Üleskutse: Eesti 100. sünnipäevaks igale vallale TOP 10

Foto: fennougria.ee
Foto: fennougria.ee

Rein Sikk, Kadrina vallalehe Kodukant toimetaja

Tõenäoliselt on Kadrina üks esimesi omavalitsusi Eestis, kus rahvas selgitas avalikul hääletusel välja valla tähtsaimad vaatamisväärsused, parimad paigad kogemiseks, ilma mida nägemata pole te Kadrina valda näinudki. Tean ja näen: see lihtne samm on me inimeste kodupaiga patriotismi täna kenakesti õhutamas, oma väärtuste sisu selgitamas. Nii astus Kadrina teadlikult samasse ritta Londoni, New Yorgi ja Pariisiga, kus oma vaatamisväärsuste TOP 10 kogu ilmale näitamiseks ammu olemas, külalisi õhutamas.

[pullquote]Hinges loodan kogeda ja ajakirjanikuna jagada sellest kodupaiga patriotismi õhuta- vast liikumisest võrsuvat vaimutulu.[/pullquote]Kodutundele hoogu andnud samm polnud üldse raske, ega nõudnud suurt raha. Kuu aja jooksul detsembrist jaanuarini toimus kolmekümne võimaliku turismimagneti vahel hääletus valla raamatukogudes. Alevike ja külade kultuurikantsid jagasid paljundatud hääletuslehti rõõmu ning entusiasmiga. Lisaks said inimesed oma soosikuid valida vallaveebis, Google hääletuskeskkonda kasutades ja ka Faceboooki Kadrina kogukonnas. Kokku anti 2786 häält, mis on enam kui pool vallarahva arvust. Osaluse arvukuse üle võib uhkust tunda.

Nüüd on meil igale külalisele öelda, et valla vaatamisväärsuste tippu troonib Kadrina kirik, aga väärika koha said ka Neeruti mäed ja järved, Kadrina emakeeleausammas ja vabadussammas. Nüüd püüame oma TOPi hoolega levitada ja enesele oma väärtuste sisu ja lugu enam teadvustada, et seeläbi ka me külalised teaksid, mida virulased siinkandis hindavad.

Mu üleskutse on aga lihtne: Eesti 100 = TOP 10! Ehk valigem Eesti sajandaks sünnipäevaks igale vallale oma TOP 10. Vaimusilmas näen juba valdade veebikülgi ja voldikuid, buklette, kõigil kiri TOP 10. Hinges loodan kogeda ja ajakirjanikuna jagada sellest kodupaiga patriotismi õhutavast liikumisest võrsuvat vaimutulu. Imeilus oleks ju isamaa sajandal sünnipäeval hoida pihus üllitist, kuhu kõigi me omavalitsuste tähtsimad paigad talletatud. Toimetagem siis koos.

Olen tänulik iga teate eest, kus teil Eesti ja oma koduvalla asja ajades läheb. Veel parema Eestini!

rein.sikk@kadrina.ee

Suur osa eestikeelsest internetist arhiveeritakse

Rahvusraamatukogu alustas esimest suuremahulist .ee domeenil asuvate veebisaitide arhiveerimist, mis tehakse kättesaadavaks Eesti Veebiarhiivist. 28. jaanuaril korraldatakse ka veebiarhiveerimise teemaline rahvusvaheline seminar. Arhiveeritakse ligi 70 000 .ee domeenil asuvat ja vabalt kättesaadavat veebisaiti. Neid saab kasutada Eesti Veebiarhiivist alates käesoleva aasta juunist.

Sellist suuremahulist arhiveerimist kavatsetakse edaspidi teha igal aastal. “See võimaldab teadlastel uurida ühiskonnas ja kultuuris aset leidvaid muutusi, näiteks keelekasutuse, poliitilise kultuuri või kasutatava tehnoloogia osas,” ütles Rahvusraamatukogu veebiarhiveerimise juhtiv spetsialist Jaanus Kõuts. “Veebisaidid nõuavad erilist tähelepanu, kuna nad on kiirelt muutuvad ja lühikese elueaga väljaanded,” lisas ta.

Veebiarhiveerimisest saab lähemalt kuulda 28. jaanuaril Rahvusraamatukogus toimuval rahvusvahelisel seminaril “Web Archiving: Preserving the History of Data-Driven Society” . Seminarile järgneb kahepäevane veebiarhiveerimise tarkvara NetarchiveSuite arendajate ja kasutajate koosolek.

Lähtudes sundeksemplari seadusest, alustas Rahvusraamatukogu valikulist Eesti kultuurile oluliste veebilehtede arhiveerimist 2010. aastal ning avas veebiarhiivi kasutajatele 2013. aastal.Maailmas on kokku umbes poolsada veebiarhiivi. Eesti Rahvusraamatukogu kuulub ka veebiarhiive ühendavasse organisatsiooni International Internet Preservation Consortium , mis otsib lahendusi veebiarhiveerimise tehnilistele ja õiguslikele väljakutsetele, loob standardeid ning arendab tarkvara. 

Aialinnuvaatlusel vaadeldi üle 42 000 linnu

Möödunud nädalavahetusel kuuendat korda Eesti Ornitoloogiaühingu korraldatud talvisel aialinnuvaatlusel vaadeldi esialgsetel andmetel üle 42 000 linnu vähemalt 61 liigist. Esmaspäeva hommikuks olid oma vaatlused edastanud 1745 linnusõpra kes tegid aialinnuvaatlusi 1150 paigas üle Eesti. Vaatlusi saab edastada kuni 1. veebruarini.

Kõige arvukam liik oli taas rasvatihane, kes moodustas üle 24% vaadeldud lindude koguarvust. Sarnaselt eelmistele aastatele mahtusid esiviisikusse veel põld- ja koduvarblane ning rohevint. Paljude vaatlejate tähelepanekute kohaselt oli püsiva talveilma puudumise tõttu linde vaatluskohas tavapärasest vähem, nii mõnedki vaatlejad teatasid, et ei ole lindude talvise lisatoitmisega veel alustanud. Põnevamatest liikidest kohati hallhaigrut, värbkakku ja aasta lindu hiireviud. Suurim tõusja oli aga tänavu tavapärasest hiljem Eestisse jõudnud siidisaba, kes saavutas ligi 1000 isendiga arvukuse edetabelis 8. koha.

Eesti Ornitoloogiaühing tänab kõiki aialinnuvaatlusel osalejaid ja tuletab meelde, et vaatlustulemusi oodatakse kuni 1. veebruarini. Neid saab sisestada aialinnuvaatluse kodulehel www.eoy.ee/talv/vaatlused või saata postiga (Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, Tartu 51005). Viidatud kodulehel saab reaalajas jälgida kõiki juba sisestatud vaatlusi ja nende paiknemist kaardil. Oodatud on ankeedid ka nendest vaatluskohtadest, kus vaatlustunni jooksul ühtegi lindu ei kohatud, sest lindude puudumine on sama oluline info kui lindude olemasolu. Lõplik kokkuvõte avaldatakse veebruari lõpus.

Talvist aialinnuvaatlust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Johannese Kooli Rosmal 8.-9. klass alustab ringreisi

"Naeruväärsed eputised" Rosma koolilaste esituses. Foto: Mati Määrits
“Naeruväärsed eputised” Rosma koolilaste esituses. Foto: Mati Määrits
Johannese Kooli Rosmal 8. ja 9. klass suunduvad käesoleval nädalal ringreisile mööda Lõuna-Eestit. Esitatakse Moliere`i „Naeruväärseid eputisi“.

Näidend on juba pikemat aega töös olnud. Septembris alustati draamatundidega, mille sisuks olid hääl, liikumine, lavalised žestid ja etüüdid. Esimese veerandi lõpul jagati osad kätte. Siis algas tõeline draama! Tuli osad selgeks õppida, lisaks lavalist liikumist harjutada. Sellega tegeleti terve novembri. Esietendus toimus 5. detsembril, lisaks etendati näidendit veel 8. ja 9. detsembril. Siiski tundus nii näitlejaile kui publikule, et kolmest korrast jäi liiga väheseks. Tekkis mõte minna ringreisile.

Eesti Kultuurkapital annab rohelise tule
Esitati taotlus ettevõtmise rahastamiseks. Kohalik Põlvamaa Kultuurkapital andis rohelise tule, toetades ringreisi 200 euroga. Kuigi õpilaste plaanid olid lennukamad, piirdusid õpetajad kolme pakkumisega: 29.jaanuaril etendutakse Mooste Põhikoolis, 30.jaanuaril Tartu Maarja Koolis ja Viljandi Vabas Waldorfkoolis.

Tavaliselt põhikoolis klassinäidendeid ei tehta, kuid waldorfkoolis kuulub see õppekavasse. Eesmärkidena võib nimetada koostöö arendamist ja kultuuri loomist (versus kultuuri tarbimine). Igal juhul on tore, et üks Lõuna-Eesti waldorfkool saab minna ringreisile!

Erik-Jürgen Määrits
Johannese Kool Rosmal, 8. klassi õpilane

Lastekaitse tugevdamine vajab nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse panuse suurendamist

Uuel aastal kehtima hakkavast seadusest rääkis sotsiaalministeeriumi laste õiguste juht Tõnu Poopuu.
Uuel aastal kehtima hakkavast seadusest rääkis sotsiaalministeeriumi laste õiguste juht Tõnu Poopuu.
Foto: Põlva maavalitsus.
Foto: Põlva maavalitsus.

Neljapäeval kogunesid Põlva maavalitsuse ja omavalitsuste esindajad sotsiaalministeeriumi lastekaitse ja -hoolekande arengute teemalisele infopäevale. Kokkusaamisel räägiti uuest lastekaitseseadusest ning algava Euroopa Liidu finantsperioodi lastekaitsega seotud toetusmeetmetest.

Lastekaitse valdkonna suundadest ja eesmärkidest ning uuel aastal kehtima hakkavast seadusest rääkis sotsiaalministeeriumi laste õiguste juht Tõnu Poopuu. Poopuu rõhutas lastekaitse valdkonna arendamisel valdkondade ülese koostöö ning nii riigi kui kohaliku omavalitsuse panuse suurendamise vajadust. Sotsiaalministeerium ei näe, et igal väiksel omavalitsusel peaks oma lastekaitsetöötaja olema, küllaga võiksid omavalitsused mõelda ühiste spetsialistide palkamisele.

Täna ei ole ka riikliku struktuuri, mis riigi kõiki lastekaitse ülesandeid täidaks. Selle parandamiseks luuakse alates 2016. aastast sotsiaalkindlustusameti juurde lastekaitseüksus ning neli regionaalset rakendusüksust, mis hakkavad paikema Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Ühe ülesandena hakkavad sealsed spetsialistid kohalike omavalitsusi lastekaitse teemadel nõustama ning keeruliste juhtumite korral abi pakkuma.

Rohkem rõhku plaanitakse panna ka lastekaitsetöötajate pädevusele ning kohalike omavalitsuste lastekaitsetöö toetamiseks plaanitakse luua riigipoolne täiendkoolitussüsteem ning toetus lastekaitsetöötajate töönõustamiste läbiviimisele.

Kohalikel omavalitsustel on võimalus uuel Euroopa Liidu finantsperioodil, alates käesolevast aastast taotleda, erinevaid toetusi uute lasteaedade ja lastehoiu kohtade avamiseks ning puudega laste tugiteenuste arendamiseks. Samuti ootavad lähiaastatel ees mitmed muudatused ja programmid laste asendushoolduse valdkonda.

Maret Reinumägi

Arutleti Roosi kooli riikliku rahastamisvõimaluse üle

Haridus- ja teadusministeeriumi esindajad otsivad Roosi koolile sobivaimat riikliku rahastamisvõimalust. Foto: Põlva maavalitsus.
Haridus- ja teadusministeeriumi esindajad otsivad Roosi koolile sobivaimat riikliku rahastamisvõimalust. Foto: Põlva maavalitsus.

23. jaanuaril arutlesid maavalitsuse, kohalike omavalitsuste ning haridus- ja teadusministeeriumi esindajad Roosi kooli edasiste rahastamisvõimaluste üle. Põlva Roosi Kool on lastead-põhikool mõõduka, raske ja sügava intellektipuudega õpilastele. Tänu suurte kogemustega personalile ja renoveeritud ruumidele on Roosi koolis väga hea keskkond ja tingimused erivajadustega laste arendamiseks.

Kuid Roosi kool on munitsipaalkool ning pole võrreldes riigikoolidega saanud samaväärselt toetust, mistõttu õpilase kohamaks on Roosi koolis kõrgem. See omakorda on tinginud olukorra, kus enamasti just kulude kokkuhoiu tõttu mitmed omavalitsused saadavad oma erivajadustega õpilased kaugematesse riigikoolidesse.

2013. aastal oli Põlvamaal 45 intellektipuudega õpilast, kellest 33 õppis väljaspool maakonda ning vaid 13 Roosi koolis. Sel aastal õpib Roosi koolis 12 erivajadusega õpilast ning 8 last on vastavas lasteaiarühmas, kuid hoone ja personali võimalused lubaksid võtta vastu rohkemaid õpilasi.

Maret Reinumägi

Tänasest pühapäevani toimub järjekordne talvine aialinnuvaatlus

Rasvatihane päevalillel. Foto: Tiit Külaots
Rasvatihane päevalillel. Foto: Tiit Külaots

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema 23.-25. jaanuaril 2015 toimuval talvisel aialinnuvaatlusel, millest on kujunenud Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim rahvateaduse algatus.

Tänavu kuuendat korda toimuval vaatlusel osales eelmisel aastal ligi 3500 linnusõpra, kes vaatlesid kokku üle 86 000 linnu. Mullu tunnustati ettevõtmist ka Aasta Keskkonnategu 2013 auhinnaga.

Aialinnuvaatlusel osalemine on lihtne ja võtab aega vaid ühe tunni. Selleks tuleb valida endale aias või pargis hea nähtavusega vaatluskoht, mis on soovitavalt lindude toidumaja või toitmispaiga läheduses ning leida 23.-25. jaanuaril üks tund vaba aega valitud kohas lindude tegevuse jälgimiseks. Nii võib toidumaja ümber askeldavaid linde vaadelda kasvõi toast läbi akna ja seda võib teha nii üksi kui koos pere või sõpradega. Selle tunni jooksul tuleb kõik vaatluspaigas kohatud linnuliigid ka kirja panna ning iga liigi puhul üles märkida kõige suurem korraga nähtud isendite arv. Tulemused saab sisestada aialinnuvaatluse kodulehel asuvasse online ankeeti või interneti puudumisel saata ürituse koordinaatorile (Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, Tartu 51005) hiljemalt 1. veebruariks. Esmased tulemused avaldatakse 26. jaanuari päeval, lõplik kokkuvõte veebruari lõpus. Täpsemad juhised talvisel aialinnuvaatlusel osalemiseks ja andmete edastamiseks leiab selleks loodud kodulehelt www.eoy.ee/talv. Talvist aialinnuvaatlust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Aialinnuvaatlus annab suurepärase võimaluse veeta tund aega pere, laste ja loodusega, panustades seejuures ka linnukaitsesse- ja uuringutesse. Väga populaarseks on osutunud Eestis ainulaadne vaatluste online-sisestusankeet (http://www.eoy.ee/talv/vaatlused/) ning võimalus jälgida kõikide teiste aialinnuvaatlejate tulemusi.

Lisaks harivale küljele on talvisel aialinnuvaatlusel ka teaduslik eesmärk. Sel viisil on võimalik saada teavet aialindude arvukuse muutuste kohta, jälile jõuda nende muutuste põhjustele ning vajadusel võtta ette samme aialindude heaolu parandamiseks. Samuti aitab aialinnuvaatlus juhtida tähelepanu sellele, et meie aiad ja pargid on talvel palju liigirikkamad kui esmapilgul võib tunduda. Teaduslike järelduste ja statistika tegemiseks ongi väga oluline, et osaleks võimalikult palju vaatlejaid.

Eesti Ornitoloogiaühing ühendab lindudest huvitatud inimesi üle Eesti ning tegeleb Eesti lindude uurimise, kaitsmise ja tutvustamisega. Enamus ühingu üle 500 liikmest on lihtsalt linnusõbrad, siia kuulub aga ka enamus Eesti kutselistest ornitoloogidest. Eesti Ornitoloogiaühing on ülemaailmse linnukaitseorganisatsiooni BirdLife International ametlik partner Eestis.

Aarne Tuule,

talvise aialinnuvaatluse koordinaator

Tulekul loeng vanemate mõtte- ja tundeelu mõjust lastele

Terve Pere Kooli koolitunnist võtab osa nii suuri kui väikeseid. Foto: Terve Pere Selts
Terve Pere Kooli koolitunnist võtab osa nii suuri kui väikeseid. Foto: Terve Pere Selts
Võrumaal tegutsev Terve Pere Selts kutsub huvilisi neljapäeval, 29. jaanuaril kell 17.15-19.45 taas Terve Pere Kooli, et osa saada loengust “Vanemate mõtte- ja tundeelu mõju lapse terveolemisse”. Loeng toimub Parksepas waldorflasteaias Terve Pere Aed.

Loengus räägitakse, kuidas olla täiskasvanuna heaks toeks ja tagalaks oma lastele ning kuidas täiskasvanu meeleolud ja väsimus mõjutavad laste tervist. Seitse harjutust täiskasvanu enesekasvatuseks antroposoofilise inimpildi taustal. Lektoriks on Jakobi Terapeutikumi arst Ülle Pechter.

Loeng on tasuta. Loengu ajal on avatud heategevuslik kohvik, kus pakutakse Terve Pere Aia lastevanemate valmistatud suupisteid. Vajalik eelregistreerumine e-posti aadressil evelin@vaa.ee, et korraldajad teaksid arvestada kohvikus pakutavate suupistete koguseid. Terve Pere Kooli loengusarja rahastab siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.

Allikas: MTÜ Terve Pere Selts

Jaak Jürissoni seniavaldamata instrumantaaltsükkel ilmus vinüülil

Jaak Jürisson. Foto: Toomas Tuul
Jaak Jürisson. Foto: Toomas Tuul

Sel nädalal ilmus plaadifirma Frotee viies helikandja – kuue looga Jaak Jürissoni instrumentaaltsükkel. Limiteeritud tiraažiga vinüülplaadil avaldatud lood on salvestatud Eesti Raadio stuudios, arhiivimaterjalide põhjal 1990. aastal. Autor ise jääb nende lugude meenutamisel napisõnaliseks. Salvestamise ajendiks märgib, et oli just saanud uue süntesaatori, arvatavasti mõne Korgi mudeli, ning tahtis ruttu katsetada seda ja lindistada sellega mõned lood, suuremat ambitsiooni nendega polnud. Need lood jõudsid salvestussessioonilt välja harva, kontsertidel ta neid ei esitanud. Alles kolm aastat hiljem kasutati sellelt sessioonilt nelja lugu, kui Jürisson osales Eesti Televisiooni saates „Ahvatlev ettepanek“, esitades neid „laivis“ fonogrammi taustal. Pärast seda unustati need lood, mida praegu võime ühiselt nimetada balearic-muusikaks, kuigi siin on kuulda nii ambienti, smooth jazzi kui ka new age’i.

Jaak Jürisson (sünd. 1956) lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli 1974. aastal. Ta läks edasi õppima Tallinna Konservatooriumisse, mille lõpetas kompositsiooni erialal 1979. Jürisson kuulus 1980ndatel mitme popansambli koosseisu laulja ja klahvpillimängijana. 1980-83 oli ta pool-nalja ansambli Kontor liige ja 1985. aastal liitus ta pop-disco ansambliga Monitor. Mõlemal ansamblil ilmus 7“ singel, millel Jürisson osaleb nii muusiku kui ka heliloojana. Lisaks ilmus tal 1984. aastal nelja looga soolosingel, millel esitab endakirjutatud laule koos oma aja parimate Eesti muusikutega. Stiililt oli see plaat keerukas popmuusika progerocki mõjutustega. Vinüülplaatidele jõudis ka tema koostöö lauljatar Silvi Vraidiga, Jürissoni instrumentaalloomingut aga plaatidel ei avaldatud. Kui Jürissoni esituses said 1980ndatel tuntuks mitu pophitti (nt. „Veskimees“), siis hiljem ta laulmisega enam ei tegelenud, kuigi muusiku ameti juurde jäi edasi. Viimastel aastatel on Jaak Jürisson nautinud muusika kirjutamist teatrilavastustele ja mängufilmidele.

Lisainfo plaadi kohta koos helinäidetega: www.frotee.net/plaat/51-jaak-jyrisson

Väikeplaadifirma Frotee eesmärgiks on plaadile panna seni avaldamata popmuusikat Eesti lähiajaloost. Baltikumi baleaariliste rütmide otsinguil huvitub Frotee diskost, soulist, fusion’ist, yacht rock’ist, jazzist, idealpop’ist, reggest, psych-pop’ist ja paljust muust. Nõukogude režiimi ajal Ida-Euroopa riikides jäid nii mõnedki läänest mõjutatud muusikud põranda alla ning paljust seniavaldamata idabloki muusikast on seni osa saanud vaid vähesed valitud. Väikeplaadifirma Frotee eesmärgiks on see viga parandada ja seni arhiivides tolmu kogunud parimad palad vinüüli pressida.

 

Rohelise Kontori tunnistuse poole pürib ligi kakskümmend organisatsiooni

Seekordses Rohelise Kontori ja keskkonnahoidlike hangete koolitussarjas osales üle kahekümne organisatsiooni, enamus neist soovivad taotleda ka Euroopa Rohelise kontori tunnistust.

“Roheline kontor, mille keskkonnamõju on madal ning kus inimestel on mõnus töötada, on maailmas leviv trend ja huvi selle vastu on üles näidanud ka paljud Eesti organisatsioonid,” ütles üks koolitajatest, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) programmijuht Harri Moora. Eelmisel aastal andis SEI Tallinn välja Rohelise Kontori tunnistused näiteks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Harku ja Rae Vallavalitsusele ning Keila Linnavalitsusele.

“Kontorid tarbivad, otseselt või kaudselt, kuni 40% maailma ressurssidest,” märkis SEI Tallinna vanemekspert ja samuti üks koolitajatest Evelin Urbel-Piirsalu. “Nii et kontorite “rohelisemaks” muutmise mõju keskkonnale on oluline ning kontorite ökoloogilise jalajälje vähendamine jätkusuutlikku arengut silmas pidades ka vältimatu.”

Loe edasi: Rohelise Kontori tunnistuse poole pürib ligi kakskümmend organisatsiooni

Konkurss “Noor helilooja 2015” ootab koolinoorte heliloomingut

Loomelabor 2014

Eesti Heliloojate Liit ja Loomelabor kuulutavad välja heliloomingu konkursi “Noor helilooja 2015”, mis on suunatud 12-21-aastastele noortele. Esmakordselt toimuv konkurss on pühendatud Arvo Pärdile ja Veljo Tormisele. Finaal toimub 15. aprillil uudisloomingu festivalil Eesti Muusika Päevad.

Konkursi ideele andis tõuke 2014. aastal Viljandis toimunud noote heliloomingu suvekool Loomelabor, kus üle 30 noore kogu Eestist õppisid tippheliloojate käe all muusikalisi ideid arendama ja kirja panama. Konkurss “Noor helilooja 2015” on Loomelabori algatus, mis annab noortele võimaluse tutvustada oma loomingut laiemale publikule ja saada professionaalide tagasisidet.

Konkursile jõudvad teosed peavad olema mõtteliselt seotud märksõnadega “Kolmkõla” ja/või “Rahvaviis”. Ettevõtmise kuraator helilooja, pedagoog ja SA Eesti Muusikafondi juht Kristo Matson innustab õpetajaid ja lapsevanemaid märkama noorte annet ja suunama neid konkursile. Heliloominguga tegelemine ei ole vaid muusikakoolide noorte pärusmaa, andekaid on kõikjal.

“Olgugi et loomine on väga isiklik protsess, vajab noor selle õppimisel omavahelist mõõduvõtmist ning kõrvutamist. Konkurss on enese proovilepanemise viis, see on muusikuks kujunemise lahutamatu osa. Noored on uudishimulikud ja soovivad uusi kogemusi. Võistlusmoment aitab loovatel noortel oma muusikalist maailma paremini tundama õppida,” kirjeldab Matson konkursi vajadust.

Tingimused konkursile esitatavale teosele:

Loe edasi: Konkurss “Noor helilooja 2015” ootab koolinoorte heliloomingut

Võrukas Kadi Mõttus avab täna isiknäituse “Maailma piiril”

Kadi Mõttus (sünd 1991) on Võru juurtega neiu, kes hetkel elab, töötab ja õpib väikeses puust linnas Tartus. Tituleeritud ka kui sahtlisse joonistaja. Kuigi tal kunstialast haridust pole, on talle alati joonistamine väga meeldinud – väidetavalt õppis Kadi enne pliiatsit käes hoidma ja joonistama, kui rääkima.

Oma stiil kujunes välja juba 2006. aastal, kuid tõsisemalt hakkas loominguga tegelema alles 2011. aastal, mil aset leidis esimene isiknäitus Tallinnas Cafe Petersonis. Sellest ajast saadik on Kadi võtnud osa erinevatest koostööprojektidest, millest suurim Vatmani joonistusplokkide kaanejoonistused koostööd Sulemees OÜ-ga aastal 2013, ning korraldanud mitu isiknäitust erinevates Eestimaa paikades.

Kadi loomingule on iseloomulik absurdsus, unenäolisus, tugev kontuur ja julge värvidekasutus. Segatehnikas joonistuste lemmikteemadeks oli, on ja tõenäoliselt jääb kõik elus olev meie ümber. Naivistlike, pisut vimkaga piltide eesmärgiks on inimesi eeskätt rõõmustada – tööde autorile on parim tagaside naeratus.

Näitus jääb Võrumaa Muuseumis avatuks 1. märtsini.

Liive Koppel tähistab oma 75. sünnipäeva ülevaatenäitusega

Liive Koppel

Kolmapäeval, 4. veebruaril kell 16 tähistab kunstnik Liive Koppel oma 75. aasta juubelit ülevaatenäituse avamisega. Liive Koppel on sündinud Võrumaal, Väimela Tagakülas 4. veebruaril aastal 1940. Kunstihariduse sai ta Tartu Kujutava Kunsti Koolist, kus õppis maalimist, joonistamist ja kunstipedagoogikat aastatel 1957-1962. Täiendõpet omandanud ERKI´s ja Pedagoogilise Instituudis. Lisaks kunstialasele haridusele on Koppel omandanud ka religioonialaseid teadmisi Tartu Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris.

Koppel on töötanud kunstiõpetajana Alatskivi Keskkoolis, Võru I Põhikoolis, Võru Huvikojas ja kristlikus laste- ja noorte kunstistuudios “Krisepto”, mille asutajaliige ta oli. Lisaks on ta töötanud kunstnikuna Võru Tarbijate Kooperatiivis, Võru linna dekooriateljees ja Võru Mööblivabrikus, Võru Kunstiklubis.

Alates 2002. aastast elab Koppel Tartus ning ta kuulub Tartu Kunstnike Liitu. Põhitegevuseks on endiselt maalimine ja töö lastega. Näitustel on Koppel esinenud järjepidevalt alates 1970. aastast Eestimaa erinevais paigus ning Soomes, Rootsis, Lätis, Saksamaal ja Venemaal.
Koppeli meelisteemadeks läbi aastate on olnud Eestimaa loodus, lilled, natüürmort.

Näitus jääb Võrumaa Muuseumis avatuks 1. märtsini.

Kärdla, Rapla ja Valga otsivad oma linnakeskuste korda tegemiseks arhitektuurikavandit

Eesti Arhitektide Liit koostöös omavalitsustega kuulutavad jaanuaris välja arhitektuurikonkursid linnakeskuse arhitektuurikavandi leidmiseks Kärdlas ja Raplas ning veebruari alguses Valgas. Konkursid toimuvad projekti “Hea avalik ruum” raames, mille tulemusel loodetakse aastaks 2020 planeerida ja ümber ehitada 14 Eesti tõmbekeskuse avalikud alad, peaväljakud või peatänavad.

Täna kell 17.30-19.00 toimub Arhitektuurikatla I korruse suures seminariruumis (Tallinnas, Põhja pst 27A) Kärdla, Rapla ja Valga keskväljakute ja ümbritseva linnaruumi arhitektuurivõistluste arutelu.

“”Hea avalik ruum” on kahtlemata üks mahukamaid taasiseseisvumise ajal üle Eesti läbi viidud arhitektuuriprojekte, mille eesmärgiks on korrastada ja kujundada väikelinnade keskused neile iseloomulikuks jalakäijate alaks, kultuuriürituste, tseremooniate, spordi ja muude sündmuste läbiviimise kohaks,” selgitas Eesti Arhitektide Liidu aseesimees Kalle Vellevoog, “Linnakeskuste korda tegemises nähakse seost ka ettevõtluse arendamisega, sest kui täna on kauplused ja ärid koondunud pigem linnade äärealadele, motiveerib elu tagasi tulek keskusesse ehk ka ettevõtjaid oma ärisid sinna tagasi tooma ning investeerima rohkem keskuses asuvatesse hoonetesse. Arhitekti ülesandeks ei ole antud projekti näol seega pelgalt kosmeetilised parandused, vaid tuleb mõtestada avalik ruum ja pakkuda ideid, kuidas siduda keskus ja sellega piirnevad alad ühtseks tervikuks, mis annaksid linnale tagasi tema isikupära ning väldiks linna laialivalgumist.”

Loe edasi: Kärdla, Rapla ja Valga otsivad oma linnakeskuste korda tegemiseks arhitektuurikavandit

Eestimaa parimad koolibussijuhid kogunevad laupäeval maanteemuuseumisse

Illustratsioon: martnapohikool.blogspot.com
Illustratsioon: martnapohikool.blogspot.com
Sel laupäeval, 24. jaanuaril kogunevad Eesti Maanteemuuseumisse Varbusel Eestimaa parimad koolibussijuhid. Toimub konkursi „Märka koolibussijuhti“ pidulik lõpuüritus, millega tunnustatakse selle elukutse kõige silmapaistvamaid esindajaid.

„Sellise erilise konkursiga soovisime eelkõige tunnustada neid koolibussijuhte, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud ohutu koolitee tagamisele. Märkame parimaid koolibussijuhte, kes on enda õlule võtnud vastutuse tagada koolilaste turvaline tee kooli ja koju,“ rääkis Eesti Maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner konkursist.

Eesti Maanteemuuseumi ja Õpetajate Lehe korraldatud konkursile laekus 53 ettepanekut 14-st maakonnast. Ettepanekuid tegid nii koolijuhid, õpetajad, omavalitsused kui õpilased ise. Neis tõsteti esile enim juhtide professionaalsust ja tähelepanelikkust turvalisuse tagamisel liikluses, aga ka bussijuhi iseloomuomadusi, mis näitavad, et bussijuhi töö on palju rohkemat kui pelgalt roolikeeramine. „Küll võetakse laste sünnipäevadel bussis laul üles, tänavanurgalt korjatakse peale hilisemad ärkajad, halva ilmaga saavad bussi peale ka külamemmed ning õnnetuse korral antakse kiirelt esmaabi,“ loetles Valner.

Ettepanekute seast valis Eesti Maanteemuuseumi, Maanteeameti liiklusohutuse osakonna, Teede Tehnokeskuse ning Õpetajate Lehe töötajaist koosnev žürii välja seitse enim eeskuju väärivat bussijuhti. Parimateks valiti Osula ja Sõmerpalu põhikooli ning Sõmerpalu lasteaia bussijuht Kalle Kreevald, Mati Sõrmus (Tartu Maarja Kool), Margus Laidmets (Oru Kool), Igor Raju (Varstu lasteaed Sipelgas, Krabi Kool), Sirje Karus (Oru Põhikool), Vello Remmel (Surju Põhikool) ning Aivar Saarpere (Käru Põhikool).

Eeloleval laupäeval toimub Eesti Maanteemuuseumis konkursi lõpuüritus, kus tänatakse kõiki koolibussijuhte ning pärjatakse parimaid. Kõik bussijuhid on kohale palutud koos peredega. Lisaks toetab muuseumi koostööpartner Teede Tehnokeskus omakorda seitsme bussitäie laste tulekut maanteemuuseumisse tasudes nende transpordikulud. „Loodame siis meie hinnatumaid koolibussjuhte taas Varbusel näha,“ lisas Valner.

Tänuüritus algab 24. jaanuaril kell 13.

Allikas: Eesti Maanteemuuseumi

Tööd alustab suusabuss Munaka Express

Alates 20. jaanuarist kaheksa järgmise nädala jooksul on talispordi fännidel võimalik Tartust suusabussiga Munakale ja tagasi sõita. Ja seda täiesti tasuta!

Väljumised on igal teisipäeval ja neljapäeval. Kell 17:00 Tartu Lõunakeskus > 17:15 Vanemuise alumine parkla > Munakas Sport Resort, Väike-Munamäe Suusakeskus (saabumine kell 18:00). Kell 20.15 Munakas Sport Resort > Tartu (saabumine 21:00 Vanemuise alumine parkla & 21:15 Lõunakeskus).

Suusabussiga reis on suusatajatele eelregistreerimisel tasuta, suusabuss viib mäesuusatajad, lumelaudurid & murdmaa huvilised Väike-Munamäe parklasse. Väike-Munamäel on võimalik suusatada valgustatud nõlvadel kuni 20:00, avatud on ka sportnõlv ning freestyle park. Mööda valgustatud kergliiklusteed või maratoni rada, saab suusatada Tehvandi murdmaa radadele (1km)

Tähelepanu! Kohtade arv on bussis piiratud! Eelregistreerunud talispordi harrastajatele garanteeritakse 59 kohta.

Registreerimiseks tuleb Väike-Munamäe Suusakeskuse kodulehel täita registreerimisvorm ja vajutada avaneval ürituse lehel Liitu! (Vorm http://www.munakas.ee/2015/01/suusabuss-munaka-express/)

Suusabussiga sõidutavad: Tartu Linnavalitsus, Tartu Lõunakeskus, Tartu Mill, Otepää Vallavalitsus, Munakas Sport Resort

Allikas: Väike-Munamäe Suusakeskus

Monika Otrokova
Otepää Vallavalitsus/

Rõuge TV otsesaade on eetris juba täna õhtul

Teisipäeval 20. jaanuaril kell 19.00 läheb eetrisse järjekordne Rõuge TV otsesaade. Otsesaade vaadatav aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=1eEWs8mAm1I

Seekordses saates:
* Kodukohakampaania kokkuvõtted ja kingituste loosimine uute ning põliselanike vahel.
Loosi läheb muu hulgas ka LG 3D teler, tahvelarvuti iPad ja palju muud.
* Uudislood reoveepuhasti avamisest, jõulukuuskede põletamisest pritsumeeste eestvõtmisel, vestlusõhtust Andres Arrakuga ning jääväljaku hooajast
* Kutsed eesootavatele üritustele, sh mälumängule, võrkpalli nädalavahetusele ja kalapüügivõistlusele Rõuge Purakas
* Intervjuu hiljuti valda kolinud noore perega
* ja palju muud!

Täpsem info: www.facebook.com/rougetv
Allikas: RÕUGE TV

2014. aastal lisandus Eestis 20 uut mahetöötlejat

Vinnukad - toodetud maheveiselihast.
Vinnukad – toodetud maheveiselihast.

Eelmisel aastal lisandus Eestisse 20 uut mahetöötlejat, kellest ligi pooled valmistavad marjadest ja puuviljadest tooteid, aga leidub ka liha- ja pagaritoodete valmistajaid. Mahepõllumajanduslikku maad lisandus 2014. aastal 5000 hektarit, maheteravilja pind kasvas võrreldes möödunud aastaga 18%, ka mahedana kasvatavate loomade arv kasvas.

Mahetootmisest on saanud Eestis põllumajanduse ja toidutootmise arvestatav osa. Turul on mahetooted üha laiemas valikus kättesaadavad. Tootjate sõnul on nõudlus suurem kui jõutakse toota. Toodangumahtude märkimisväärne kasvatamine on keeruline, sest valdavalt on tegu väikeettevõtetega, mis valmistavad käsitöönduslikku toodangut. See on ka põhjus, miks mahetoorainet ostetakse töötlemiseks kokku suhteliselt vähe ning miks mitmed mahetalunikud on rajanud oma tallu töötlemise.

Sarnaselt Eestile ostetakse mahetoitu järjest rohkem ka mujal Euroopas ja USAs. Hea näitena võib tuua Rootsi, kus mullu aasta esimesel poolaastal suurenes mahetoidu müük lausa 30%.

ampstykk_foto“Praeguseks oleme olnud Vinnukaga turul pool aastat ning võime öelda, et tarbija on toote hästi vastu võtnud, ka jõulude ajal osutus Vinnukas väga populaarseks kingituseks,” ütles Lauri Bobrovski OÜ-st Sirloin. “On olnud ülimalt huvitav aasta. Indu annab juurde mahetoodete konkursil saadud tunnustus: Vinnukas kui esimene Eesti maheveiselihast valmistoode. Vinnukas on praegu müügil mahe- ja talupoodides üle Eesti, Talu toidab müügiriiulitel Tallinna Rimides ja neljas Tallinna Selveris. ”

“Täpselt aasta tagasi koduköögis alustatud Ampstükid said esimese tegevusaastaga hea hoo sisse,” ütles Margit Kimmel OÜst Amoor, kes valmistab ilma suhkrut lisamata tervislikke puuvilja- ja marjabatoone. “Õnnestumine oli ka disaineri väljatöötatud professionaalne ja silmatorkavalt värviline pakend. Kohe aasta alguses lisanduvad ka uued sordid, loodame laiema sortimendi abil jõuda ka paljudesse suurematesse müügikanalitesse.”

Kaupmeeste mullused prognoosid näitasid maheturu märkimisväärset kasvu. Kümnekonna turustaja väike küsitlus näitas, et müügikäibed kasvasid mullu 10-60%.

“Meie poe mahetoidu müük suureneb kiires tempos isegi vaatamata sellele, et mahetoidu ostuvõimalusi tuleb iga aastaga juurde,” ütles ligi 13 aastat tegutsenud ökopoe Ökosahver juhataja Siiri Talumaa. “Müüme ligi 3000 ökotoodet, seega on tarbijatel ainuüksi meie poes juba väga lai valik. Juurde tuleb nii püsikliente kui ka selliseid ostjad, kes ostavad vaid kindlaid tooteid. Kõige kiiremini suureneb kodu- ja välismaiste köögi- ja puuviljade ning laktoosi- ja gluteenivabade toodete müük.”

“Inimesed pööravad oma tervisele järjest rohkem tähelepanu ja toitumist peetakse selle oluliseks mõjutajaks,” ütles Kuressaares asuva mahe- ja kohalike toodete kaupluse Saarte Sahver juhataja Lii Kirves . “Saarte Sahvris on sel aastal mahetoidu ostmine päris palju suurenenud: rohkelt on tekkinud uusi püsikliente, mis tähendab, et mahetoitu ostavad järjest rohkem lisaks turistidele just kohalikud Saaremaa inimesed. Lisaks noortele peredele suurenebki just nende klientide osa, kes valivad mahetoidu ja -kodukeemia tervislikel põhjustel. Kaubavalikusse ootavad meie kliendid väga lisaks piimale muude saaremaiste mahepiimatoodete turule tulekut – näiteks või, jogurt ja kohupiim.”

Loodusõhtu “Villisega Venemaal” homme Räpinas

Kolmapäeval, 21. jaanuaril kell 18 toimub Põlvamaa keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu. Oma seiklustest villisega Vladivostokki ja tagasi räägib Arno Pavel.

Möödunud aasta 13. mail asus Arno Pavel trahteri Hüüru Veski õuelt teele oma unistuse poole. Vanal, 1979. aastal valmistatud UAZ-il ehk kõnekeeli villisel jõudis ta Vladivostokini välja ja koju tagasi. Idee niisugune teekond ette võtta tekkis 10 aastat tagasi: “Minu isa sündis ümberasunute perekonnas Vladivostokis. Juba hulk aastaid tagasi tekkis mul soov näha seda tõotatud maad, kuhu asusid elama-töötama paljud eestlased. Tahtsin sõita läbi kogu Venemaa Jaapani mereni välja ja vaadata, kuidas inimesed elavad, näha tundmatuid maid-jõgesid-meresid, suhelda inimestega. Kuna mul seisis garaažis vana Vene villis, siis lasksin selle ära remontida ja otsustasingi sõita läbi kogu riigi Vene masinal. Kaaslasi ma ei leidnud, kuna teekond tundus olevat hirmuäratavalt raske. Läbisin Venemaa teedel ligi 28 000 km.”

Loodusõhtu korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Osalemine on kõigile tasuta.
Lisainfo ja registreerimine telefonil 7990 914 või mari.kala@keskkonnaamet.ee

Võrumaa Partnerluskogu kaudu jõudis Võru maakonda
üle 3 miljoni euro

Võrumaa Partnerluskogu tegevjuht Anneli Ott.
Võrumaa Partnerluskogu tegevjuht Anneli Ott.

Eelmise aasta lõpuga sai läbi LEADERi programmi toetusteperiood aastatel 2007-2013. LEADERi programmi Eestis rakendamise esimese perioodi jooksul tuli Võrumaa Partnerluskogu kaudu Võrumaa kümnesse valda toetusi ja investeeringuid üle kolme miljoni euro.

“Võrumaa jaoks on see periood olnud väga positiivne,” ütles Võrumaa Partnerluskogu tegevjuht Anneli Ott (fotol). “Meil on valdavas osas kõik projektid ellu viidud.”

“Mille nimel on tööd tehtud, see on ka saavutatud,” lisas partnerluskogu juhatuse esimees Jarek Jõela.

Võrumaa kümnest vallast (Misso ja Meremäe vallad kui seto vallad kuuluvad Piiriveere Liidri alla) esitati Võrumaa Partnerluskogule aastatel 2009-2014 kokku 495 projekti, neist said hindamiskomisjoni ettepanekul rahastatud 289 projekti. Raha jagati kolme meetme kaudu: küla- ja kultuuri meede, ettevõtluse meede ja noorte meede. Neist kaks esimest meedet jagunesid omakorda kaheks alameetmeks.

Kuue aasta jooksul jõudis Võrumaa Partnerluskogu kaudu väikeettevõtetele ja MTÜdele üle 3 miljoni euro. Pool sellest rahast on läinud just väikeettevõtjatele ning selle tulemusel on kohalikud elanikud loonud endale ise töökohti.

Külakogukondade arendamise meetme kaudu jõudis Võrumaale üle 888 000 euro, kohaliku kultuuripärandi säilitamise meetme kaudu üle 341 000 euro, ettevõtluskeskkonna arendamiseks üle 732 000 euro, väiketootmisettevõtete arendamiseks üle 727 000 euro ja noorte tegevuse edendamiseks üle 403 000 euro.

Loe edasi: Võrumaa Partnerluskogu kaudu jõudis Võru maakonda
üle 3 miljoni euro

Projekt “Maale elama” kutsub maale ettevõtjaks

Üks näide maaelust. Foto: Elina Allas
Üks näide maaelust. Foto: Elina Allas

2015. aasta mess “Maale elama” toimub 11. aprillil Tallinnas Kalevi spordihallis. Seekord on fookuses teema “Maale ettevõtjaks”. Sellega annavad kogukonnad märku, et ootavad maale inimesi, kes aitavad oma ideede ja pealehakkamisega muuta maapiirkondi ettevõtlikumaks.

Tänavuse messi uuenduseks on nõustamisala, kus ettevõtluskonsultandid annavad tagasisidet külastajate äriideedele ning nõustavad rahastamise küsimustes. “Maale elama” kodulehelt võib praegu leida üle 80 idee, mida maal ettevõtjana teha. http://www.maale-elama.ee/ettevotluse-voimalused.

Kogukondadele, kes uusi elanikke ootavad, on ettevalmistamisel abiks “Maale elama” infopäevad, mis toimuvad:

28. jaanuaril

10.00-12.00 Tallinnas  tehnikaülikooli auditooriumis SOC-311 Ehitajate tee 5.

14.00-16.00 Pärnus linnavalitsuse I korruse saalis Suur-Sepa tn 16.

30. jaanuaril

10.00-12.00 Tartus keskkonnahariduse keskuse saalis Lille tn 10.

14.00-16.00 Paides Järvamaa keskraamatukogu konverentsisaalis Lai tn 33.

Registreerida saab kodulehel www.maale-elama.ee.

Kodanikualgatuse “Maale elama” eesmärgiks on tõsta teadlikkust maal elamise kohta, muuta ühiskonna hoiakuid positiivsemaks ning selle kaudu soodustada linnast maale elama asumise trendi. Kahe aasta jooksul on algatuse abil linnast maale kolinud 69 peret.

Lisainfo: Ivika Nõgel, korraldusmeeskonna juht, MTÜ Partnerlus
tel 5115 914, ivika@vaa.ee

Põlvast sai lõõtsapealinn

Muusika-aasta avaüritus Põlvas oli laupäeval, 17. jaanuaril toimunud kontsert-õpituba Avatud Lõõtsad, kus Põlva krooniti Eesti lõõtsapealinnaks.

Lõõtsapealinna tiitli andis üle Tallinna linnavolikogu esimees ja võrgustiku Euroopa kultuuripealinnad Eestis juht Toomas Vitsut.  “Meil on pealinnad, mis vastava aastaaja möödudes peavad oma tiitli edasi andma, aga meil on ka kultuuripealinnu, kes jäävadki neid tiitleid kandma. Põlvale pole keegi lõõtsapealinna tiitlit edasi andnud, vaid põlvakad on selle oma tööga lõõtsatraditsiooni edasikandmisel enesele välja teeninud ja keegi seda neilt võtta ei saa,” ütles Tallinna linnavolikogu esimees tiitlit üle andes.

Põlva vallavolikogu esimees Kuldar Leis lubas aga põlvakate nimel tiitlit vääriliselt kanda ja õhutas alanud muusika-aastal kõiki pillimehi oma pille iga päev kaasas kandma, sest muusika rõõmustab südant ja selle abil suudame ületada kõik raskused.

Lõõtspillipealinna plaanides on aasta jooksul tutvustada eesti rahvuslikku Teppo tüüpi lõõtspilli ja Põlva osa selle traditsiooni kandmisel erinevates Eesti linnades.

Pillidega külastatakse Lõuna-Eesti lasteaedu ja koole, kus õpivad meie tulevased lõõtspillimängijad, tähistatakse koos võrukatega August Teppo 140. sünniaastapäeva  ning aasta tähtsündmuseks kujuneb 5. rahvusvaheline lõõtspillipidu Harmoonika Intsikurmus 18. juulil.

Allikas: polvamaa.ee