeenega.

Loe edasi: Mõtteid fotokuusse ja
Lüüli Suuki näituse avamine Märjamaal