Toidutootmise, põllu- ja kalamajanduse faktid said kaante vahele

põllumPõllumajandusministeerium avaldas statistikakogumiku, mis annab ülevaate Eesti toiduainetööstusest, põllu-, maa- ja kalamajandusest.

Statistikakogumik “Toit, põllumajandus, maaelu, kalamajandus faktides 2014” annab ülevaate toiduainete tootmisest, põllu-, maa- ja kalamajandusest Eestis aastatel 2007-2013 (Euroopa Liidu eelmine rahastamisperiood).

Kogumiku andmetest selgub muuhulgas, et aastatel 2007-2013 on suurenenud nii toiduainetööstuse kogutoodang kui eksport. Eesti maaettevõtete arv on aasta-aastalt kasvanud, samuti on suurenenud maa-asulates tööga hõivatute arv ning tööhõive määr. Vaadeldava seitsme aasta jooksul on kasutatav põllumajandusmaa Eestis suurenenud enam kui 51 000 hektari võrra. Toodetud põllumajandussaaduste koguväärtusest poole annavad stabiilselt piim ja teravili.

Kogumiku koostamisel on kasutatud Statistikaameti, Põllumajandusministeeriumi, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA), Põllumajandusameti ning teiste asutuste andmeid. Kogumiku toimetaja on Merike Koov.

Kogumiku eestikeelse versiooni saab tasuta alla laadida siit ja  ja ingliskeelse versiooni siit

65aastased ja vanemad reisijad ei pea Elroni rongides enam pensionitunnistust esitama

Eesti reisirongiliiklust korraldav Elron muudab 1. jaanuarist sõidusoodustuste saamise korda – edaspidi saavad kõik 65aastased ja vanemad inimesed soodustuspiletiga reisida isikut tõendava dokumendi alusel.

“Alates 1. jaanuarist piisab vähemalt 65aastastel reisijatel Elroni rongides sooduspiletiga sõitmiseks ainult vanuse tõestamisest, pensionitunnistust neil enam kaasas kanda ei tule,” sõnas Elroni kommunikatsiooni- ja turundusjuht Mai Vahtrik. “Sooduspiletiga reisimiseks on klienditeenindajale või piletikontrolörile tarvis esitada isikut tõendav dokument – pass, ID-kaart või juhiluba.”

Mai Vahtriku sõnul säilitab Elron soodustused ka teistele pensionisaajatele, kellel on oma õiguse tõestamiseks vaja endiselt esitada pensionitunnistus.

Soodustuspileti kasutamise õigus on: õpilasel; üliõpilasel; raske või keskmise puudega 16aastasel ja vanemal isikul; puudega lapse saatjal; sügava puudega isiku saatjal ning pensionäril.

Tasuta sõidu õigus on: koolieelikul; kuni 15aastasel (kaasaarvatud) puudega lapsel; sügava puudega isikul; raske või sügava nägemispuudega isiku saatjal.

Rõuge vald kaardistab veeprobleeme

Seoses 2014. aasta madala põhjavee taseme ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava täiendamisega koostas Rõuge vald küsimustiku, et saada parem ülevaade kaevude veeprobleemidest Rõuge vallas.

Rõuge valla kaevuomanikel palutakse vastata veebipõhisele küsimustikule, mille leiab siit.

Küsimustiku väljatrükke saab ka Rõuge, Viitina, Pärlijõe ja Nursi poodides ning Viitina, Sänna, Nursi ja Rõuge raamatukogus.

Kes paberil või veebis küsimustikku täita ei soovi, võib info edastada telefonile 7859 322 või 5346 7448. Vastuseid oodatakse kuni 18. jaanuarini.

Vanemuise draamatrupp jagas kolleegipreemiaid

vanemine armastan mud-7631
Hetk Vanemuise lavastusest “Armastan! Armastan! Armastan!”

Vanemuise teatri draamatrupi jõulupeol selgitati traditsiooniliselt välja aasta kolleegipreemia laureaadid, kelleks tänavu valiti Reimo Sagor, Jaanika Arum, Ott Sepp, Maria Soomets ja Ain Mäeots.

Naispeaosalisena hindasid kolleegid kõrgeimalt Jaanika Arumit Tamta rolli eest Avtandil Varsimašvili lavastuses “Armastan! Armastan! Armastan!”. Sama lavastus tõi parima meespeaosalise au Reimo Sagorile Nikala osa eest. Mõlema möödunud kevadel lavakooli lõpetanud näitleja jaoks oli preemia toonud roll esimene töö Vanemuises.

Parima naiskõrvalosa preemia pälvis Maria Soomets rollide eest lavastuses “Madisoni maakonna sillad” ja “Kajakas”.

Parima meeskõrvalosa tiitel läks sedakorda Ott Sepale Gustav Adolf Ekdahli osatäitmise eest lavastuses “Fanny ja Alexander”.

Parimaks draamalavastuseks valisid kolleegid suure häälteenamusega lavastuse “Fanny ja Alexander”, mis tõi lavastaja Ain Mäeotsale ka parima lavastaja tiitli.

Lõuna prefektuur kutsub politseitööga tutvuma

Lõuna prefektuuri politseijaoskonnad kutsuvad 30. detsembril tutvuma politseinike tegevuse, töövahendite ja –võtetega. 

Lahtiste uste päeval on võimalik tutvuda märulipolitsei tegevuse ja töövahenditega, kurjategijate jälgi aitavad leida kriminalistid, liiklus- ja patrullpolitseinikud kõnelevad oma töistest põnevatest seikadest ja näitavad lähemalt, mis on „siil“ või „stalker“. Ka saab uurida politsei operatiivsõidukite masinaparki mootorrattast konvoibussini ning kurjategijate kinnipidamist demonstreerivad teenistuskoerad. Lahtiste uste päeva viivad läbi vastava jaoskonna politseiametnikud.

Lõuna prefekt Tarmo Kohv ütles, et lahtiste uste päev on hea võimalus kiigata lähemalt politseitöö köögipoolt. „Kui kõrvale jätta tänaval töötav politseinik või letis isikut tõendavaid dokumente väljastav klienditeenindaja, jääb suurem osa politseinike tegevusest, töövahenditest ja –võtetest paljudele siiski varjatuks. Lahtiste uste päevale on oodatud kõik huvilised ühes suurte ja väiksemate pereliikmetega seda saladuseloori politseitöö ümber avama,“ ütles prefekt.

Lõuna prefektuuri lahtiste uste päev toimub 30. detsembril algusega kell 11.00, 12.00 ja 13.00 Tartu politseimajas (Riia 132, kogunemine valvelaua juures) ning algusega kell 11.00 Põlva politseimajas (Võru 12), Jõgeva politseimajas (Suur 1), Võru politseimajas (Kreutzwaldi 52), Viljandi politseimajas (Pargi 1) ning Valga politseimajas (Puiestee 4).

Kultuuriministeerium otsib kultuurisõpru

Kultuuriministeerium soovib välja selgitada ja tunnustada neid organisatsioone ja eraisikud, kes on 2014. aastal oluliselt kultuurivaldkonda panustanud ja avaldanud seeläbi positiivset mõju kultuurisüdmuste toimumisele ning valdkonna ja ühiskonna arengule.

Kandidaate võivad esitada kõik kultuurivaldkonnaga kokku puutuvad organisatsioonid. Kandidaadiks ei saa olla Kultuuriministeeriumi ja tema valitsemisala asutused või nende töötajad ning nende poolt korraldatud projektid, samuti teised riigiasutused või riigi poolt ellu kutsutud organisatsioonid.

Esitatud kandidaatide hulgast valitakse välja kultuuri sõbrad ning kolm “Aasta kultuurisõpra”, kes on tunnustuse väljakuulutamisele eelnenud aasta jooksul kultuurivaldkonda enim panustanud.

Kandidaatide esitamiseks tuleb täita avalduse vorm. Esitada võib ka varasematel aastatel esitatud organisatsioone ja isikuid. Niumekirja nendest saab näha siit.

Kandidaate saab esitada kuni 15. jaanuarini. Kultuuriminister kuulutab konkursi laureaadid välja 10. veebruaril 2015. aastal kinos Artis. Täpsem info siit.

Tartu naiste varjupaigas viibivad lapsed saavad Lastefondi toel psühholoogilist abi

SA TÜ Kliinikumi Lastefond toetab Tartu naiste tugi- ja teabekeskuse projekti “Perevägivalla ohvritest laste kaitse” raames seal viibivate laste psühhoteraapia-nõustamisseansse tasudes seitsme kuu jooksul psühhoterapeudi töötasu.

Tartu naiste varjupaik on pakkunud perevägivalla ohvritele ja nende lastele varjupaika ja erinevat laadi nõustamist juba 12 aastat. Selle aja jooksul on sotsiaalset ja juriidilist nõustamist, naistele suunatud psühhoteraapiat ja muid teenuseid pakutud rohkem kui 1500 naisele.

Seni ei ole varjupaigal kitsa eelarve tõttu olnud võimalik teraapia sihtgrupina aidata nõustamisel käinud ohvrite lapsi, keda 2014. aastal oli kokku ligi 120. Samas on mõistetud nende laste psühholoogilise nõustamise vajalikkust. Varjupaiga juhataja Pille Tsopp-Pagana sõnul on ema suhtes toimepandava vägivalla nägemine tõsine psühholoogiline vägivald lapse suhtes, millel võivad olla väga rängad tagajärjed. “Lapsed, kes on sunnitud vägivalda pealt vaatama, on kaudselt täiskasvanutega toimuva füüsilise vägivalla ohvrid, sest neil kujuneb harjumus eluks pideva vägivalla keskel ning arusaam, et füüsilise vägivalla abil on võimalik ennast maksma panna,” selgitab ta lisades, et sellest tekivad eeldused vägivaldseks käitumiseks ka täiskasvanuna.

Loe edasi: Tartu naiste varjupaigas viibivad lapsed saavad Lastefondi toel psühholoogilist abi