Spaapealinnas avati Viiking Saaga veekeskus ruunidega kaunistatud lindi lõikamisega

Kuu aega tagasi Pärnus suplemist harrastavale rahvale avatud Viiking Saaga veekeskuses toimus 19. lõikuskuu päeval pidulik lindi lõikamine.

Toivo Ninnas Foto Urmas Saard
Toivo Ninnas. Foto: Urmas Saard

Pidulik toiming algas sama hoone trepil, kus 2012. kevadel lõigati Viiking spaa neljanda hoone avamise puhul linti. Vanadest tegijatest hoidsid nüüdki kääre hotellikompleksi ainuomanik Toivo Ninnas ja arhitekt Riho Jagomägi, lisaks mitmed teisedki abilised. Ninnas väitis, et Pärnu pole enam ammugi mitte üksnes Eesti suvepealinn. Märkamatult on saanud linnast ka spaapealinn. Ninnas usub, et spaade arvestuses ruutkilomeetri kohta omab Pärnu kahtlematult riigis rekordit. Tema arvates võib olla tegemist koguni Baltikumi rekordiga.

Omaniku kinnitusel on valminud veekeskus täiesti teistsugune võrreldes kuue senise Pärnu ja ka kõigi teiste Eestimaa sarnaste rajatistega, mida ollakse harjunud veekeskustes nägema. Sellepärast oli lõikamiseks valitud lintgi eripärane, järgides ammuste skandinaavlaste ajaloo mäletamist koos nimetuste Viiking ja Saaga kasutusele võtmisega. Õhtu peajuht Elmar Trink rääkis, et lindile kirjutatud ruunid on esimesel sajandil pKr tekkinud germaanlaste tähestik. Ta jutustas 24 tähest mõningaid tähti esile toovalt ja sidus neid sümboolselt Viiking Saaga spaas kogetavaga.

Loe edasi: Spaapealinnas avati Viiking Saaga veekeskus ruunidega kaunistatud lindi lõikamisega

Seitseteist suvist teatrielamust Kuhjavere külas

Stseen Avinurme Suveteatri näitemängust "Potilill ja Karusammal". Fotod: Kuhjavere Külaselts
Stseen Avinurme Suveteatri näitemängust “Potilill ja Karusammal”. Fotod: Kuhjavere Külaselts

„Külateatrid on just samamoodi igaüks ise nägu nagu küladki,” nii ütles Kuhjavere Külaseltsi esimees Romeo Mukk tänavuse Kuhjavere Külateatrite festivali kokku võttes.

Üheteistkümnendat korda toimunud kultuurisündmusel esines 17 näitemänguseltskonda erinevatest Eestimaa paikadest. Publikut paelus kõige rohkem maaelutemaatika. Traditsiooniliselt vaatas ja kommenteeris näitemänge festivali patroon teatritegelane Kalju Komissarov.

Viljandimaal Suure-Jaani vallas Kuhjavere külas peetud külateatrite festivali avas tavakohaselt Väike Mukk, kes saabus kohale lindude lennutatud vaibal. Väikest Mukki saatis Haldjas. Staažikamad festivalikülastajad tundsid muinasjututegelaste kehastajana ära abikaasad: külavanem Romeo Mukki ja külaseltsi juhatuse liikme Urve Mukki.

Tänavu astus Kuhjaveres publiku ette 17 näitemänguseltskonda. Laupäeval alustas Surju rahvamaja näitering, kes jõudis festivalile kolmandat korda. Surjulaste näitemängu teemaks oli nõukogude võimu lõpuaastate kolhoosielu. Järgmisena asus etlema uus tulija Kuhjavere festivalil, ONTrupp Türilt. Pühapäeva hommik kell kümme on teatrielamuste jaoks üsna varajane aeg, kuid Jõesuu külateater sai oma etendusega „Ma ei taha siit ära sõita” hästi hakkama ning näitlejad pälvisid päeva lõpuks tunnustustki.

„Näitetrupid püüavad vastavalt võimalustele tabada etenduse ajastule kohast riietust, lavakujundust ja esemelisi sarnasusi. Hästi sobitatud kostüümid ja kujundused hakkasid silma Orissaare näiteseltsi, Võhma Rassijate, Paide Huviteatri, Avinurme Suveteatri, Tänassilma Pupud Jukude ning Abja ja Tääksi lasteringide lavastustes,” hindas Urve Mukk.

Tema sõnul saabusid näiteseltskonnad saabusid varakult kohale, et eelnevalt üle vaadata lava ja ettevalmistuseks vajalikud ruumid, selgitada millist mööblit ja inventari saab kasutada, tutvuda sisse-ja väljamineku ustega. „Mitmed trupid annavad ka enne teada, milliseid rekvisiite nad sooviksid kasutada, siis ei pea kõike kaasa võtma, eriti suuri ja ohtlikke esemeid nagu vikatid, rehad või redelid. Saadakse hakkama toolidest moodsa diivani ehitamisega ja töökoja või baariruumi sisustamisega suhteliselt lihtsate vahenditega,“ lausus ta.

Loe edasi: Seitseteist suvist teatrielamust Kuhjavere külas