Teeme Ära talgupäev läks korda

Talgul osalenute kaart
Talgul osalenute kaart

Eilne Teeme Ära talgupäev, mis kõikjal üle Eesti sujus töiselt ja tegusalt, on praeguseks lõppenud. Tegemist oli hästi korda läinud talgupäevaga, mille raames tuli vaatamata vihmale kodust välja mullusest rohkem inimesi – õhtustel andmetel vähemalt 43 026 talgulist. Talgupäeva meeskond tänab ja tunnustab kümneid tuhandeid eestimaalasi, kes on jätkuvalt valmis kaasa aitama kodukandi ja kogukonna elu edenemisele.

Talgupäeva raames korraldati kokku 1771 talgut, millest tänastel andmetel võttis osa 43 026 talgulist. Enim talguid toimus Harjumaal ja Tallinnas, kus 411 talgul osales kokku 12 547 inimest. Elanike arvu järgi oli taas kõige rohkem talgulisi Saaremaal, kus osales 191 talgul 4104 inimest. Ida-Virumaal osales 102 talgul 3464 talgulist, Tartumaal 154 talgul 3246 talgulist, Pärnumaal 145 talgul 3209 talgulist, Lääne-Virumaal 104 talgul 2313 talgulist, Järvamaal 88 talgul 2079 talgulist, Võrumaal 84 talgul 1790 talgulist, Läänemaal 86 talgul 1770 talgulist, Valgamaal 63 talgul 1744 talgulist, Viljandimaal 89 talgul 1714 talgulist, Raplamaal 97 talgul 1698 talgulist, Jõgevamaal 69 talgul 1687 talgulist, Põlvamaal 58 talgul 1175 talgulist, Hiiumaal 29 talgul 446 talgulist. Kanadas Toronto lähistel Jõekääru talgutel osales 40 inimest.

Loe edasi: Teeme Ära talgupäev läks korda

Laulunäitemängu „Õrn ööbik, kuhu tõttad sa?“ mängiti Tartu järel Sindis

Eliise Kull tervitab Sinti saabunud Raik-Hiio Mikelsaart sinililledega Foto Urmas Saard
Eliise Kull tervitab Sinti saabunud Raik-Hiio Mikelsaart sinililledega. Foto: Urmas Saard

30. aprilli päev ei olnud veel päris õhtusse vajunud, aga kirkalt paistva päikese tekitatud varjud venisid siiski juba üsna pikaks kui Eliise Kull ja Konstantin Tšernov Sindi noortekeskuse juures asuva bussipeatuse juurde kiirel ja pikal sammul astusid. Näiliselt ei olnud kiirustamiseks veel põhjust, sest Tartu buss pidi sõiduplaani järgi saabuma 25 minutit enne laulunäitemängu algust. Aga koolinoored olid ettenägelikud, sest buss jõudis pärale juba kümmekond minutit varem ja nii said nad oodatud aukülalist, emeriitprofessor Raik-Hiio Mikelsaart, tervitada otse bussilt maha astudes. Eliise sirutas käe esimesena ja ulatas vanahärrale kimbu sinililli. Rahvariietes neiu kõrval seisis erilist pidulikust rõhutades tumepunase triiksärgi ja sinise lipsuga Konstantin. Kahe nooruki saatel seati sammud Sindi gümnaasiumi suunas.

Loe edasi: Laulunäitemängu „Õrn ööbik, kuhu tõttad sa?“ mängiti Tartu järel Sindis

Tõrva noorte kogukonnaraadio alustab suvehooaja planeerimist

Foto: Tõrva noorteportaal

Tõrva noortest ja noorte meelsetest koosnev MTÜ Tõrva Noorte Liit moodustas reedel oma erakorralisel üldkoosolekul 10-liikmelise Tõrva Raadio nõukogu, mis hakkab juhtima Tõrva Raadio tööd. Pärast üldkoosoleku lõppu toimus kohe ka esimene Tõrva Raadio nõukogu koosolek.

Nõukogu koosolekul valiti nõukogu esimees, määrati suviseks Tõrva Raadioks peatoimetaja, vaadati üle projekti eesmärgid ja eelarvelised vahendid ja peeti plaani suvisteks tegevusteks. Lisaks plaanib nõukogu raadio meeskonnaliikmetele läbi viia vajalikke koolitusi, et muuta raadio tööd paremaks. Raadio nõukogu otsustas, et suvine Tõrva Raadio jõuab eetrisse 27. juulist kuni 9. augustini.

Esimeheks valitud Karl Kirt ütles, et raadio tegemist tahetakse paremini koordineerida ja tegevusi paremini läbi mõelda. „Juba täna tuleb teha ettevalmistusi, et tuua piirkonna inimesteni suvel kvaliteetne raadio. Suureks väljakutseks saab olema see, et raadiot teeme sellel korral kaks nädalat. Eks igakord tahame iseennast ületada,“ ütles värskelt valitud esimees Karl Kirt.

Peatoimetajaks määrati nõukogu poolt Kaspar Metsar, kes jõuluraadios vedas eest populaarset mälumängusaadet „Mäluauk.“ „Olen kindel, et suvine raadio tuleb jällegi väga äge. Väljakutseid on palju ning tööd ka palju. Üritame kajastada kogu piirkonna tegemisi selle kahe nädala jooksul.“ Peatoimetaja kutsub üles ka huvilisi raadio töös kaasa lööma. „Hetkel on meeskonnas üle  20 noore. Kel veel huvi, võtku aga meiega ühendust! Alati leiab midagi, mida teha,“ ütles peatoimetaja Metsar.

 Tõrva Raadiot toetavad Tõrva linn, Helme vald ja Hummuli vald. Lisaks on saanud MTÜ Tõrva Noorte Liit toetust oma projektile läbi Kodanikuühiskonna Sihtkapitali vabaühenduste arenguhüppe meetme. Raadiot veavad eest MTÜ Tõrva Noorte Liit ja Tõrva linna Noortevolikogu.  

Pärnu JK Poseidon noortevõistkonnad mängivad sel hooajal Sindi staadionil

Martin Kuldmägi, Pärnu JK Poseidon esindusmeeskonna peatreener ja juhatuse liige, selgitab miks ja kuidas mängivad nende noortevõistkonnad käesoleval hooajal just Sindi staadionil.

Martin Kuldmägi, Pärnu JK Poseidon  peatreener ja juhatuse liige Foto Urmas Saard
Martin Kuldmägi, Pärnu JK Poseidon peatreener ja juhatuse liige. Foto: Urmas Saard

„Kuna Pärnus on jalgpalliväljakutega kitsas käes, siis mõtlesime klubisiseselt, et mängime just Sindis oma noortetiimidega Eesti Meistrivõistluste kodumänge. Korraldame seal ka lasteaia ja algklasside lastele jalgpallitreeninguid, mistõttu tundus kogu klubiga Sindi staadionile kolimine igati mõistlik ja loogiline samm,“ rääkis Kuldmägi, kelle hinnangul on nii Sindi gümnaasium kui linn olnud jalgpallurite vastu väga toetavad ja abivalmid. Seetõttu kulges Sindi staadionile tuleku protsess kiirelt ja väga ladusalt.

Kokku mängitakse Sindis üle 20 mängu 3 erineva noortevõistkonnaga: 2003., 2005., ja 2006. a sündinud poistega. Vanemad poisid ning klubi esindus- ja duubelvõistkond staadionile kahjuks ei mahu, sest väljaku mõõtmed jäävad natuke väikeseks. Samuti osaletakse Eesti MV-l tüdrukute võistkonnaga, mistõttu võib juhtuda, et ka tüdrukud saavad aeg-ajalt Sindis mängida.

Loe edasi: Pärnu JK Poseidon noortevõistkonnad mängivad sel hooajal Sindi staadionil

Sindis haarasid noored “Teeme ära” talgutel juhtohjad

Tänane talgupäev “Teeme ära” jäi võrreldes mõnede eelmiste aastatega tagasihoidlikumaks, aga endiselt olid silmapaistvalt tublid Sindi Avatud Noortekeskuse ja Sindi gümnaasiumi õpilased.

Talgute lõpetamine Sindi gümnaasiumi juures Foto Urmas Saard
Talgute lõpetamine Sindi gümnaasiumi juures. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumis juhendas talgupäeva majandusjuhataja Mart Nõmm, kelle sõnul puhastati lisaks suurele kooliümbruse territooriumile ka kaugemalgi ja tehti puhtaks alajaama seinaääredki. Nõmm kiitis Sindi Noortevolikogu algatusgrupi liikmeid, õpilasomavalitsust, 6a klassi õpetajat Egle Valdaru ja tema õpilasi. Koolinoortega käsikäes töötasid ka töömees Jüri Saks, koristajad Viive Taaler ja Anne Popp.

Paarkümmend noort registreeris ennast talgutele Sindi noortekeskuse nimekirja. Sindi kommunaalist anti kasutada lehepuhur, millega oli hea põõsaste vahel tuulutada. Koristati peamiselt noortekeskuse ümbruses, juhendajaks Maili Isand. Noortekeskuse hea sõber Mihail Šorin koristas paari õpilasega Konsumi kaubanduskeskuse läheduses. Ka noortekeskuse juhataja Helle Vent sikutas poiste ja tüdrukutega võrdväärselt higistades suuri prahikotte kokku.

Loe edasi: Sindis haarasid noored “Teeme ära” talgutel juhtohjad

Üle-eestilisest talgupäevast võtavad täna osa kümned tuhanded talgulised

Täna toimub kõikjal Eestis Teeme Ära talgupäev, millest võtavad osa kümned tuhanded  eestimaalased. Tänavu korraldatakse talgupäeva raames 1754 talgut, kuhu on varahommikuse seisuga registreerunud üle 23 400 talgulise. Talgupäeva meeskond kutsub kõiki inimesi vaatamata jahedale ja kohati vihmasele ilmale kodudest välja tulema, et kaasa aidata kodukandi ning kogukonna elu edenemisele.

Enim talguid korraldatakse täna Harjumaal ja Tallinnas, kuhu plaanitud 410 talgule on end kirja pannud üle 6700 inimese. Talgupealinna tiitlit on kindlustamas taas Saaremaa, kus toimub 188 talgut, millele on registreerunud üle 2200 talgulise. Pärnumaal on end osalejana kirja pannud samuti üle 2000 talgulise, Tartumaal üle 1800 talgulise. Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal, Läänemaal, Järvamaal ja Valgamaal on registreerunud rohkem kui 1000 talgulist.

Talgupäeva meeskond ja Päästeamet kutsuvad järgima ohutusnõudeid, et tagada talgutel nii tule- ja veeohutus kui ka tööohutus. Lõhkekeha või seda meenutava objekti leidmisel ei tohi seda puudutada, vaid tuleb minna kaugemale ja teavitada koheselt Päästeametit numbril 112. Kui talgulised avastavad katmata luukidega kaeve või muid ohtlikke rajatisi, soovitatakse neist teada anda päästeala infotelefonile 1524. Talgutel veekogude ääres tuleks tähelepanelikult jälgida lapsi.
Talgupäev algab enamikus talgupaikades kell 10 või kell 11, mõned talgud algavad ka lõunal ja mõned peetakse lähematel päevadel. Tänavu korraldatakse mitmeid tuleohutusega seotud talguid, samuti toimub talguid mereäärsetes paikades ning tänaseni saab kodudest ära tuua ka kasutuskõlblikke  värvijääke. Täpsema info kasutuskõlblike värvijääkide kogumise tingimuste ja vastuvõtu kohtade osas leiab siit.

Reisikiri matkapäevast Nigulas

Üks Tartu matkaseltskond on järjepanu juba 29 aastat teinud õppematku. Seekord suunas matkarada auvõlg saatusekaaslase Tõnise ees seoses tema 70. sünniaastapäevaga. Tõnis oli pärit Kundast ja tema viimne rahupaik asub Viru-Nigula kalmistul. Jürikuu on olnud tujukas, aga laupäeval, 25. kuupäeval säras päike nagu tellitult.

Aldo Kals, Nigula sõber Foto Urmas Saard
Aldo Kals, Nigula sõber. Foto: Urmas Saard

Et õhtuks koju tagasi jõuda, pidi alustama varakult. Hommikul Rakveres edasisõidu bussi oodates ühineti samade huvidega matkasellidega Tallinnast. Pool tunnikest jõudeaega andis võimaluse minna külla Arvo Pärdile, kes jalgratta kõrval seistes kuulas valjuhääldajast lummavat muusikat. Siis veel pisut sõitu ja talvel ärevaid sõnumeid saatnud Padaorg võttiski meid vastu ning saatis Nigula kirikutorni suunas teele. Esimene peatus oli kalmistul ja tänu surnuaiavahi vastutulelikkusele leidsime 7. kvartalist oma sõbra haua. Tallinlased ja tartlased süütasid küünlad, laususid mälestussõnu ja viimaks jätsime oma kaaslasega hüvasti Meie isa palvet lugedes. Nigula raamatukogule kinkisime mõned trükised. Ajalooraamatust „Tartu Emajõe Kool aastatel 1947-2012“ (Tallinn, 2013) võib leida lehekülgedelt 588-591 Tõnise koolimälestusi ja saada teada, kes ta oli. Leheküljelt 23, 100 jm leiab teavet ka Samma külast pärit kooliõe Eerika kohta. Leheküljelt 620 saab lugeda Viru-Nigula kihelkonnas 1881. aastal sündinud Johannes Lusenbergi kohta. Tallinna pimedate kooli kasvandik täitis Kunda tsemenditehase tellimusi harjassepana. Kõnealune trükis on kättesaadav ka Rakvere muuseumis ja raamatukogus.

Loe edasi: Reisikiri matkapäevast Nigulas

Sindi laadal oli 131 müügiletti ja kuraditosin korda esinejate lavale ilmumist

Täna kella kolme paiku lõppenud laada kordamineku eest tänas peakorraldaja Kadri Kärg-Varris kõiki abilisi, teiste hulgas Sindi Linnavalitsust eesotsas linnapea Marko Šoriniga, seltsimaja juhatajat Anneli Uustalu, kommunaali juhataja kt. Heli Ruusi, Sindi gümnaasiumit, Mart Nõmme, Elmo Mollokit, Alice Laanemaad, Virgo Vellendit, Margus Kaske, Fein Elast Estoniat, Pajo trükikoda, päevajuhte Silverit ja Taavit.

Juhannes Kask ei mäleta, et Sindis oleks kunagi varem nii suurt laata korraldatud Foto Urmas Saard
Juhannes Kask ei mäleta, et Sindis oleks kunagi varem nii suurt laata korraldatud. Foto: Urmas Saard

Kaja 1931. aasta 13. novembri numbrist võib lugeda lühikest uudist: „Sindis peetakse igal nädalal turgu. Nüüd on sinilased otsusele tulnud, et Sinti tuleks ka laat asetada. Alewielanikel enestel muidugi waja ei ole aga eks maaelanikud saa siis alewi kauplustesse ja kõrtsi jätta omab sendid.“

Kaja lugemise põhjal võib arvata, et esimene Sindi laat peeti 83 ja pool aastat tagasi. Kui palju vahepealsel ajal veel on üritatud Sindis laatasid pidada, sellele püüdis mälu pingutades vastata elupõline Sindi elanik Juhannes Kask. Ta oli kindel, et midagi nii suurt pole varem Sindis toimunud. Mõni aasta tagasi peeti küll seltsimaja juures kirbuturgu ja umbes kümnekonna aasta tagusel ajal ühel juhul ka laata, kuid kauplejaid olevat olnud vähevõitu. Mitmed teisedki põlised Sindi inimesed väitsid päevalõpul, et sarnast laata pole nende silmad selles kangalinnas varem näinud ja uskusid, et Krulli kohviku perenaine Kadri Kärg-Varris ning peremees Urmas Varris on edukalt läbiviidud algatusega uut traditsiooni Sindi linna toomas.

Loe edasi: Sindi laadal oli 131 müügiletti ja kuraditosin korda esinejate lavale ilmumist