Päev: 15. detsember 2014

Lastefond ja Klubi Tartu Maraton kogusid liigesehaigete laste toetuseks ligi 8000 eurot

Teva Heateo jooks, kus maskotiga poseerivad Teva esindaja ja Lastefondi esindaja. Foto: Lastefond
Teva Heateo jooks, kus maskotiga poseerivad Teva esindaja ja Lastefondi esindaja. Foto: Lastefond
2014. aasta maratonihooaja raames kogunes TÜ Kliinikumi Lastefondi ja Klubi Tartu Maratoni koostöö tulemusena liigesehaigete laste ravivesivõimlemise toetuseks 7924 euro suurune annetussumma, millest sai abi 60 last.

Annetusi koguti kõigi Klubi Tartu Maratoni spordiürituste raames, kus Mängumaa telgiga olid kohal ka Lastefondi vabatahtlikud, et lõbustada koos maskott Mõmmiku ja Vanemuise Kollaste Kassidega mudilasi, pakkuda lastehoiuteenust ning müüa heategevuslikke rinnamärke.

Enamuse ligi 8000-eurosest annetussummast moodustas koostöös ravimifirmaga Teva läbiviidud Heateo jooks, mis toimus juba teist korda. Jooksul osalejad panustasid osalustasu näol vähemalt ühe euro liigesehaigete laste toeks, millele Teva lisas iga jooksja eest veel viis eurot. Kokku osales jooksuüritusel rekordiliselt 1073 inimest ning koos Teva panusega kogunes reumahaigete laste vesivõimlemise toetuseks 7820 eurot.

Annetuse toel rahastas Lastefond liigesepõletikuga laste regulaarseid ravivesivõimlemise treeninguid, mis aitavad säilitada ning parandada nende laste liigesliikuvust, lihasjõudu ja vastupidavust. Vesivõimlemise tunnid toimuvad Aura veekeskuses ning programmis on 2014. aasta jaanuarist tänaseni osalenud 60 last vanuses 3-17 aastat.

Teiste seas ravivesivõimlemise tundides osalenud 6-aastase Stella ema Ülle Tarre kinnitab, et iganädalane võimlemine on mänginud lapse kaebuste leevenemisel väga suurt rolli. „Stellal diagnoositi juveniilne idiopaatiline artriit 2-aastaselt, misjärel saatis raviarst ta kohe ka liigesehaigete laste ravivõimlemisse. Täna on Stella iganädalast laupäevast treeningut üliharva nõus ära jätma. Tänu võimlemisele on laps saanud hea rühi ja toredad treeningukaaslased ning kaebusi liigeste osas enam ei esine,“ rääkis ta ning tänas südamest kõiki treenereid, kes aastate jooksul lapsi on juhendanud: Maria Velganit, Aire Arget ja Annika Liivi.
Loe edasi: Lastefond ja Klubi Tartu Maraton kogusid liigesehaigete laste toetuseks ligi 8000 eurot

Mulgimaa kultuuriprogramm ootab taotlusi jaanuarini

Kuu aja jooksul saab taotleda 2015. aastaks toetust projektidele, mis aitavad hoida Mulgimaa kultuurilist ja keelelist eripära. Avalik konkurss kestab 15. jaanuarini. Taotlejate tähelepanu juhitakse sellele, et kasutusele on tulnud uued taotlusvormid.

Programmi eesmärk on väärtustada ja taaselustada Mulgimaale omast elulaadi, tavasid ja kombeid, oskusi ning keelelist eripära. Kultuuriprogrammist toetatakse ka selliseid mulgi kultuuriga seotud tegevusi, mis leiavad aset väljaspool Mulgimaad. Eriti oodatud on projektid, mis panevad rõhku noorte sidumisele esivanemate keele ja kultuuripärandiga ning kohalikus kultuuris osalejate ringi laiendamisele. 2015. aastal on programmi eelarve 57 173 eurot.

„Mulgimaa kultuuriprogramm 2014–2017” on üks seitsmest piirkondlikust toetusprogrammist, mida rahastatakse riigieelarvest ja mida haldab Rahvakultuuri Keskus. Programmi teksti ja toetuste taotlemise tingimustega saab tutvuda veebilehel http://www.rahvakultuur.ee/?s=2518. Praegune programm põhineb aastail 2000–2009 toiminud riiklikul programmil „Lõunaeesti keel ja kultuur” ja on jätkuks programmile „Mulgimaa kultuuriprogramm 2010–2013”.
Loe edasi: Mulgimaa kultuuriprogramm ootab taotlusi jaanuarini

Rahvusraamatukogus toimub Eesti tarbekunsti jõulumüük

Tänasest 17. detsembrini leiab Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis ja fuajeegaleriis aset traditsiooniline Eesti tarbekunsti näitus-müük, mis tutvustab ligi 40 kunstniku loomingut. Pakutakse moe- ja disainesemeid, keraamikat, klaasi, nahkesemeid, ehteid, tekstiili ja pisigraafikat.

Ehtekunstnikest osalevad Ülle Mesikäpp, Silvia Reinpuu, Harvi Varkki, Anne Roolaht ja Tiina Käesel. Keraamikutest on esindatud Õnne Õunap, Helle Videvik ja Marget Tafel. Kudumeid ja tekstiilikunsti pakuvad Tiia Orgna, Eha Sillaste ja Elna Kaasik. Nahkesemeid ja kotte esitlevad Ivi Tafel, Mall Mets, Ruuda Maarand jt. Kadi Kurema, Külli Grünbach-Sein ja Viive Noor pakuvad pisigraafikat ja jõulukaarte.

Uute tulijatena tervitame Asuurkeraamika kunstnikke ning Silva Moestuudiot, Lucky Laikat ja Namarie’d oma moe- ja disainiloominguga.

Näitus-müük on avatud Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis ja fuajeegaleriis:
15. detsembril kella 12–19
16. detsembril kella 10–19
17. detsembril kella 10–19

Eesti professionaalseid tarbekunstikke tutvustava jõulumüügi traditsioonile Rahvusraamatukogus pandi alus 1990ndate alguses.

Allikas: Rahvusraamatukogu

Jõgeval kõlas taas sõnum jõulurahust

Jõgeva linnapea Aareo Olgo soovitas jõulurahu väljakuulutamisel pühadekaarte saata. Foto: Marge Tasur
Jõgeva linnapea Aareo Olgo soovitas jõulurahu väljakuulutamisel pühadekaarte saata. Foto: Marge Tasur

Jõgeva Kultuurikeskuse ees toimunud traditsioonilisel tseremoonial kuulutas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Einar Soone kogu Eestimaale välja jõulurahu. Piiskop Einar Soone märkis üle-eestilise jõulurahu välja kuulutamisele eelnenud kõnedes, et jõuluaja märksõnadeks on rahu, rõõm, perekond, vaikus, mõtisklus, endasse süüvimine, üllatuse valmistamine. “Kõik me vajame üksteise mõistmist, vajame kellegi toetavat kätt ja sõna,” ütles ta.

Heategevus ja abistamistemaatikat rõhutas ka Jõgeva linnavolikogu esimees Margus Kask. “Kolmanda advendi küünal on rahusõnumiga. Tänane maailm on aga selline, et mitte igal pool pole võimalik seista rahulikult jõulukuuse all. Mul on hea meel nimetada, et ka Jõgeva elanikud on abistanud inimesi, kes kannatanud sõdade ja pingekollete tõttu näiteks Süüria põgenikke,” lausus ta.

“Jõulud on toredad pühad ja lumine ilm ilus ja mõnus, kuid eks mulle toob see ka tööd juurde,” arvas tsermoonial osalenud majahoidja Ilmar Raud.”Osalesin jõulurahu väljakuulutamisel esmakordselt ja sain vahva elamuse,” arvas Enno Saariste Jõgeva vallast Palupere külast.

“Jõulurahu väljakuulutamine on meie linna üks suurepärasemaid sündmusi, kus meeleolu on tõeliselt ülev,” märkis Jõgeva kultuurikeskuse kunstiline juht Marika Järvet. Riigikogu esimees Eiki Nestor kutsus oma pöördumises Jõuluvanale kirja kirjutama ja paluma, et ta nii Jõgevale kui ka kogu Eestisse lund saadaks.

Kolmanda advendiküünla süütasid Riigikogu esimees Eiki Nestor, Jõgeva linnavolikogu esimees Margus Kask ja linnapea Aare Olgo Jõgeval kui Külmalinnas ja Eestimaa Jõuluvana kodus üle-eestilise jõulurahu väljakuulutamise idee pakkus Jõgeva linnapeana töötades välja praegune maavanem Viktor Svjatõšev.

Jaan Lukas