Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

august 2015
E T K N R L P
« juuli   sept »
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  

Seeda Randroo: meditatsioon algab alles sealt, kus mõtlemine teeb pausi

Seeda-Randroo1118.-20. augustini on kõik sisemist tasakaalu ning rahu hindavad huvilised ja selle otsijad oodatud Jõulumäele Tahkuranna valda, sest just siis leiab aset hingekosutav Alternatiivfestival ehk Spiritual Fest. See festival annab võimaluse tunnustatud juhendajatega üheskoos praktiseerida ja tunnetada, omandada kogemus ning seeläbi oma eelnevaid teadmisi täiustada. Samal ajal tutvustab see erinevaid teooriaid ning praktikaid, mis aitavad ühiselt liikuda lahendusteni.

Üheks tunnustatud juhendaks on festivali korraldaja, Eesti Meditatsiooni Kooli looja ja juht Seeda Randroo (fotol), kes ütleb, et ta saab elus edastada ja teistele õpetada vaid seda, millesse ise tõeliselt usub.

“Meditatsioon on sisemise selguse seisund ja Eesti Meditatsiooni Koolis liigutaksegi selle poole, saades kogeda nii iidseid meditatsioonitehnikaid kui ka nüüdisaja inimese jaoks loodud tehnikaid,” ütleb Seeda Randroo. “Ühiskond on palju muutunud Buddha Vipassana ellutuleku ajast ja inimesed on üle hõivatud oma igapäevatoimingutest. Uudsed tehnikad aitavad läbida mõtetest koridori, sest meditatsioon ehk selguse seisund algab alles sealt, kus mõtlemine teeb pausi.”

Enda loodud kooli kohta on Seeda öelnud: “See on erandlik kool, millel ei ole ei lõppu ega algust, liituda saab igal ajal ja liituda saavad kõik: nii need, kes soovivad isiklikku arengut, kui ka need, kes juhendavad erinevaid gruppe või viivad läbi individuaalseansse, et täiendada oma pagasit tarkade müstikute vägevate tehnikatega. Elu on kingitus, mida saab avada rõõmu, kerguse ja põnevusega”.

Seeda on ka Osho Tallinna meditatsiooni keskuse üks rajajatest, kes on saanud meditatsioonijuhi litsentsi Punest, OSHO rahvusvahelisest meditatsiooni keskusest Indias.

Seeda, kas probleemitu elu on üldse võimalik: tead, mida tahad teha ja milliseid valikuid langetada, et olla rahul tööga, et peres ei oleks pingeid jne? Kui jah, siis kuidas selleni jõuda?

Ma võiksin sellest kirjutada terve kirjandi, tegelikult raamatu. See, miks ja kuidas probleemid tekivad, on pikk aja lugu. Julgen öelda, et probleemitu elu võiks olla võimalik, kui inimene seda ise tõeliselt tahaks, sest ühe probleemi asemele tekitatakse kiiresti kolm uut. Ja tõsi on, et inimene ise tekitab oma probleemid, täpsemalt tekitab mõtteviis. Kui seda saaks muuta üleöö, siis võiksid kaduda ka probleemid üleöö.

Mõtteviisi mehaaniliselt muuta, sisendamise kaudu, on tegelikult võimatu. See on rohkem enesepett, aga mõtteviis muutub, kui hakata tegelema iseendaga, oma seisunditega, kui hakata ennast ja endas toimuvaid protsesse märkama, vaatlema ja aktsepteerima.

Palju muutub tänu meditatsioonile. Sellisel juhul toimuvad nihked ka probleemide maailmas – osad probleemid langevad täiesti ära, sest suhtumine on muutunud ja teatud olukordi ei võeta enam kui probleeme ning teatud kindlat laadi probleemid enam ka ei jõua su juurde. Teise osaga probleemidest läheb nii, et enam ei tehta sääsest elevanti ja kolmas osa siis jääb, kuid tasapisi väheneb seegi. Kui kiiresti kõik toimub, sõltub sellest, kui pühendunult inimene enda sisemaailmaga tegeleb. On võimalik, et kõik muutub kiiresti, mida näitavad ka kogemused, aga seda ei saa ise juhtida. Ainult otsust saab teha, et mediteerin, vaatlen, kõik muu aga tuleb anda vabaks, püüdmata kontrollida, sekkuda, siis saadaksegi üllatuste osaliseks.

Tasapisi õpib inimene valgust “stepslist” sisse lülitama ehk saama teadlikuks aina rohkematest “asjadest”: oma tunnetest, mõtetest ja muust sellisest. Mida suurem on teadlikkus, seda suuremad on selgus ning rahu. Probleemne maailm on muutumisprotsessis ja seda on huvitav jälgida. Õigemini seda, mis endaga toimub, on huvitav jälgida.

Kuidas leidsid tee selleni, millega tegeled? Miks oled selle juurde jäänud?

Nagu sageli on, siis elus toimub mingi “negatiivne” asi ja sel hetkel ei oska selles midagi head näha, kuid tagantjärgi mõistetakse, et selleta oleks tee olnud täiesti teistsugune. Täna olen tänulik aasta otsa ja päevast päeva kestnud väga tugevale seljavalule, tänu millele avastasin Hiina meditsiini. Sellest algas mu isiklik meditatsioonitee. Raamatukogus tõmbas mu käsi juhuslikult välja Osho raamatu “Pole vett, pole ka kuud”. Tunnistan oma toonast võhiklikkust – ma ei teadnud Oshost mitte midagi. Nii “kohtusin” ma Osho õpetusega. Ootamatuste ja üllatuste jada on sealtmaalt ikka edasi jätkunud.

Meditatsioonid, mida juhendan, ei ole kõik vaid Osho aktiivsed meditatsioonid, või ka ainult Osho meditatiivsed teraapiad, sest seal on palju iidsete müstikute tehnikaid. Kui inimene aga ei jõua vaikusesse niisama lihtsalt, siis on aktiivsed meditatsioonid need abivahendid, mis aitavad mõtetest täistuubitud koridorist läbi pääseda vaikuse juurde. Tänapäeva ühiskond ja inimene selles on palju muutunud. Ajal, mil maailmale kingiti Vipassana, oli inimeste elu väga erinev ja vaikus oli rohkem käeulatuses. Kui ka mõnedel õnnestub vaikusesse jõudmine täna kergemal moel, siis on need inimesed siiski rohkem erandid.

Miks olen valinud selle suuna? Need juhtumised, mis mulle seda suunda on näidanud, justkui ei olegi olnud mu valikud, vaid rohkem nagu äratundmised. Mingil hetkel siseneb miski su ellu ja kui sa märkad, mida tunned või mis su sees toimub, siis lihtsalt tead – see on see ning sa lihtsalt lähed …

Nii sündis ka Eesti Meditatsiooni Kool – üks sähvatus meditatsioonis. Ja nii sündis ka Alternatiivfestival Spiritual Fest. Olen hakanud usaldama ootamatusi – miski lihtsalt juhtub, saabub, otsib su üles ja oled justkui nende ideede võõrustaja, nagu annaksid ootamatule teekäijale korra oma katuse all peavarju.

Miks olen jäänud selle juurde? Põhjus on väga lihtne: ma armastan seda teed, neid tehnikaid, seda õpetust. Kõik see on olnud väga omane “kohtumise” algusest saadik, nagu teaksin seda kõike juba ammustest aegadest, aga mõned asjad olen pisut nagu ära unustada jõudnud. Kogu protsess on kui meeldetuletus. See on nagu saaksid kokku vanad klassikaaslased ja hakkaksid meelde tuletama üht või teist, mis kunagi oli …

Nende aastate jooksul ja nende tegemiste läbi on toimunud palju suuri muutusi nii minu enda elus kui ka inimeste eludes, kellega olen kokku puutunud. Ma ei tea täna, kuidas elu võib muutuda ja mis üllatusi tuua, aga seda tean küll, et ma saan elus teha ikkagi vaid seda, millesse ise tõeliselt usun ja praegu ma seda teengi.

Kuidas tulid ideele korraldada selline festival? Miks need osalejad ja suunad? Miks just Jõulumäel?

Nagu mitmed eelnenudki ideed, nii jõudis ka see mu juurde ootamatul viisil, lihtsalt ühel hetkel oli ta kohal. Inimesed ütlesid, et festivali korraldamiseks on vaja aastat või vähemalt poolt aastat aega, aga mida ma sinna teha sain – see idee lihtsalt tuli omal ajal. Ka kõik juhendajad, koolid, suunad olid koheselt teada. Ma ei tea, miks. Üks kandev ideegi selle festivali osas oli selge – et erinevused saaksid kokku, sest ei ole vahet, kas räägime inimestest või koolidest, sest oleme sarnasemad kui arvata oskame ja ometi on igaüks omanäoline. See idee oli nii ilus – teha koos. Palju on sina-mina, meie-teie suhtumist ilmas ja mu arust kõik selline eraldumine ja piiride vedamine tekitab vaid negatiivsust: võõrandumist teistest ja ka iseendast; võrdlemist ja hinnanguid, millest ühsestki ei teki inimestele rõõmu. Võib tekkida uhkus, üleolekutki, õiguse taotlemist, aga mitte rõõmu. See idee ürituse juures on mulle kallis. Ja miks peaksid inimesed tormlema siia-sinna, käima ühel või teisel üritusel, et tunnetada, mis juttu miski suund temaga räägib, kui on võimalik tutvuda ühes samas kohas, ühe ja sama festivali raames? Ja mul on ka väga hea meel, et kõikide nende suundade, koolide, juhendajad ise olid koheselt valmis ise ka juhendama.

Jõulumäega oli seotud üks jällegi põnev sündmusteahel. Üks tuttav rääkis mulle Jõulumäest juba mitu kuud tagasi, aga mul see ununes. Nii ma siis otsisin mitmeid erinevaid kohti, aga igaühega oli mingi nüanss, mis ei olnud just päris see. Mõni oli juba broneeritud, sest suviseid üritusi broneeritakse ju juba talvel, teisel ei olnud mitmeid suuri ruume, kolmandal oli ööbimsikohtadega mingi tõke jne. Hakkasin just pärast meditatsioonipäeva Pärnust Tallinna poole sõitma, kui kümnekonna minuti pärast “hüppas” mu pähe Jõulumäe. Infotelefonilt sain numbri ja helistasin. Esmase jutu peale ütlesin, et ma mõtlen …, viie minuti pärast aga valisin tagasi ja küsisin, kas saan järgmise päeva hommikul vaatama tulla ja et nad broneeriksid ürituse jaoks kohe koha. Järgmisel hommikul alustasin uuesti sõitu Pärnu poole. Kui kohale jõudsin, siis ei suutnud uskuda – lihtsalt seisin ja mõtlesin, et kuidas sellist kohta ma enne ei teadnud ja et kuidas on võimalik, et see on nii puhas, ilus ja nii kauni looduse keskel ning kõik, mida selle festivali jaoks vaja on, on olemas. Ei mingeidki agasid! Samal ajal, kui seal juttu ajasime, helistas keegi, kes soovis seda kohta just nendeks päevadeks broneerida. Selline see elu ongi – järsku tuleb miski ja sa kas vastad või jääd ootama. Kui ootad, tuleb teine asi, aga mitte enam see algsel kujul nagu möödunud hetk ta sinuni kandis. Olen väga rõõmus, et Alternatiivfestival Spiritual Fest toimub Jõulumäel. Ja mulle meeldib tohutult ka see, et on suvekuu ja me oleme Jõulumäel. Sellest võib leida hea annuse elevust, kui kellelegi meeldib sõnade ja nende taga oleva informatsiooni mängulust.

Miks pakutakse festivalil just taimetoitu? Milleks on see oluline?

See toetab neid tegevusi, mida seal teeme – puhast ja vägivallatut maailma. See on teadlik valik. Liha lihaks, aga vanasti inimesed, et ellu jääda, pididki küttima loomi ja püüdma kalu. See kõik oli enda otstarbeks ja elu toetav. Inimesed olid südames tänulikud sellele loomale, kelle liha nad sõid. Täna mõeldakse vähe loomadele, söödetakse neid kunstlikult ja kiiruga, et teenida võimalikult suurt kasumit. Loomad on juba sündimisest saadik täis tapahirmu ja inimene ei huvitu sellest. Tapmine on muutunud kommertsiks ja seda tehakse muuseas, iseeneslikult, omakasust lähtuvalt. Enese avastamine, eneseareng, see on vaikne tee, puhastamine tolmust, mis sinna on aastatega kogunenud. See tee on rahumeelne minemine.

Mida festivali turul võiks müüa? Millised kaubad oodatud on?

Kindlasti ökoloogilisi, puhtaid ja looduslikke ehk neid tooteid, mis teevad hingele-kehale pai. Samuti toidu poole pealt, kui keegi tahaks millegagi turule tulla. Ja kui keegi tahaks müüa ka midagi, millesse oma käte kaudu armastus sisse on kootud, siis seegi on väga tore, kui materjalid on looduslikud.

Mida meditatsioon inimesele “annab”, inimesele “teeb”? Kuidas elu muutub?

Meditatsioon on lõõgastunud olek, selguse seisund, transformeerumine, meditatsioon ON lihtsalt … Võib enam-vähem küsida ka sama, et mida armastus inimesele annab või mida päike inimesele annab või … On lihtsalt hea olla. AGA! Meditatsioonis juhtub veel muudki. Need on küll igaühe isiklikud kogemused, mis ei pea ega saagi olla lausa ühtmoodi, kuid kui tuua mõned nüansid välja, siis tekib selline olukord, kus pole küsimusi. Ja kui ei ole küsimusi, siis on nii hea vaikne olla nagu tasasel jõeveel, mis rahulikult voolab mingis suunas.

Meditatsioon algab sealt, kus mõtlemine teeb pausi. Mõtlemine on väga tähtis protsess, kui on tarvis lahendada mingeid matemaatilisi ülesandeid näiteks, aga ta ei saa domineerida kogu inimese elu üle. Mõtlemine on kui vahend, mis peaks inimest aitama nii nagu jalad on vahendid, mille abil saab inimene liikuda ühest kohast teise. Kui aga inimene istub söögilauas, siis ta jalad ei hüple, vaid seisavad paigal. Kahjuks mõtlemisega täna nii enam ei ole. Palju on sisekõnet, mida inimene harjumusest isegi tähele ei pane. See on väsitav, kas me seda märkame või mitte. Meiega on nii, et kas räägib pea või räägib süda. Kahe jutt koos ei ulatu meieni. Sama juhtub, kui kaks inimest korraga meile midagi räägivad, siis ei saa me aru tegelikult kummastki päriselt.

Kindlasti teavad enamik dr Masaru Emoto uuringuid veemolekuli struktuuri ja seisundite, mõtete, omavahelisest mõjust, kuidas veemolekul muudab oma struktuuri vastavalt inimese seisunditele, mõtetele. Kui on hea ja armastav seisund, siis molekul on väga kaunis, aga kui on negatiivne seisund, siis veemolekuli struktuur muutub vastavalt. Uuringutes osalesid ka meditatiivses seisundis Buda mungad. Kuna inimene koosneb enamuses veest, siis ei ole raske kujutleda, mida me igaüks iseendaga teeme. Samas on aga väga hea teada ka teist poolt, et saame väga palju iseendid ka aidata.

Palju katseid on tehtud ka tervise osas ja leitud, et kui inimesed mediteerivad regulaarselt, siis tervis paraneb nii vaimselt, füüsiliselt kui emotsionaalselt. Eks neil ja paljudel muudel põhjustel ongi hakatud üha rohkem ja rohkem mediteerima nii koolides kui ka töökohtades.

Kuidas mediteerides elu muutub? On see elustiil?

See on ühtpidi väga erinev ja teistpidi väga sarnane. Erinev selle poolest, et igaühel on isesugused kogemused, isesugused muutused, isesugused tervenemised, kuid ühisus on selles, et inimesed, kes mediteerivad, muutuvad kõik oma eluga rahulolevamaks, leplikumaks enda ja teistega või siis kui avastavad, et see ei ole kohe üldse mitte nende õige rada, muudavad oma teed, kartmata niivõrd muutusi oma elus, sest hirmud üldse vähenevad ja usaldus suureneb. See loetelu on pikk ja see tee ning tempo on individuaalne. Igatahes tunnevad nad elus rohkem rõõmu ja rahulolu ning on tervemad kui enne.

Kas see on elustiil? Kui inimene on harjunud näiteks mõtlema kriitiliselt, siis see on tema teel sel perioodil või kogu elu üks suundumus. Kui inimene mediteerib, siis näitab see samuti suunda, kuhu poole ta teel on. Nii et väga oluline on panna tähele, mis su elus domineerib või millisesse suunda sa liikumas oled. Seega, kui meditatsioon teeb inimesele head, siis võiks see küll olla elustiil.

Ja paljud inimesed, kes on avastanud enda jaoks mediteerimise ning mediteerivad regulaarselt, ütlevad varem või hiljem tavaliselt, et nad ei kujuta oma elu ilma selleta enam ette, sest nii hea on olla.

Miks just Osho meditatsioonid?

On äärmiselt kaunis, kui igaüks leiab selle suuna, mis teda toetab. Minul on see, mis ellu kord tuli ja et ma saan elus teha seda, millesse ise tõeliselt usun. Osho maailmakäsitlus on üldse mulle hingelähedane ja tema meditatsioonid on mind palju aidanud ja ma olen nende läbi palju muutunud ja elu on palju muutunud. Samuti olen näinud seda, mis teiste inimestega on toimunud, kes neid meditatsioone ja teraapiaid on pikemalt teinud. Inimesed on rääkinud, et nende ettekujutus meditatsioonist on olnud erinev, sest selle sõna taga on nähtud vaikset istumist, mida nad ei suuda teha. Inimesed ongi erinevad. Kes suudab tõelisse vaikusesse jõuda lihtsalt, siis see on ju suurepärane, aga mitmed-mitmed inimesed tänapäeval seda ei suuda. Ja sageli võib juhtuda ka see, et vaikuses hakkab mängima inimese kujutlusvõime, mis on ikkagi seotud piltliku mõtlemisega ning see ei ole päris see vaikus, kus mõtlemine on lõpetanud oma töö. Vanasti oli inimestel rohkem rahu, neid ümbritses vaiksem keskkond. See kõik võimaldas kasutada teisi tehnikaid sellel teel. Tänapäeva ühiskond on tormamise-kiirustamise ühsikond, on palju ärevust ja ebakindlust ning me mõtted teevad sedasama, et tormlevad peas.

Osho on loonud oma aktiivsed meditatsioonid just tänapäeva inimese jaoks, et ta saaks enne vaikusesse “sukeldumist” puhastada selleks vajalikku teed. Need on liikuvad meditatsioonitehnikad: tunnise meditatsiooni sisse mahub tavaliselt 45 minutit erinevat liikumist, mis toetab vaikuseni jõudmist tavaliselt viimase 15 minuti sees. Ja kui inimene korra on saanud “maitsta”, mis on see päris vaikuse seisund, siis on sinnani jõudmine tal uuesti juba lihtsam. Tehes Osho aktiivseid meditatsioone pikema perioodi jooksul, jõutakse enamjaolt sinnani, kus vaiksed meditatsioonitehnikad võimalikuks muutuvad, kus enam ei ole nii palju segadust teel ees. Nende kogemuste põhjal, mis mitmete aastate jooksul on kogunenud, on tekkinud ka suur usaldus Osho loodud aktiivsete meditatsioonide ja meditatiivsete teraapiate toetava mõju suhtes. Selleks, et need aga sel moel töötaksid, on vajalik järgida nende meditatsioonide juhendeid. Eks see ole sama ka Vipassana puhul – kui selle ajal muudkui niheleda, siis muutub omakorda ka see, kuhu välja jõutakse või ei jõuta. See on ka muus elus ju nii, et juhenditel on oma roll.

Usutles Erika Räpp.

 

Täpsemat infot festivalil toimuva, kava ja piletite kohta leiab siit:

http://eestimeditatsioonikool.ee/alternatiivfestival-18-20-augustil-joulumael/

Comments are closed.