veebruar 2015 Archives

Eesti Põllumajandusmuuseumis avatakse lamba-aasta puhul kolmiknäitus

Kolmapäeval, 18. veebruaril kell 14.00 avatakse Eesti Põllumajandusmuuseumis lamba-aasta algusele pühendatud kolmiknäitus: Villa teekond, Loo. Koo. Rõõmusta! ja Enelin Pedaku tekstiilsed disainehted.

“Eesti Põllumajandusmuuseumi näitus ” Villa teekond” valmis seoses muuseumi uue haridusprogrammiga “Villakera – kullakera”, mille raames osalejad õpivad lähemalt tundma põllumajanduses ühte olulisimat looma – lammast – ja teevad tutvust villaga, mis on juba aastatuhandeid olnud üheks tähtsaimaks materjaliks peamiselt rõivaste, aga ka mitmete tarbeesemete valmistamisel. Programmi raames saab proovida kätt nii villa kraasimisel kui ka lõngaks ketramisel ja kangastelgedel kudumisel” ütles Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild.

Näitusel “Loo. Koo. Rõõmusta!” on vaatamiseks välja pandud Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala 2014.a. lõpetanud 9. lennu üliõpilaste silmkoelised kudumid ja fotod. Näitus “Loo. Koo. Rõõmusta!” põhineb kudumitest valminud samanimelisel raamatul, mis ilmus kirjastuses Varrak. Loe edasi: Eesti Põllumajandusmuuseumis avatakse lamba-aasta puhul kolmiknäitus

Kauneimad kodud on selgunud

Pg1412-1699 — Aasta kodu võidukodu. Foto: Priit Grepp

Kadrioru Kunstimuuseumis pärjati ajakirja Kodukiri kodukonkursi Aasta Kodu võitjad. Võidukodu asub Tõrma külas Raplamaal, kus ligi kümme aastat tagasi pealinnast maale kolinud Gerly Karu ja Margus Mänd tegid korda aastaid räämas seisnud rehemaja.

Kodukirja peatoimetaja Malle Pajula sõnul oli siis hoonet kasutatud veel üksnes põllutööde abihoonena ja pere tunnistas ka ise, et uuesti nad enam nii suurt tööd ette ei võtaks. “Suurem osa töödest tehti oma kätega. Esile toodi vana materjal ja uhke reheahi. Lisati heledat ilmet ja mugavusi. Tühjalt seisnud majast sündis õdus, romantilise kujundusega kodu,” sõnas Pajula.

K-rauta sisekujunduse projektijuht Merike Hirvoja hindab pererahva oskust kasutada ära vanu ja algupäraseid detaile: vana talu uksi, laiu põrandalaudu ja palkseina. Majas on nii eklektilist põnevust kui ka hubasust ja avarust, palju on kasutatud naturaalseid sisustusmaterjale. “Isetegemisrõõmu kohtab igal sammul, kodusoojust peegeldub nii perenaise kätetööna valminud pitsilistest päevatekkidest kui kaltsuvaipadest,” räägib võidukodust Merike Hirvoja.

Aasta kauneim aed asub Sindis, kuhu Monica ja Arko Kask lõid lihtsate vahenditega lopsaka ja värviküllase aia.

Kodukiri korraldab kodukonkurssi juba 18. korda. Tänavu osales ligi 70 kodu ja aeda üle Eesti. Ürituse patroon on Evelin Ilves.

Teadur Toivo Univeri autasustatakse Viljandimaa vapimärgiga

Viljandimaa vapimärgi nõukogu otsustas tänavu autasustada vapimärgiga Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskuse teadurit Toivo Univeri. Vapimärgi nõukogu tunnustab ja hindab vapimärgiga tööd, mida Toivo Univer on nelja aastakümne vältel teinud Eestimaiste õuna- ja pirnisortide arendamisel. Lisaks teadustööle on Toivo Univer aianduse õppepäevadel aktiivne nõuannete jagaja ja õunte degusteerimise korraldaja. Veel on ta tuntud rahva poolt hinnatud giidina. Samuti on Toivo Univer aktiivne tegutseja Kitzbergi Sõprade seltsis ja Looduskaitse Seltsis.

Kõik vapimärgi nõukogule esitatud kandidaadid on tublid inimesed, kes oma ameti või ühiskondliku aktiivsusega on kaasa aidanud Viljandimaa arengule ja kogukonna heaolule. Seetõttu oli arutelu pikk ja põhjalik ning kõik nõukogu liikmed põhjendasid oma eelistusi. Selle aasta nominendid olid Elve Joon, Feliks Keel, Jaanika Kressa-Uudre, Tiit Aru, Valdeko Klama, Tiiu-Mall Lutsar, Peeter Rahnel ja Kalle Küttis, Toivo Univer.

Maavanem otsustas Vapimärgi nõukogu ettepanekul, et käesoleval aastal autasustatakse lisaks vapimärgile üht vapimärgi kandidaati maavanema aukirjaga ja ülejäänuid nominente maavanema tänukirjaga. Maavanema aukirjaga autasustatakse Kolga-Jaani piirkonnas töötavat perearsti Tiiu-Mall Lutsarit, kes on sealkandis arstitööd teinud 30 aastat. Selle aja jooksul on ta oma tänuväärse tööga hea seisnud valla elanikele arstiabi kättesaadavuse ja selle järjepidevuse tagamise eest. Koostöös valla sotsiaaltöötajatega on Tiiu-Mall Lutsar loonud võrgustiku, mis tagab, et inimestel oleks hea ja turvaline oma vallas elada. Tiiu-Mall Lutsar on Viljandi maapiirkonna perearstide esindaja ja eestvedaja.

Viljandimaa vapimärk, maavanema aukiri ja tänukirjad antakse kätte Viljandi maavanema, Viljandimaa omavalitsuste liidu esimehe ja Kaitseliidu Sakala maleva pealiku pidulikul vastuvõtul 22. veebruaril Sakala Keskuses.

Tartus kuulutatakse välja aasta naiskoor 2014

21. veebruaril tähistab Eesti Naislaulu Selts kontserdiga Tartus Pauluse kirikus Eesti Vabariigi 97. sünnipäeva. Esinevad naiskoorid Tartust, Tallinnast ja Võrust. Kontserdil kuulutatakse välja aasta naiskoor 2014.

Naislaulu selts on vabariigi aastapäeva kontserte korraldanud alates 2001. aastast. On tähelepanuväärne, et esmakordselt toimub naiskooride pidupäeva kontsert Tartus. Just siin linnas hakkas 1994. aastal idanema mõte asutada Eesti Naislaulu Selts. Seekordse kontserdi korralduse võttis enda kanda Tartu naiskoor Emajõe Laulikud. Kontserdi kunstiline juht on Emajõe Laulikute dirigent Vilve Maide. Kontserdil on kohal seltsi patroon proua Ingrid Rüütel.

Aasta naiskoori tiitlit annab selts välja alates 2004. aastast. Aasta naiskooriks saab kandideerida koor, kes on olnud naislaulu seltsi liige vähemalt kolm hooaega. Tiitli pälvinud kooril on au osaleda isadepäeva kontserdil Estonia kontserdisaalis. 21. veebruaril kell 15 Tartus Pauluse kirikus algav kontsert on prii sissepääsuga.

www.naislauluselts.ee

www.laulikud.ee

Esimene kokkuvõte talvitavatest aasta lindudest

Käesoleva aasta linnuks on viu. Eestis talvitab kaks liiki viusid – hiireviu ja taliviu. Nende talvisest arvukusest ja levikust on aidanud ülevaate saada linnuvaatlejate poolt aasta linnu kodulehele sisestatud vaatlused ning Eesti Ornitoloogiaühingu röövlinnutöörühma poolt läbiviidav talvitavate röövlindude seire.

Viusid on sellel talvel kohatud kogu Eestis, kuid nende arvukus on eriti kõrge Lääne-Eestis. Detsembri ja jaanuari jooksul nähti kõige rohkem hiireviusid Saaremaal – 26% kõigist hiireviudest, palju oli neid ka Pärnu- (20%) ja Läänemaal (11%). Taliviude levikupilt on pisut teine: täpselt pooled kõigist selle liigi esindajatest on vaadeldud Saaremaal ning viiendik Hiiumaal, ülejäänud vähesed vaatlused on jaotunud üsna ühtlaselt üle Mandri-Eesti. Talvitavate röövlindude seire tulemused näitavad, et mõlema viuliigi arvukus on tänavu kõrgem kui eelmisel talvel, seejuures on eriti kasvanud just Lääne-Eestis talvitavate viude arv.

Käesoleva talve detsembri ja jaanuari jooksul sisestati aasta linnu kodulehele 183 vaatlust 201 viust, aga igaühe talvised viuvaatlused on jätkuvalt oodatud. Vaatluste kogumine jätkub ka kevadel. Õige varsti peaks viude arv hakkama meil kiiresti kasvama, sest juba märtsis on Eestisse oodata esimesi lõuna pool talvitanud viusid.

Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu alates 1995. aastast. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodusehuvilisi selle liigi uurimise ja kaitse tegevustesse. Viude ja viuaastaga saab tutvuda aasta linnu kodulehel www.eoy.ee/viu, talvitavate röövlindude seire tulemustega EOÜ kodulehel www.eoy.ee.

Innovatsioonimarsruut Lõuna-Eestis nüüd avatud

Esmakordselt on Lõuna-Eesti teekonna “Elu kahe maailma piiril” külastajatel võimalus tutvuda innovaatiliste organisatsioonide ja ettevõtmistega.

Eelmisel aastal jõudsid Lõuna-Eesti külastajateni kultuuri ja ajaloo ning aktiivse puhkuse marsruudid. Nüüd ilmus ettevõtete kaasamise abil innovatsioonimarsruut, mis pakub põnevat avastamist eelkõige inspiratsiooni koguvatele gruppidele, kuid võimalusi jagub ka pereturistile ja üksikisikutele. Kokku on marsruudis 131 ettevõtet, organisatsiooni.

Lõunaeestlased mõistavad innovaatilisuse all nii seda, mis on läbimurdeline või suisa novaatorlik tehnoloogias, kui ka vana ja uue põnevat sümbioosi, kogukondlikkust ja erinevate osapoolte koostöös loodud jätkusuutlikke lahendusi. Innovatsioonimarsruut koosneb neljast erinevast teemast: säästvad lahendused ja innovatsioon, kogukonnad ja võrgustikud, puit ja käsitöö, kohalik toit.

Säästvate ja jätkusuutlike lahenduste alal leiab Lõuna-Eestist hulgaliselt näiteid, millega tasub tutvust teha – Tartu loomemajanduskeskus, Räpina paberivabrik, Võrtsjärve külastuskeskus, Energia talu, Pühajärve puhkekeskus, Kõrveküla lasteaed Päikeseratas, Maaülikooli mahekeskus – seda nimekirja võiks jätkata veel pikalt. Uudsed teadus- ja IT-tehnoloogiad toovad külastajateni Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu , Eesti lennuakadeemia , Tõravere observatooriumi ESTcube-1’i satelliidikeskus, tarkvara tootja Playtech.

Marsruuti on kokku saanud nii tehnoloogiat oma äris kasutavad ettevõtted kui ka vanu traditsioone au sees hoidvad ettevõtmised. Nii pakuvad avastamisrõõmu näiteks laastukatuse valmistamine või seebikeetmise ja küünlavalmistamise õpitoad. Teekonnal saab sisse astuda ja vaadata, mida pakub Rõuge sepp, Vana Jüri Seebikoda, Torupillitalu, Wiera küünlakoda, Antoniuse õu või Räpina loomemaja rahvas . Kohaliku toidu teel viiakse külastajaid nii põllule, lauta kui ka veinikeldrisse. Olgu teguPõltsamaa veinikeldri või Nopri talumeiereiga, Viljandi väikese õllepoe või Tammuri talurestoraniga Otepääl, Seto Tsäimaja või Kostja sibulataluga, Kõlleste kommimeistrite või millise tahes teise kohaliku väikese toiduettevõttega – säravate silmadega tegijad ootavad külalisi hääd ja paremat mekkima. Lõuna-Eesti koostöövaimuga saab tutvust teha meie kogukondade ja võrgustike kaudu: Sangaste Rukkiküla, Sibulatee, Parmu ökoküla, Sänna kultuurimõis, Mooste meistrite hoov, Ridali lennuklubi, Õnnemaa, Mauri põliskodude küla ja veel paljud teised jagavad lahkelt oma kogemusi ja koostöölugu. Loe edasi: Innovatsioonimarsruut Lõuna-Eestis nüüd avatud

Maanteemuuseum viib uhke elektriauto turismimessile

Eesti Maanteemuuseum osaleb 13.-15. veebruaril Eesti suurimal turismimessil Tourest 2015. Messikülastajatel on ainulaadne võimalus uudistada nii seest kui väljast Eestis ehitatud elektriautot ZEV Seven.

Zev Seven on esimene Eestis toodetud ja autoregistrisse kantud elektriauto. Auto baasmudeliks on Colin Chapmani poolt 1957 projekteeritud Lotus-7. Auto ehitusaasta on 2008 (elektritööd ZEV Motors OÜ, keretööd AS Võidusõidutehnika), kuid muuseumi uhkeks eksponaadiks sai masin aastal 2010.

Turismimessil saavad külastajad istuda uhke kabrioleti rooli ja lasta teha endast vahva polaroidpildi, mille ettenäitamisel on muuseumisse kuni suvehooaja lõpuni sissepääs poole hinnaga.

Samuti saab Tourestil ülevaate maanteemuuseumi kirevast suvesündmuste kavast ning aimu mai alguses avatavast hooajanäitusest “Tee täis kuulujuttu”, mis avab kuulujutu kui ühe maailma vanima massimeedia vahendi olemust. Näitus on ka sissejuhatuseks uuele, sügise lõpus avatavale püsiekspositsioonile, mis käsitleb teedeajaloo kõrval ka kommunikatsiooniajalugu.

Maanteemuuseum tutvustab messil enda tegemisi ühisel pinnal Põlvamaa teiste ettevõtjatega. Puhkust veetma kutsuvad Setomaa, Mooste Mõis, Eesti Fototurismi Keskus, Kagureis, Värska sanatoorium ning Taevaskoja võrgustiku ettevõtjad. Nagu turismimessile kohane, pakutakse külastajatele lisaks üldisele infole ka vahvaid esitlusi ja degusteerimisi. Lisaks toimub sotsiaalmeedia vahendusel ka Põlvamaa teemaline reisimäng.

Euroopa filmikohvik II – “Teine Võimalus”

Neljapäeval, 26. veebruaril algusega 19 linastub kinos Kannel Euroopa filmikohviku teise filmina produktiivse ja Oscariga pärjatud lavastaja Susanne Bieri “Teine võimalus” (Taani, 2014). Film on šokeeriv ja liigutav draama tavalistest inimestest, kes on tahtmatult sattunud uskumatusse olukorda. Iga inimese väike muudatus oma elus võib mõjutada teise või teiste elu vahel väheselt, aga mõnikord väga suurelt.

Kaks detektiivi ja parimat sõpra Andeas (Nikolaj Coster-Waldau) ja Simon (Ulrich Thomsen) elavad väga erinevat elu: Andreas on seadnud sisse elu kauni abikaasa ja pojaga, Simon aga on hiljuti lahutatud ja veedab enamiku vabast ajast kohalikus stripiklubis napsi võttes. Kuid kõik see muutub, kui need kaks kutsutakse lahendama narkaripaari kodutüli, kes on parajasti vägivalla ja uimastite tsüklis. Kõik tundub tavapärane seni, kuni Andreas leiab paari imikust poja, kes tualetis nutab. Tavaliselt külmavereline politseinik leiab end äkitselt silmitsi oma jõuetusega ja on üdini vapustatud. Et Andreas kaotab vähehaaval oma seose õiglusega, peab taltsutamatu Simon hakkama taastama tasakaalu õige ja vale vahel.

Film on taani keeles, eesti- ja venekeelsete subtiitritega. Film kestab 1 h 45 min ning on alla 14. aastastele keelatud!

Pärast filmi on külastajatel võimalik Kandle kohvikus nautida tasuta teed, kohvi ja taanipäraseid suupisteid ning arutleda filmis kajastatud teemadel. Üritus on tasuta!

Filmikohvikute sarja korraldavad Europe Direct’i Võru teabekeskus koostöös kultuurimajaga Kannel. Üritust toetavad Euroopa Liit, Riigikantselei, Võru Maavalitsus ja Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp.

Jälgi üritust Facebookis!

Mate Talgute eesmärgid esimese nädalaga saavutatud

Eelmisel nädalal hoo sisse saanud matemaatikavõistlus Mate Talgud on saavutanud esimese seitsme päevaga ürituse korraldaja 10monkeysi poolt ettevõtmisele seatud eesmärgid. 65% kõigist Eesti koolidest on end võistlusele kirja pannud ja valdav osa registreerunud õpilastest on Math Worldi digitaalset õppekeskkonda oma matemaatikaoskuste parandamiseks juba ka proovinud. Nii õpilaste kui ka õpetajate huvi tänapäevaste õppematerjalide vastu on suur.

Võistlusel osalevate koolidega on võimalik tutvuda ettevõtmise kodulehel.

Hall of Fame’i edetabelis. Nädalaarvestuses käib klasside vahel tihe rebimine Taibula mänguasjakaupluse poolt väljapandud loovate ja arendavate auhindade nimel. Talgute parimkategoorias enim punkte koguv klass võidab aga Lenovo tahvelarvutite komplekti. Kuna tahvelarvutite viimine ühest klassiruumist teise on vaevatu, siis on peaauhind kasulik kõigile võidu koju toonud kooli õpilastele. Loodame, et auhind aitab koolil õppetööd endisest veel tõhusamalt korraldada.

Mate Talgute idee läks liikvele ka meedias tähelepanu äratanud diskussioonist, mille kohaselt kasutab valdav osa koole endiselt traditsioonilisi õppevahendeid, mis digitehnoloogiaga harjunud õpilasi enam endisel moel ei köida. Kuna õpetamise kõrvalt pole õpetajatel uuenduslike õppemeetodite väljatöötamiseks päevas piisavalt töötunde, tekib küsimus, mida ettevõtted selle nimel teha võiksid, et koolielu endisest paeluvamaks muuta.

10monkeysi välja töötatud Mate Talgud pakuvad algklassidele võimaluse kasutada tasuta mängulist matemaatika õppekeskkonda,et äratada sel moel õpilastes õhinat matemaatika maagilise maailma vastu. Õpetajate sõnul lahendavadki lapsed ülesandeid lausa uskumatu innukusega. Koolides tundub olevat suur vajadus uuenduslike õppematerjalide järele, mida õpetajad traditsiooniliste vahenditega paralleelselt kasutada võiksid.

10monkeys on hariduslike mängude arendaja, kes loob matemaatika õppimise rakendusi lastele. 10monkeys.com’i õpetlikud mängud on ehitatud üles soomlaste pedagoogikale toetudes ja neid kasutatakse ülemaailmselt nii koolides õppevahenditena kui ka kodudes harjutamise viisina. 10monkeys Math World on aastal 2012 arendatud koolidele suunatud mänguline matemaatika harjutusprogramm.

Keila vald alustas Konstantin Türnpu 150. sünniaastapäeva meenutamist heakorrastustöödega helilooja nimelises pargis

Keila vald alustas täna laulupidude üldjuhi ja helilooja Konstantin Türnpu nimelises pargis talgutöödega, et korrastada Illurma külas asuvas park augustikuus toimuvaks kontserdiks, mil möödub 150. aastat tunnustatud helilooja ja koorijuhi sünnist.

“2015. aasta on Eestis kuulutatud muusika-aastaks eesmärgiga tõsta tähelepanu keskpunkti siinne muusikaelu, tutvustada muusika loojaid ja suurendada muusika rolli eestimaalaste elus. Ma väga tahan ja loodan, et Eesti muusika ja kultuuri suurmees nagu seda on Konstantin Türnpu pälvib tänavu rohkem avalikku tähelepanu kui ainult tänasel päeval ning tema sünniaastapäev leiab väärikat tähistamist. Tänan väga Keila valla inimesi, kellele on oluline Türnpu mälestuse jäädvustamine helilooja nimelise pargi korrastamisega,” ütles Riigikogu asespiiker, koorijuht Laine Randjärv .

Eelmise laulupeo üldjuht Hirvo Surva lausus, et Konstantin Türnpu tervituslaul “Ta elagu, elagu, elagu” on kustumatu ja seda kasutavad pidulikel hetkedel pea kõik koorid. Koolilaulikutes vaatab meile vastu Türnpu kaunis laul “Meil aiaäärne tänavas”, mida koolipõlves saavad laulda kõik õpilased ja mille meloodia jääb saatma meid elu lõpuni. Lauluisa Gustav Ernesaks on muuhulgas Türnpud nimetanud “üheks silmapaistvaks tõrvikukandjaks meie möödunud laulupidude pikas rongkäigus.” Türnpu monumendi saatus on olnud nii traagiline kui samas ka õnnelik. Arvan, et ma ei liialda, kui ütlen, et Eesti rahval on Türnpu ees praegu väike tänuvõlg, mis tuleks ära klaarida,” lisas Hirvo Surva.

Rohkem pilte!

Loe edasi: Keila vald alustas Konstantin Türnpu 150. sünniaastapäeva meenutamist heakorrastustöödega helilooja nimelises pargis

Eesti läheb täna, Euroopa 112 päeval üle ühele hädaabinumbrile 112

11. veebruaril on Euroopa 112 päev. Eestis algab Euroopa 112 päeval üleminek ühele hädaabinumbrile 112. Alates 11. veebruarist saab hädaabinumbrilt 112 kutsuda kiirabi, päästjaid ja nüüd ka politseid.

112 on hädaabinumber kogu Euroopa Liidus. Kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides saab hädaabinumbrilt 112 kutsuda kiirabi, päästjaid ja politseid. 112-le saab Euroopa Liidus tasuta helistada nii mobiililt kui ka lauatelefonilt ilma suunakoodi valimata. Euroopa Liidu riikides 112-le helistades saab abivajaja kohe ühenduse selle riigi häirekeskusega, kust kõne tehakse. Ainult ühe hädaabinumbri 112 meelespidamine lihtsustab hädaolukorras abi kutsumist ja kiirendab abi saamist kogu Euroopas.

Eesti on Euroopa Liidus üheksas riik, mis läheb üle ühele hädaabinumbrile 112. Ainult üks hädaabinumber 112 on riigisiseselt kasutusel Taanis, Soomes, Rootsis, Hollandis ja Rumeenias. Portugalis, Bulgaarias ja Maltal on sisuline üleminek ainult 112-le toimunud, kuigi siseriiklikud numbrid on veel töös, ei reklaamita neid enam välja hädaabinumbritena. Lisaks Euroopa Liidu liikmesriikidele on EL lähedastest riikidest ainult 112 kasutusel ka Islandil ja Gruusias.

11. veebruaril tähistatakse Euroopa 112 päeva EL-is ametlikult riikide vahel kokkulepitud päevana alates 2009. aastast. Sel päeval korraldatakse kõigis EL-i riikides üritusi üle-euroopalisest hädaabinumbrist teadlikkuse tõstmiseks ja seeläbi abi kättesaadavuse parandamiseks Euroopa Liidus. Euroopa riikidel on kohustus arendada hädaabiteenust numbril 112. Eesti tähistab Euroopa 112 päeva sel aastal üleminekuga ühele hädaabinumbrile 112.

Jaana Padrik

Eesti Arhitektuurimuuseum avab uue hooaja tuntud hispaania arhitektide näitusega

Arhitektuurikonkursi võitnud Arvo Pärdi keskuse makett.

Sel reedel, 13. veebruaril, avab Eesti Arhitektuurimuuseum uue hooaja, mis toob huvilisteni esmakordseid ülevaateid nii rahvusvahelistelt arhitektidelt kui ka seni vähem käsitletud teemasid kohalikult arhitektuurimaastikult. Reedel muuseumi peasaalis avataval näitusel “Aken ja Peegel” on kõigil võimalus tutvuda lähemalt Eestis Arvo Pärdi Keskuse uue hoone konkursi võitnud hispaania arhitektide Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano loominguga.
Mõte tutvustada Eesti publikule Nieto Sobejano loomingut sündis hetkel, kui Fuensanta Nieto saabus möödud aasta juunis Tallinnasse juunis Arvo Pärdi Keskuse arhitektuurivõistluse peapreemiat vastu võtma. Tegu on maailmas väga tunnustatud hispaania arhitektuuribürooga, kes pärjati äsja ka maineka Alvar Aalto medaliga.
Arhitektuurimuuseumi näitusel „Aken ja peegel“ annavad Nieto Sobejano büroo arhitektid ülevaate nii oma olulisematest teostest kui ka avavad tihti keeruka ja aeganõudva loomeprotsessi tagamaid. Näitusel on kujutatud ka Nieto Sobejano büroo kõige olulisemad tööd, nende seas ka Cordoba kaasaegse kunsti muuseum, San Telmo muuseum, Madinat al-Zahra muuseum ja konverentsikeskus Zaragosas. Kõigi eksponeeritud projektidega saab põhjalikumalt tutvuda nii jooniste, video kui erinevate trükiste vahendusel, näitusel on võrdselt olulised nii meeleline elamuslikkus kui analüütiline vaatlejapilk. Reedesel avamisel osaleb ka Fuensanta Nieto.

Saada sõbrapäevasoov ESTCube-1 abil kosmosesse!

Kallid romantikud, peale pikka ja edukat teadustööd võtab tudengisatelliit ESTCube-1 oma viimase missioonina pardale sõnumid kõigilt sõpradelt. Üllata oma armsamat või sõpra ainulaadsel moel saates oma selle aasta sõbrapäevasoov kosmosesse! Tudengisatelliidi meeskond salvestab Sinu sõnumi ESTCube-1 pardale kiirguskindlasse mällu – nii jääb see Maa ümber tiirutama paarikümneks aastaks. 14. veebruaril edastatakse adressaadile Sinu soov koos teatega selle satelliidile saatmise kohta. Kui ESTCube’i aeg kosmoses otsa saab ning ta kauni langeva tähena Maa atmosfääri siseneb, lendavad teie sõnumid tähetolmuna laiali üle kogu Maa. Sõnumeid võetakse vastu 13. veebruari keskööni. Saada sõbrapäevasoov kosmosesse siin: http://www.estcube.eu/en/space-valentine.

Lisainfo: Mart Noorma, Eesti tudengisatelliidi programmi algataja ja juhendaja, Tartu ülikooli optilise metroloogia dotsent, tel: 523 9159, e-post: mart.noorma@ut.ee.

Virge Tamme

Euroopa Noorte Meistrivõistlused Metsanduses algavad saja päeva pärast

Saja päeva pärast ehk 20. mail algavad Eestis neljateistkümnendad Euroopa Noorte Meistrivõistlused Metsanduses. Neli päeva kestvaid võistlusi korraldab Luua Metsanduskool. Neljateistkümnedat korda toimuvad meistrivõistlused on Euroopa metsanduskoolide jaoks suursündmus. Esiteks võib võitja pidada end Euroopa parimaks metsandusõpet andvaks kooliks, teiseks on aga just need võistlused üks väheseid kohti, kus metsandusõppe noored saavad omavahel mõõtu võtta. „Teised rahvusvahelised kutsevõistlused noortele metsameestele suunatud alasid ei sisalda,“ selgitas Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu. Võistluste peakorraldaja Marko Vinni lisas, et võistluste korraldamine on luua Metsanduskoolile suur au ja vastutus. Võistlustest võtavad osa 24 Euroopa riigi võistkonnad, kes esindavad oma riigi parimat metsanduskooli.

Võistlusalad on rahvusvaheliselt ette antud, kuid sel aastal toob Luua Metsanduskool sisse ka ühe üllatuse. „Kui tavapäraselt võisteldakse Euroopas puude langetuses platsidel, kus on püsti langetatavad postid, siis meil on plaanis viia võistlejad metsa, langetama päris kasvavaid puid. Tulevastele elukutselistele metsameestele ei ole see üle jõu käiv ülesanne, kuid mõnede maade õpilastele ilmselt midagi uut ja põnevat,“ rääkis peakorraldaja Marko Vinni. Võistlustest võtavad osa paarikümne Euroopa riigi parimad metsandust õppivad õpilased vanuses 16-25, parim riik selgitatakse välja metsarajal ja raievõistlustel. Rahvusvahelise formaadi järgi läbiviidavad raievõistlused koosnevad viiest alast – langetamine, saeketi vahetus, kombineeritud järkamine, täpsussaagimine ja laasimine. Neljal viimasel, n-ö „platsialadel“ võisteldakse 23. mail Tartu kesklinnas. Sada päeva enne võistlusi on avalik ka meistrivõistluste ametlik kodulehekülg, mis on leitav aadressilt http://forestryskills.eu/ Eesti ja inglisekeelne kodulehekülg täieneb aja jooksul, hetkel on võimalik seal tutvuda võistlusalade ja üldise infoga.

Toomas Kelt

Lahemaal toimub metsatööpäev hobustega

Keskkonnaamet, Aaviku talu ja Eesti Hobusekasvatajate Selts korraldavad Lahemaal hobustega metsatööpäeva, kus räägitakse hobutöö ajaloost ja perspektiividest ning saab koos raskeveohobustega metsast palke välja vedada.

Metsatööpäev toimub 7. märtsil Kolgaküla rahvamajas ning seminari praktiline osa Aaviku talu metsamaal.

Seminaril esinevad ettekannetega metsandusega seotud inimesed ja hobusekasvatajad. Lauri Salumäe Rakvere Metsaühistust räägib talumetsade kasutusest looduskaitsealadel, Külli Rahu Keskkonnaametist metsaomaniku õigustest ja kohustustest kaitsealade majandamisel, Krista Sepp Eesti Hobusekasvatajate Seltsist tööhobuste aretusest, Ingrid Klein hobutöö koolitusest Järvamaa Kutsehariduskeskuses, Indrek Tust Stora Enso Eesti AS-st metsamaterjali olemusest, Eerik Väärtnõu kaitsealuste metsade kasutusest RMK-s ning Enn Rand Eesti Hobusekasvatajate Liidust raskeveohobuste kasutamisvõimalustest.

Pärast teoreetilist osa minnakse Aaviku talu metsamaale, et oma silmaga näha ja oma nahal kogeda, mida tähendab Eesti raskeveohobustega metsast palke välja vedada. Metsamaterjali kokkuvedu Aaviku talus juhendavad Ennu Tšernjavski, Andrus Andresson, Sven Miller ja Tuuli Sammelselg.

Ennu Tšernjavski,

Aaviku talu peremees

Toimub Naha dolokivikarjääri keskkonnamõju hindamise programmi avalik arutelu

18. veebruaril toimub Mõniste rahvamajas Naha dolokivikarjääri keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avalik arutelu. Keskkonnaametile esitati 2013. aastal kaks taotlust, millega sooviti Võrumaal Mõniste vallas Kalkahju ja Naha maardlates dolokivi kaevandama hakata. Amet algatas taotlustele keskkonnamõju hindamise. Selgus, et taotlejad viivad mõjude hindamise läbi eraldi ning Kalkahju dolokivikarjääri KMH programmi avalik arutelu toimus 2014. aasta aprillis. Kohalike huvi otsustamisel kaasa rääkida oli väga suur, arutelul osales 70 inimest. Tänaseks on ekspert, võttes arvesse esitatud ettepanekuid, programmi täiendanud ja saatnud Keskkonnaministeeriumile heakskiitmiseks. Naha dolokivikarjääri keskkonnamõju hindamise programmiga on võimalik tutvuda Keskkonnaameti Võru ja Räpina kontorites ning keskkonnaameti kodulehel.

Naha dolokivikarjääri KMH programmi avalik arutelu toimub Mõniste rahvamajas (Kuutsi külas) 18. veebruaril kell 17.

Annika Remmel

“Kalafest” toob kaasa muudatused Viljandi linna ühistranspordis

Seoses 13. veebruaril “Kalafesti” rongi saabumisega Viljandisse kell 18.50, sõidab raudteejaamast läbi Jakobsoni kooli juurest kell 18.45 sõitu alustav buss nr 10. Raudteejaamas on buss orienteeruvalt 18.58. Edasi jätkab buss teekonda oma tavapärasel viisil Paalalinn – Bussijaam kuni 10 minutilise hilinemisega.

Kuna laupäeval 14. veebruaril on järveäärne ala autode parkimiseks, siis ei ole võimalik bussil nr 2 sõita järve äärde, seega jäävad liinil ära peatused Tartu, Kõrgemäe, Järve.

*Kalfesti Rong väljub Balti jaamast 13. veebruaril kell 16.26, peatub teel Viljandisse kõikides peatustes ja jõuab sihtjaama kell 18.50.

Katrin Reimo

Lastefond kutsub kampaaniaga “Ulata sõbrakäsi!” sõlmima püsiannetust kõige südamelähedasemale abivajajale

Veebruari kui sõbra- ja haruldaste haiguste päeva tähistamise kuu puhul lükkas SA TÜK Lastefond käima kampaania “Ulata sõbrakäsi!”, mille raames saab iga heategija püsiannetuse sõlmimisel valida ühe haruldase haigusega lapse, kelle toetuseks tema perioodiline annetus läheb. Nii ollakse ühele lapsele järjepidevalt kindlaks toeks.

Püsiannetus tähendab sisuliselt enda kodupangas sõlmitavat püsikorraldust, mille korral laekub annetaja pangakontolt üks kord kuus enda määratud kuupäeval enda poolt valitud summa automaatselt Lastefondile. Kui seni suunati kõik kogunenud püsiannetused üldisesse toetusfondi, millest abistati kõiki Lastefondil abi vajavaid raskelt haigeid lapsi, siis nüüd saab iga püsiannetaja ise valida, kelle abistamiseks tema igakuine toetussumma läheb.

Endale südamelähedase abivajava lapse, kellele soovitakse pakkuda püsivat tuge, saab lihtsalt ja kiirelt välja valida spetsiaalse veebilahenduse abil aadressil http://lastefond.ee/ulata_sobrakasi. Sealsamas saab mugavalt konkreetse lapse toetuseks ka püsiannetuse sõlmida.

Kampaanialehel on haruldaste haiguste kuu tõttu välja toodud just haruldasi haigusi põdevad lapsed, kuid tegelikult võib iga inimene valida endale kõige südamelähedasema sõbra kõigi Lastefondi poolt toetust saavate laste ja projektide seast, mis on välja toodud fondi kodulehel aadressil http://lastefond.ee/lastefondist/kaimasolevad-projektid/. Selleks tuleb pangas püsikorraldust sõlmides märkida ülekande selgituseks valitud lapse või projekti nimi.

Lisaks püsiannetuse sõlmimisele saab veebruaris toetada haruldaste haigustega lapsi paljudes Tartu Lõunakeskuse ja Tallinna Ülemiste keskuse kauplustes vahetades 16.-28. veebruarini 1-eurose annetuse Lastefondi heategevusliku helkuri vastu.

Merili Kärner
SA TÜK Lastefondi projekti- ja teabejuht

Aasta kultuurisõbrad on selgunud

Kultuuriminister Urve Tiidus tunnustas kinos Artis ettevõtteid, kes on pikaajaliselt toetanud eesti kultuuri ning andis tänuüritusel üle kolm aasta kultuurisõbra tiitlit.

Aasta kultuurisõbra tiitli pälvisid ettevõtja Ahti Heinla, Premia Tallinna Külmhoone AS ja AS Tallink Grupp. Minister kinkis kultuurisõbra tiitli saajatele Kärt Ojavee helendava taiese „Undefined useful object“ („Määratlemata kasulik objekt/asi“).

Ettevõtja Ahti Heinla on olnud mitmeid aastaid PÖFF-i suurim eraisikust toetaja. Tema panus Eesti kultuuri on väga tähtis, sest toetatavaid valdkondi on teisigi.

Premia Tallinna Külmhoone AS on laulu- ja tantsupeoliikumise väga pikaajaline toetaja ja partner. Viimasel peol oli Premia taas sündmuse üks suurtoetajatest, tagades osalejatele väliköökides magustoidud. Väga hästi õnnestus ka laulu- ja tantsupeo tarbeks loodud „Koorijäätis“.

AS Tallink Grupp on olnud suuremahuline kultuuri-ja spordisündmuste toetaja läbi aastakümne. Näiteks toetab Tallink Otepää MK-võistlust murdmaasuusatamises, on SEB Tallinna Maijooksu ja SEB Tallinna Maraton peasponsor ning Muhu regati toetaja. Lisaks on Tallink olnud Jazzkaarele pikaajaline partner ja on läbi aastate toetanud ka TallinnMusicWeek`i, Sõru Jazzi ja Tuletorni Kontserti.

Ühtlasi andis kultuuriminister Urve Tiidus üritusel üle tänukirjad 37 ettevõttele ja eraisikule, kes esitati erinevate kultuurivaldkonna organisatsioonide poolt.

Aasta kultuurisõber 2014: Ahti Heinla, Premia Tallinna Külmhoone AS, AS Tallink Grupp,

Kultuuri sõber (tänukiri): Smarten Logistics AS, Jaanus Mikk (Narva Gate OÜ), AS Viljandi Metall, OÜ Raikküla Farmer, Akzo Nobel Baltics AS, Jaen Uussalu (Plaat Detail OÜ), Danske Bank AS Eesti Filiaal, Nordea Pank, AS Tallinna Kaubamaja, Prike AS, Miroslaw Pienkowski (Microfix), AS Tallinna Vesi, AS BLRT Grupp, AS Eesti Telekom, AS ESPAK, AS Starman, Jaakko Ahti (Viking Line Abp), Viru Keemia Grupp AS, AS Põltsamaa Felix, Altia Eesti AS, Toomas Suurvärav, Üllas Täht, SALTO AB, Art Konverentsitehnika, Enn Kunila (NG Investeeringud), Tatiana Tolstaya (KOSMOS IMAX kino), Nordic Hotel Forum ja Feliks Mägus, AS GIGA, KAFO OÜ, Rahva Raamat, Radisson Blu Sky Hotel (AS Astlanda hotell), Metro Capital, Andi Kasak (Saint-Gobain Glass Estonia SE), Bronšteinide Pere Heategevusfond, SA Aitan Lapsi, Ado Kirsi, Hooandja.

Maitsva Tartu erimenüüsid on proovinud üle 1000 toidunautleja

Veebruaris Tartus toimuva restoranikuu „Maitsev Tartu“ erimenüüsid käis veebruari esimese nädala jooksul proovimas üle 1000 toidunautleja.

Tartus restoranikuu „Maitsev Tartu“ käigus tutvustavad üksteist Tartu restorani toidukultuuri ja pakuvad uusi maitseelamusi. Lisaks eriroogade maitsmisele saavad toidunautijad hinnata ka söögikohtade pingutusi, selgitades välja parima erimenüü pakkuja.

Kõigis osalevates restoranides saab lisaks tavamenüüle nautida sõbraliku hinnaga (18 eurot) kolmekäigulist erimenüüd, mille põhiline koostisosa valmib eestimaisest toorainest. Et maitsepaletti mitmekesistada, jagati toorained ettevõtete vahel loosiga. Seega on menüüdes esindatud nii veiseliha, sealiha, lammas, küülik, uluk, vutt, part, kana kui ka kala. Peakokad annavad oma parima, et üllatada tartlasi ja linnakülalisi hõrkude ja naudinguid pakkuvate eriroogadega. Menüüdega saab tutvuda kodulehel www.maitsevtartu.ee.

Projektis osalevad Atlantis, Bel-Ami, Cafe Truffe, Chez André, Dorpat, Eduard Vilde lokaal, Meat Market, Polpo, Spargel, Werner ja Villa Margaretha.

Külastajatel on võimalus hinnata restoranide pingutusi www.maitsevtartu.ee kodulehel vastava restorani juures oleval hindamisskaalal või restoranis hindamissedelil. Hindamise tulemused selguvad 2. märtsil, osalejate vahel loositakse välja õhtusöögikutsed kampaania lõpuüritusele, mis toimub 4. märtsil.

“Maitsev Tartu” toimub tänavu esmakordselt, jätkates Tartus varem korraldatud rahvusköökide päevade traditsioone.

Rakveres avatakse Eesti esimene multifunktsionaalne rulluisulint, “Skill”

Rakvere Bont Rulluisuklubi tutvustab 12. veebruaril kelll. 16.00 Rakvere Spordikeskuses ainulaadset treeningvahendit, mida saavad kasutada erinevate spordialade esindajad. Antakse ülevaade masina otstarbest ja näidatakse erinevaid kasutusvõimalusi.

Rulluisulint “Skill” võimaldab harrastada sporti ka siis, kui õues ilm seda ei soosi ning on suureks abiks tehnika treenimisel ja kehatöö mõõtmisel. Masinal saavad treenida nii jooksjad (grupitreeninguna), rulluisutajad, rullsuusatajad, ratastoolisportlased kui ka rattasõitjad.

Rulluisulint on kolm meetrit lai ja võimaldab siseruumis treenida kiirusel kuni 60 km/h. Masin on ehitatud Rakvere Bont Rulluisuklubi liikmete initsiatiivil ja omavahenditest. Eriline tänu kuulub rulluisuklubi liikme Neeme Nõlvakule, kes oma kompetentsist ja entusiasmist masina ise kokku projekteeris ja ehitas. Koostöös Rakvere linna ja Rakvere Spordikeskusega leiti masinale sobiv ruum.

Eesti Rulluisuliidu peasekretäri sõnul on rulluisulindi ehitamisel tegu alles kahe aastase ja väga aktiivselt tegutseva klubiga. “Rulluisulindi “Skill” loomisega annab klubi alale märgatava panuse kiir-rulluisutamise arendamiseks Eestis. Rulluisulint võimaldab treeneril olla sõitja kõrval ja anda tehnika omandamisel vahetut tagasisidet otse sõidu ajal. Rulluisulint on väga võimas tööriist igaühele oma sõidutehnika parandamiseks. Rulluisulint on ainus sellelaadne seadeldis Eestis, Skandinaavias ja lausa terves Põhja -Euroopa regioonis, mis tekitab kindlasti huvi ja kutsub kohale ka sportlasi meie lähiriikidest.”

Maavanema tänukirja pälvis Vaike Puuselg

9. veebruaril andis maavanem Ulla Preeden Krootuse raamatukogu juhatajale Vaike Puuseljale kauaaegse ja tänuväärse töö eest Krootuse raamatukogu juhatajana ja seoses 50. sünnipäevaga üle tänukirja.

“Armastage raamatut kogu hingest. Ta pole mitte üksnes teie sõber, vaid ka truu kaaslane elu lõpuni,” seisis tänukirjal.

Vaike Puuselg on Krootuse raamatukogu juhatajana töötanud alates 1998. aastast. Asjaliku ja hakkaja raamatukoguhoidjana sujub tal koostöö igas vanuses lugejatega. Kogu täiendamiseks ja lugejate soovidega arvestamiseks teeb ta tihedat koostööd teiste raamatukogudega. Koostöös kooli ja vallavalitsuse töötajatega korraldatakse mitmesuguseid üritusi alates kirjandushommikutest kuni igakevadise asfaldijoonistuste võistluseni välja.

Räpinas räägitakse pilvedest ja äikesest

Kolmapäeval, 18. veebruaril algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu.

Pilvedest ja äikesest räägib noor ilmateadlane ja pilveekspert JÜRI KAMENIK.

Loodusõhtul räägitakse pilvedest ja äikesest, kindlasti tasub pilk peale heita Pilvekoolile. Pisut tuleb juttu ka kondensjälgede ja halodega haakuvatest vandenõuteooriatest.

Jüri Kamenik on Tartu Ülikooli loodusgeograafiamagistrant ja atmosfäärihuviline. 2013. aasta kevadel kaitses Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna geograafia osakonnas bakalaureusetöö teemal “Äikesesademete ajalis-ruumiline jaotus ja pikaajaline muutlikkus Eestis perioodil 1950-2005”. Ilmast (ja meteoroloogiast) on ta huvitunud põhjalikumalt 1998. aastast. Samast ajast algasid ka tema süstemaatilised ilmavaatlused. Üliõpilasena organiseerinud huviliste meteoroloogiaõhtuid ja äikesejahte.

Loodusõhtul osalemine on tasuta. Kõik huvilised on oodatud.

Lisainfo ja registreerumine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914, mari.kala@keskkonnaamet.ee

Loodusõhtu korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Elron sõidutab Kalafestile

Seoses nädalavahetusel toimuva Kalafestiga pikendab Elron eeloleval reedel õhtuse Tallinn-Türi reisi nr 375 Viljandini.

“Seoses 13.-15. veebruarini Viljandi järvel toimuva kogupereüritusega Kalafest pikendame reedeõhtuse Türi reisi nr 375 Viljandini,” ütles Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo. “Rong väljub Balti jaamast kell 16.26, peatub teel Viljandisse kõikides peatustes ning jõuab sihtjaama 18.50.”

Reedesel Kalafesti erireisil kehtivad Ronnie Kongo sõnul kõik tavapärased piletid ja soodustused – rongi saavad kasutada kõik soovijad. “Reisijail tuleks siiski tähele panna, et kuni Türini sõidab haakes kaks rongi, Türilt edasi aga vaid eespoolne rong,” täpsustas Ronnie Kongo. “Seepärast võiks Viljandisse sõitjad istuda esimesse rongi, ent Türil on võimalik ka ümber istuda.”

“Meil on Elroni vastutulelikkuse üle hea meel, sest eks ole ju talvisel kalapüügil vaja rohkem varustust, kui muidu – soojad riided, jääpuurid, ridvakastid, kelgud… seepärast on rong sellele talvefestivalile minekuks ilmselt mugavaim viis,” sõnas Kalafesti üks korraldajatest Priit Kallas. “Lisaks annab ühine rongisõit suurepärase võimaluse info hankimiseks teistelt kalastajatelt, kogemuste jagamiseks ning kasvõi näiteks püügivõistluse meeskonna komplekteerimiseks.”

Erireisi täpse sõidugraafiku leiab veebilehe www.elron.ee sõiduplaani otsingust, sisestades õige kuupäeva. Rohkem infot Kalafesti kohta aadressil: www.kalafest.ee.

Selgusid Võru maakonna autasude saajad

Väino Repp tööhoos. Foto: kodukotusparksepa.ee

Täna selguseid Võru maakonna autasude saajad. Maakonna kõrgeima autasu Võrumaa vapimärgi pälvis tänavu Väino Repp.

Dirigent Väino Repp on puhkpilliorkester Kungla tööd juhtinud 1969. aastast, kui võttis orkestri juhatamise üle isalt Vello Repp´ilt. 45 aasta jooksul on ta koolitanud palju noori pillimehi, 2003. a loodi orkestri juurde noorteorkester. 136. tegevusaastat tähistanud orkester osales 2014. a Võrumaa laulu- ja tantsupeol ning ka Tallinnas toimunud laulu- ja tantsupeol. Väino Repp´i dirigeerimisel on orkester Kunglale omistatud mitmeid auhindu.

Väino Repp on kuulunud kõikidesse Võru vallavolikogu koosseisudesse ning olnud volikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esimees. Ta on pikaaegne MTÜ Tagaküla Laulu-Mängu Selts “Kungla” juhatuse esimees, aktiivne külavanem. Väino on nõu ja jõuga olnud abiks Kungla rahvamaja ning Parksepa laululava rekonstrueerimistel. Väino Repp´i esitas Võrumaa vapimärgi kavaleriks Võru Vallavalitsus.

Võrumaa teenetemärk omistatakse Ere Raag´ile. Ere Raag on töötanud Võrumaa rahvaraamatukogude võrgustikus terve oma elu. Ta on omandanud erihariduse Viljandi Kultuuritöö Koolis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Oma ala asjatundjana on Ere Raag korraldanud erialaseminare ja õpitube raamatukogutöötajatele, seisnud hea raamatukogunduse arendamise eest Võrumaal. Tema töö on loonud hästitoimiva raamatukoguvõrgustiku. Ere Raag on erinevate väljaannete, trükiste ja kogumike ideede autor ning koostaja. Ere Raag´i esitas Võrumaa teenetemärgi kandidaadiks Inga Kuljus.

Eesti Vabariigi aastapäeval väärivad veel tunnustamist Eda Veeroja ja Külli Eichenbaum (Võrumaa kultuurielu edendajad 2014), Kaidi Järvpõld (Võrumaa omavalitsuse ametnik 2014), Anneli Roosmäe (Võrumaa sotsiaal- ja tervishoiutöötaja 2014) ja Angela Järvpõld (Võrumaa külaelu edendaja 2014).