Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuli 2015
E T K N R L P
« juuni   aug »
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Piltuudis: Väikese-Väina kohal vaadati vesipüksi

Täna Kuressaarest Kuivastu sadamasse sõites märkasime kella 18.45 paiku enne tammile jõudmist Väikese-Väina kohal kahte vesipüksi, millest üks oli oluliselt paremini nähtav.

Teel Kuivastu sadamasse Foto Maika Safin

Teel Kuivastu sadamasse. Foto: Maika Safin

Õigeks ajaks laevale kiirustamise tõttu polnud võimalik haruldast loodusnähtust üle 7 minuti jälgida. Kui kogu päeva püsis ilm Saaremaal kaunilt päikselisena ja kerge tuuleõhk pakkus mõnusat jahutust, siis kella seitsme paiku hakkas vihma kallama ja topelt kaarega vikerkaargi ilmutas ennast.

Vikipeedia teatel on vesipüks laias tähenduses ükskõik milline vee kohal pööritav tornaado, harilikult 100 kuni 600 m läbimõõduga ümber madala rõhu keskme pöörlev keeristuul. Vesipüks võib hakata arenema juba siis, kui konvektsioonipilv on alles rünkpilve staadiumis ja puuduvad nii sademed kui äike. Kui siis tõusev õhuvool haarab endasse mõne keerise, nii et see saavutab püstteljelisuse ja ühenduse pilvega, võibki tekkida vesipüks. Taolised vesipüksid on üpris ohutud ja lühiajalised, kestes alla paarikümne minuti.

Vesipüksid ei ime vett üles, küll aga võivad vett pihustada. Seetõttu tekib pritsmetest pilv samba alumisse osasse, mida võis tänagi näha. Vesipüksina nähtav pikk ja ümar londitaoline moodustis on tegelikult silinderjas pilv. Kuna rõhk langeb õhu pöörlemisel, siis tekib veeauru kondenseerumine ja näemegi algul lehterpilve teket, mis võib lõpuks jõuda veepinnani välja.

Eestis on vesipüksid iga-aastased ja tüüpilised saarte läänerannikule, kuid üsna sagedased ka Väinamerel, Liivi lahel ja Soome lahel. Vesipüksid esinevad sagedamini augustis ja septembris, kui vesi on soe ja kohale saabuvad üpris külmad õhumassid. Mõnikord võib esineda vesipüksiseeriaid, mis tähendab, et korraga tekib mitu vesipüksi või üksteise järel.

Urmas Saard

Comments are closed.