Tänapäeva kiires ja tihti ka agressiivses info tulvas ning pidevates muudatustes on kõige haavatavam just laste ja noorte turvatunne. Sellest, missugustele turvalisuse probleemidele ja ohtudele tuleks tähelepanu pöörata kodus, koolis ja internetis, räägiti toimunud Põlva maavalitsuse ja Europe Directi teabekeskuse eestvedamisel toimunud seminaril.
Viiekümne lastega tegeleva spetsialisti, pedagoogi ja lapsevanema osalusel arutleti turvalise elukeskkonna olulisuse, ohtude märkamise ja võimalike lahenduste üle.
Veebipolitseinik Maarja Punak rõhutas, et noorte veebivahendite kasutamisele on väga keeruline piire panna ning keelamine ei olegi ohtude vältimiseks parim lahendus. Kuid kindlasti aitab lapse ja vanema omavaheline usaldusväärne suhtlus ja neist teemadest rääkimine. Lapsevanem peaks noore interneti kasutusest huvi tundma ja seda välja näitama.
Internetis toimub igapäevaselt tuhandeid petuskeeme ja süütegusid ning politseil on võimatu kogu sisu jälgida. Seetõttu on oluline, et inimesed märkaks ja ohtudest ka politseile teada annaks.
Kuid veebipolitseinik ei tegutse mitte ainult konkreetsete juhtumitega vaid eelkõige nõustab ja vastab inimeste veebiturvalisuse teemalistele küsimustele. Igal aastal saavad veebipolitseinikud umbes 5600 küsimust ja päringut. Seitsekümmend protsenti neist küsimustest on tulnud Facebooki kanali kaudu, kus Eesti kolm veebipolitseiniku ka kõige aktiivsemalt tegutsevad.
Psühholoog ja koolitaja Terje Paes tõi turvalisuse peamise ohustajana välja asjaolu, et praeguste noorte jaoks on väga vähe püsivat. Ka nii püsivatena tunduvad kodu ja vanemad võivad muutuda ja lahkuda. Seetõttu on praeguste noorte põlvkonna kiindumussuhted tihtipeale hapramad ja see peegeldub ka nende turvatundes. Sageli saavad suuremad probleemid: õpiraskused ja käitumishäired alguse just turvatunde puudumisest.
Nii nagu kodus, on turvatunne oluline ka kooli keskkonnas. Põlva politseijaoskonna piirkonna vanem Katrin Satsi rõhutas, et ka siin on lasevanemal esmatähtis roll. Lapsevanem on oma lapsele esmaseks tugiisikuks ja nõuandajaks, kes peaks hoidma end lapse tegemiste ja koolieluga kursis ning kes probleemide korral lahenduse leidmiseks initsiatiivi võtaks.
Viimastel aastatel on kooli turvalisuse teema järjest enam päevakorras ning meie koolid osalevad mitmetes kiusamisvastastes programmides. SA Kiusamise Vastu on lastevanemate jaoks kokku pannud lihtsate käitumisjuhistega miniõpiku, mis on kõigile kättesaadav aadressil: http://www.kivaprogram.net/ee_lapsevanematele/.
Kuid tähtis on meeles pidada, et lapsevanem ei pea nende probleemidega üksi hakkama saama, vaid oluline on, et kodu, kool ja tugispetsialistid tegutseksid ühise meeskonnana. Tihti on olukordi, kus puudub kodu või kooli tugi ning probleeme ei märgatagi. Seetõttu on veelgi olulisem, et ümbritsevad inimesed abivajajat märkaks.
Lapsevanematele ja koolidele on probleemide lahendamisel abiks tugispetsialistid: psühholoogid, karjäärinõustajad, sotsiaal- ja eripedagoogid. Üle maakonna pakub alates eelmise aasta sügisest nende spetsialistide teenuseid Rajaleidja keskus, kus ka kõnealune turvalisuse teemaline seminar toimus. Rajaleidja keskuse kontaktid leiab aadressilt:http://www.rajaleidja.ee/polvamaa/.
Idee kodu, kooli ja interneti turvalisuse teemaliseks seminariks saadi eelmise aasta Põlvamaa perekonverentsi osalejatelt. Turvalisuse teema on kogu Euroopas väga oluline ning üha erinevamates valdkondades päevakorras.