Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

august 2015
E T K N R L P
« juuli   sept »
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  

Europa Nostra asepresident Piet Jaspaert toetab Patarei kiiret taastamist

Teisipäeval, 25. augustil korraldas Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri Muuseum Euroopa Liidu toel Patareis konverentsi „Patarei ärkab ellu“, mille käigus keskenduti peamiselt võimaluste otsimisele, et anda väärtuslikule arhitektuurimälestisele uus elu.

Piet Jaspaert, Europa Nostra asepresident Foto Urmas Saard

Piet Jaspaert, Europa Nostra asepresident. Foto: Urmas Saard

Esimesel korral koguneti Patarei ajaloolise rajatise väiksemasse ruumi käesoleva aasta mais ja siis oli mõttetalgute teemaks peamiselt minevikku vaatlemine. Nüüd kogunes hoopis suurem hulk ettevõtmisest huvitatud inimesi Patarei kunagisesse avarasse katlamajja, kus kümnel sõnavõtjal ja paljudel kuulajatel oli küsimusi või arvamusi esitades selgelt midagi olulist lisada.

Konverentsi tööd juhtinud Trivimi Velliste ja kõik teisedki mõttetalgutel osalenud ei kahtle selles, et Patarei kuulub ülimalt stiilipuhtana säilinud klassitsistliku kaitserajatisena kogu Euroopa arhitektuuripärandisse. Samas püüdis Velliste taaskordselt rõhutada, et tegemist on Eesti riigi märtrite vastupanu võimsa sümboliga, kommunismi- ja natsismiohvrite mälestusmärgiga.

Sündmuse tähtsust arvestavalt viibis kogu konverentsipäeva kohal ka Europa Nostra asepresident Piet Jaspaert. Europa Nostra on üle-euroopaline vabatahtlikke muinsuskaitseorganisatsioone ühendav katusorganisatsioon, milles Eestit esindab Eesti Muinsuskaitse Selts. Jaspaert pakkus peamise soovitusena mõtet rajada Patareisse mitme sobiva muuseumi kooslus. Neist osa – eriti kommunismi kuritegude ja külma sõja muuseum tuleks luua rahvusvaheline, kaasates huvitatud riikide valitsusi, aga ka valitsusväliseid organisatsioone. „Euroopa Liidul on selleks mitmesuguseid võimalusi ja meetmeid,“ kinnitas Jaspaert.

Kunstiakadeemia professor David Vseviov peatus taas müstilisel Venemaal, millest ajaloolane on pühapäeva hommikuti paarikümnel aastal raadioesinemistes jutustanud. Ta tunnistas, et raadiosaadetes esinemist alustades mõtles üksnes ajaloo kirjeldamisele. Aga eriti viimastel aastatel mõistab Vseviov järjest selgemalt, et Venemaa minevikust kõnelemine tähendab ühtlasi ka selle maa tänapäevast rääkimist. Nii on Patarei rajatisel lisaks arhitektuurilisele sõnumile minevikust ka muud teadvustada. Venemaa minevik jätkub tänaseski päevas.

Sindi Ajalooklubi huvilised Patarei võimaluste üle mõtteid vahetamas Foto Urmas Saard

Sindi Ajalooklubi huvilised Patarei võimaluste üle mõtteid vahetamas: Foto: Urmas Saard

Kahtlematult oli mõtteliselt huvitav kuulata Patarei tulevikust muuseumina. Oma nägemustest kõnelesid Merilin Piipuu, Okupatsioonide muuseumi tegevjuht ja Hellar Lill, Eesti Sõjamuuseumi direktor. Kuid esmatähtis ülesanne on hetkel siiski rajatise lagunemise peatamine. Tallinna Tehnikaülikooli professor Roode Liias ütles murde keeles tabavalt: „Kelle katus kakenu, selle põrmand põdenu.“ Samas laadis vanarahva tarkuseid meenutades sidus Liias kogu oma ettekande, kui selgitas terve katuse tähtsust hoonetekompleksi hea tervise saavutamise seisukohalt. Praeguseks on lagunenud katus kahjustanud kandekonstruktsioone sedavõrd palju, et ei saa enam rääkida üksnes katuse asendamise maksumusest. Väga olulise väljamineku moodustab ka katusekonstruktsioonide remont.

Velliste küsis, mis oleks see minimaalne aeg, kui Patarei oleks renoveeritud ja uue kasutuse saanud? Liias vastas, et kohe alustades jõuaks soovitud tulemuseni parimal juhul alles kümne aasta pärast. See oleks vähim aeg. Midagi sarnast on mujal maailmas varem ära tehtud Sevastoopolis, tõi Liias näiteks.

Riigi Kinnisvara AS juhatuse esimees Jaak Saarniit ütles, et kõik oleneb valikutest ja valitsuse poliitilistest otsustest. Raha vajatakse samaväärselt mujalgi. Ometi mõistis temagi, kui tähtis on esmase ülesandena vähemalt Patarei rajatise konserveeriminegi. Patarei katuse asendamise projekt on Muinsuskaitse Ametis kinnitatud ja selle järgi ehitamine maksaks umbes 1,5 miljonit eurot.

Patareid ja Helsingi lähistel paiknevat kindlustuste kompleksi võib õigustatult nimetada kaksikvendadeks ja soomlaste eeskuju innustab ka Patarei taastajaid. Põhjamaade linnuseomanike kogemustest rääkis Suomenlinna restaureerimisdirektor Heikki Lahdenmäki.

Urmas Saard

Comments are closed.