19 detsember 2014 Archives

Uuring: riik ei arvesta kaevandamise lubamisel piisavalt kohalike elanike ja loodusega

SA Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) äsja avaldatud uuringutest ilmneb, et ettevõtjatele maavara kaevandamiseks seatud tingimused on enamasti üldsõnalised ning soovituslikud, mistõttu kannatavad nii kohalikud inimesed kui ka keskkond. Kaevandusi rajatakse ümbruskonna väärtusi, arendusi ja teisi kaevandusalasid arvestamata.

Kaevandamisel tekkivad müra, tolm, liikluskoormus ning muud mõjud põhjustavad sageli ettevõtjate ja kohalike elanike vahel vastuseisu. “Paraku on kaevandajatele seatud tingimused tihti üldsõnalised, mitmetimõistetavad ja soovituslikud – see on võimaldanud ettevõtjatel nii mõnelgi juhul kontrollimatult tegutseda. Kohalike kogukondade ja keskkonna tervise huvides peaks riik kaevandamise tingimused selgemalt sõnastama ning neid oluliselt tõhustama,” rääkis KÕKi juhatuse liige Kärt Vaarmari.

Iga uue kaevandusala avamine otsustatakse kaevandaja initsiatiivil üksikotsusega, laiemat pilti vaatamata. “Näiteks on mõnedes maapiirkondades avatud ridamisi uusi väikeseid karjääre, mille kogupindala on lõpuks väga suur ja võib külakeskkonna hävitada,” selgitas Vaarmari. “Meie ettepanek on lahendada need huvide konfliktid ära maakonna tasandil, hetkel just koostamisel olevates maakonnaplaneeringutes,” lisas Vaarmari. Loe edasi: Uuring: riik ei arvesta kaevandamise lubamisel piisavalt kohalike elanike ja loodusega

Põlvamaa vaimulikud vaatasid jõulude eel lõppevale aastale tagasi

Põlvamaal on tavaks on saanud, et paar korda aastas kutsub maavanem kõik maakonna vaimulikud kokku koguste tegemiste ja oluliste teemade üle üheskoos mõtteid vahetama. Foto: Põlva maavalitsus — Põlvamaal on tavaks on saanud, et paar korda aastas kutsub maavanem kõik maakonna vaimulikud kokku koguste tegemiste ja oluliste teemade üle üheskoos mõtteid vahetama.
Foto: Põlva maavalitsus

Traditsiooniks saanud maakonna vaimulike jõulude eelne kohtumine maavanema Ulla Preedeni juures toimus seekord maavalitsuses. Üheskoos vaadati tagasi Põlvamaa koguduste peagi mööduva aasta toimetustele, räägiti uuel aastal ees ootavatest tegemistest ning maakonna eluolust ja arengusuundadest.

Mitmed koguduse juhid tundsid heameelt juba tehtud, aga ka plaani võetud kirikute ja teiste koguduse hoonete renoveerimise ja korrastamise üle. Mööduv aasta on paljudele maakonna vaimulikele toonud tavapärasest rohkem ristimisi ning ka kiriklike abilelude sõlmimine on tõusutrendis. Ühist muret jagati väheneva ja kaugel tööl käimise tõttu kodukohast kaugeneva elanikkonna pärast.

Üheskoos arutleti ühiskonnas pidevalt üleval oleva haldusreformi teemal. Kuigi mitmete ususuundade haldusjaotus ei ühti riikliku jaotusega, siis oma institutsiooni haldusreformi teema on ka kirikute päevakorras.

Praegune advendiaeg on vaimulikele tiheda töö periood ning saabuvad jõulud toovad kirikutesse tavapärasest kordades rohkem inimesi.

Lõuna-Eesti lood ja head pakkumised said raamatukaante vahele

Esmakordselt Eestis ilmub enne jõule Lõuna-Eesti projekti “Elu kahe maailma piiril” raames kohalike lugude ja heade pakkumiste raamat, mis kutsub huvilisi uuel aastal Lõuna-Eesti piirkonda avastama. Raamatus on üle 300 pakkumise kuuest maakonnast, et Lõuna-Eesti külastajad saaksid soodsamalt tutvuda põnevate kohtadega, mis pakuvad nii majutust, toitlustust, aktiivset puhkust kui ka sündmustel osalemist.

Lõuna-Eestit hõlmav projekt “Elu kahe maailma piiril”, mis on loodusesse ja avastamist väärt paikadesse toonud National Geographicu kollased aknad, on jõudnud järgmise suure sammuni – lugusid ja häid pakkumisi sisaldava raamatu avaldamiseni. Tartumaa Arendusseltsi tegevjuhi Kristiina Timmo sõnul on raamat kasulik nii Lõuna-Eesti ettevõtjatele kui ka külastajatele. “Seni on projekti peamised tegevused olnud seotud Lõuna-Eesti piirkonna kui sihtkoha tutvustamisega, nüüd avaneb siinsetele ettevõtjatele uus müügikanal. Samuti on sellel suur väärtus Lõuna-Eesti külalistele ja piirkonna elanikele, kes saavad pakkumiste abiga säästa palju eurosid,” lausus Timmo.

Raamatus leiduvad ka kõik Lõuna-Eestit puudutavad lood, mis on koostööprojekti raames ilmunud ajakirjas National Geographic Eesti. Ajakirja peatoimetaja Erkki Peetsalu ütles, et koostöö Lõuna-Eestit tutvustava projektiga on olnud vastastikku põnev ning andnud ajakirjale sisukat lisamaterjali. “National Geographicu kollased aknad tõstavad esile neid väärtusi, mida Lõuna-Eesti endas kannab, kuid mis ei pruugi esmapilgul silma paista. Meie ühine projekt on aidanud muuta kogukondi aktiivsemaks ning edendada kohalikku elu, samuti tõsta kaugema kandi külaliste huvi selle vastu, kuidas elatakse Lõuna-Eestis – kahe maailma piiril,” kirjeldas Peetsalu. Loe edasi: Lõuna-Eesti lood ja head pakkumised said raamatukaante vahele

Otepää saab talvepealinnaks

Talvepealinna vastuvõtt jenka saatel. Foto: Monika Otrokova

Sellel aastal saabub talv 22. detsembril kell 1.02. Talvepealinna pidustused leiavad aset 21. detsembril .

Avamispidustused algavad traditsioonilise talveturuga kell 11.00 Otepää Keskväljakul. Otepää Naisselts pakub laadasuppi, kavas on mitmesugused lõbusad mängud kogu perele. Esinevad FeelingGood ja Otepää isetegevuslased, toimub Otepää Avatud Noortekeskuse poolt korraldatav fotojaht, lapsed saavad ratsutada ponidega. Toimub eakate jõukatsumine Talvepensionär 2014 tiitlile, mille kavas on vildiviskamine, lumepalliveeretamine ja palju muud põnevat.

Sportlik talvepealinn pakub elamusi ka spordisõpradele sellel päeval. Talvepealinna avamispidustuste raames toimuvad 60. Otepää mängud. Kell 11.00-12.00 kestab linnaorienteerumine, kell 16.00 toimuvad aga võistlused laskmises Tehvandi uuel laskesuusastaadionil “Volikogu versus Vallavalitsus”.

Kell 14.00 tulevad Keskväljakule kokku jõuluvanad. Tulemas on 13 erinevat jõuluvana ja jõulumemme – politsei, tuletõrje, kiirabi, postijõuluvana, naabervallast Paluperast saabub külla jõuluvana ja tema memm. Jõuluvanad tutvustavad oma liiklemisvahendeid ja arutavad kuuse all mööduva aasta päevakajalisi sündmusi, nii seda, mis õnnestus, kui ka seda, mille peale tuleks sõrme viibutada või vitsa anda. Seda kõike tehakse läbi nalja ja laulu. Hiljem saavad kõik koos jõuluvanadega Otepää Winterplace’i lustima minna.

Kell 15.00 süütab Otepää grillmeister Tarmo Märss Keskväljakul lõkke ja asub siga grillima, et talve alguse esimestel minutitel seda kõigile serveerida. Kell 16.00 saavad muusikasõbrad nautida Raekoja saalis Otepää vanamuusikaansambli kontserti.

22.detsembril kell 00.40 toimub Keskväljakul tule ja valguse etendus “Valge talv” tuleteatri Kelfirius esituses, kell 1.02 saab Otepää talvepealinnaks, võetakse vastu talvepealinna tiitel. Kell 1.05 tervitame talve ilutulestikuga ning kõik talve vastu võtnud külalised saavad maitsta grillsiga.

Talvepealinna avamispidustused organiseerib Otepää Kultuurikeskus koos mitmete koostööpartneritega – Ilutulestiku Keskus Arnika, Otepää Pensionäride Ühendus, Otepää Naisselts, Naiskodukaitse Otepää jaoskond, Otepää Winterplace, Otepää jõuluvanad. Toetab Otepää vald. Talvepealinna ametlik raadio on Sky Plus. Loe edasi: Otepää saab talvepealinnaks

Haruldane liblikas sai eestikeelse nime

Pisiliblikas Scythris penicillata, kelle ainus tänapäeval teadaolev elupaik asub Eestis, sai liblikauurijatelt eestikeelse nime. Alpi-tumekoiks ristitud ohustatud liblika kaitset saab toetada annetuskaardi kinkimisega.

Eesti pisiliblikate uurija Urmas Jürivete sõnul on tähtis, et maailmas teadaolevalt vaid Saaremaal Kogulas elaval liblikal oleks eestikeelne nimi. “Liigile nime panekul lähtusime sellest, et esmakordselt kirjeldati Scythris penicillata‘t 1900. aastal Prantsusmaa Alpides,” selgitas Jürivete. Lisades, et sugukonna nimeks sai tumekoi, kuna kõik Eestis elutsevad Scythris‘e liigid on tumedad (mustad, tumehallid, tumepruunid, tumerohelised jne).

Alpi-tumekoi on väga väike, umbes 9 mm tiibade siruulatusega, pronksjaspruun liblikas. Saaremaal Kogulas avastasid selle 1994. aastal Soome liblikateadlased. Liigi määramisega oli tükk tegemist, lõpuks aitas selle kindlaks teha Rootsi lepidopteroloog Bengt Bengtsson, kes on selle sugukonna paremaid tundjaid maailmas. Esmakordselt 1900. aastal kirjeldatud liigi elupaik Prantsusmaa Alpides muutus inimtegevuse tõttu sedavõrd, et hiljem liblikat enam ei leitud.

Detsembri alguses valmis SA Eestimaa Looduse Fondi (ELF) ja lepidopteroloogide koostöös annetuskaart, mille tulu läheb alpi-tumekoi heaks. Kahe nädalaga on kogutud juba ligi 300 eurot. Seni eestikeelse nimeta liblika kaitsmiseks on vaja lähemalt uurida tema bioloogiat ja tagada sobiva elupaiga säilimine.

Annetuskaarte saab osta Tartu loodusmajast ja ELFi kontorist või tellida posti teel veebilehelt www.elfond.ee/annetuskaart. Valikus on viie ja kümne euro suuruse annetusega kaardid. Kaardi illustreeris vabatahtlikust kunstnik Maria Karolin.

Trükkimisega toetas ettevõtmist trükikoda Kroonpress. Kaardid on trükitud taimsetel õlidel põhinevate trükivärvidega väga madala süsinikujalajäljega paberile, kasutades vihmavett ning ainult taastuvatest ressurssidest toodetud elektrit.

Videoklipp (1,5 min), kus pisiliblikate uurija Urmas Jürivete tutvustab alpi-tumekoid

http://youtu.be/PnDZeu2XhIA

Fotod annetuskaartidest: https://drive.google.com/folderview?id=0B8eikG2ilzSedzQ1QnI4WmpkbUk&usp=sharing

Eestimaa Looduse Fond on liitunud annetamise hea tavaga http://www.ngo.ee/annetamine

Mesinikud saavad täna uue esindusorganisatsiooni

Põllumajandusministeeriumis kogunevad täna kell 9 MTÜ Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu, MTÜ Saaremaa Meetootjate Ühingu ja MTÜ Eesti Mesilaste Tõuaretajate Seltsi esindajad, et kirjutada alla ühisavaldusele, millega asutatakse Eesti Mesinduse Koostöökogu.

Põllumajandusminister Ivari Padari sõnul on mesinike algatus tervitatav samm parema koostöö suunas. “Eesti põllumajandussektor vajab senisest selgelt enam omavahelist koostööd mitmetes valdkondades, sh konkreetseid partnereid riigile,” ütles Padar.

Asutatav Koostöökogu keskendub mesilaste tervise, Eesti meeturu korrastamise ja meetootjatele mõeldud põllumajandustoetuste teemadele.