Sääritsal peetakse murde- ja keelelaagrit

IMG_4739-viReedel, 24. juulil avatakse Peipi kaldal Sääritsal kuuendat korda Kodavere murde-ja keelelaager.

Keelelaagri eesmärk on hoida ja väärtustada Kodavere murret, erinevaid põlvkondi, siinseid traditsioone ja kombeid ning veeta koos ühtse perena paar meeleolukat suvepäeva Peipsi ääres. Näha ja kuulda saab erinevaid noorte ja seeniorite etteasteid, regilaulu ja pillilugusid, jutte Kodavere murdes. Pala kooli direktor Malle Weinrauch tutvustab murdeõpet koolis ja õpetaja Helle Värs viib läbi ka ühe tunni.

Kell 15.00 toimub keeleteadlase ja filoloogiadoktor Paul Ariste mõttetuba tema elust ja tööst, mida juhatavad Tartu Ülikooli  emeriitprofessor Ott Kurss ja Piret Norvik. Kõigile huvilistele avatakse õpitoad, kus tegeletakse viltimise, puutöö ja laastumaaliga. Avatakse ka kohaliku käsitöö tegijate näitus – müük. Õhtu lõpetab ühine õhtusöök lõkke ääres, koos ühislaulude ja pillimänguga.

Laupäev algab kell 9.30 Kodavere murrakusõndade ja kirjakeele vastete tutvumisega. Mari Niitra  ja Eevi Treial esitlevad esimest korda „Kodavere murde aabitsat“. Laagri lõpetab vabaõhtuetendus.

Üritus on kõikidele tasuta. Täpsem kava on Kodavere Murde ja keelelaagri FB lehel.

Mulgimaa pealinnas peeti suvepäevi ja rahvusvahelist akordionifestivali

Õpitakse valmistama grillivorsti Mulgimaa moodi. Fotod: Johannes Haav
Õpitakse valmistama grillivorsti Mulgimaa moodi. Fotod: Johannes Haav

17.-19. juulini Mulgimaa pealinnas Abjas kestnud suvepäevadel õpiti mitmeid mulgi elulaadile iseloomulikke käsitööoskusi, elati kaasa teatrietendustele ja spordivõistlustele.

Sündmuse raames sai teoks ka VI Mulgimaa Pealinna Akordionifest. Abja Suvepäevadel avatud Mulgi Ukuvakas õpiti telgedel kudumist, näpunööri, südamepaela ja kaaruspaela valmistamist. Noortekeskuse vana maja savitoas sai valmistada mulgikeelsete tarkustega külmkapimageneteid ja mulgilikku pakendit. Avatud oli ka mulgimaiste filmide tuba.

“Eesmärk oli pakkuda võimalust mulgi kultuuri tundma õppida selliselt nagu keegi seda soovib,” ütles Abja vallavanem Peeter Rahnel, kelle sõnul on Abjas suvepäevi peetud üle paarikümne korra. “Ma tahan ka ise vaibakudumise selgeks õppida, vaat siis ma oleksin nagu tegija mees. Mulgimaa inimestel on alati uhkus südames, kuid mitte põhjusel et ollakse mulgid, vaid ennekõike töökuse, ettevõtlikuse ja kultuurihuvi tõttu,” lisas ta.

Üheaegselt suvepäevadega toimus ka VI Mulgimaa Pealinna Akordionifest. “Nii on korralduslikult ökonoonsem ja pealegi tuleb ka rohkem pealtvaatajaid kaasaelajaid,” ütles muusikasündmuse peakorraldaja Abja muusikakooli õpetaja ja rahvusvahelise orkestri Baltic Tremolo dirigent Valdo Värk. “Abjat ääremaaks küll pidada ei saa. Perearste töötab siin kolm ja moodustamisel on perarstikeskus, poode oli neliteist ja toitlustada saab mitmes restoranis,” lisas kauaaegne abjalane.

Loe edasi: Mulgimaa pealinnas peeti suvepäevi ja rahvusvahelist akordionifestivali

Värska päästekomando tähistas 15. sünnipäeva

pilt2 (2)Reedel, 17. juulil tähistas Värska päästekomando oma viieteistkümnendat sünnipäeva. Pidulikule juubelisündmusele Värskasse oli kutsutud ka maavanem Ulla Preeden, kes õnnitles komandot tähtsa sündmuse puhul.

Maavanem rõhutas komando tegevust regionaalse koostöövõrgustiku arendamisel kriisiolukordades. “Tegemist on väikese, aga väga tubli komandoga”, lisas ta. Värska komando säilimine Eesti kagupiiiri vahetus läheduses on oluline nii ennetuse kui julgeoleku võtmes.

Oma parimad soovid edastasid ka Lõuna päästekeskuse juht Margo Klaos ning Värksa vallavanem Raul Kudre, kes kiitsid oma õnnitluskõnedes päästekomando ennetustöö efektiivsust ning meeste rolli kogukonna elus kaasalöömisel.

Värskas loodi kutseline tugikomando aastal 2000. Enne seda tegutses seal kohaliku omavalitsuse päästeasutus, kellel oli maavanemaga haldusleping tuletõrje- ja päästealal. 2005. aastast on komando pealik Raivo Kunst ja hetkel töötab seal 3 meeskonnavanemat ja 7 päästjat.