Päev: 9. detsember 2014

Läänemaa teenetemärgi kandidaatide esitamiseks on veel aega üks päev

Läänemaa teenetemärk naistele.
Läänemaa teenetemärk naistele.

Lääne maavalitsus ootab taotlusi Läänemaa teenetemärgi kandidaatide kohta 10. detsembriks (kaasa arvatud).

Läänemaa teenetemärk on asutatud maakonnale osutatud eriliste teenete ja väljapaistvate saavutuste tunnustamiseks. Teenetemärk antakse Eesti Vabariigi kodanikule või välismaalasele, kes oma silmapaistva töö ja tegevusega on kaasa aidanud Lääne maakonna arengule, samuti muude saavutuste eest, mis on toonud au ja tunnustust maakonnale. Teenetemärgi saaja ei pea olema Lääne maakonna elanik.

Tänavu antakse teenetemärki välja kolmandat korda. Eelmisel aastal said teenetemärgi pärandkultuuri hoidja ja uurija Lembitu Tverdjanski ning Lääne praostkonna praost Tiit Salumäe. Üle-eelmisel aastaid said teenetemärgi Endel Vooremaa, Zemfira Tammik, Ülo Kalm ja Lehte Ilves.

Teenetemärk antakse üle 20. veebruaril Haapsalu kultuurikeskuses maakondlikul vabariigi aastapäevale pühendatud vastuvõtul.

Kirjalikud ettepanekud kandidaatide kohta tuleks saata e-postiga (info@laane.maavalitsus.ee ) või tuua Lääne maavalitsusse (Lahe 8, Haapsalu) hiljemalt 10. detsembril 2014.

Rohkem infot ja taotluse vormi leiab siit: https://laane.maavalitsus.ee/et/laanemaa-teenetemark?p_p_id=56_INSTANCE_iNB4&p_p_lifecycle=0&p_p_state=normal&p_p_mode=view&p_p_col_id=column-2&p_p_col_count=1

Maris Saar

Rakvere teatris esietendub “3 õde”

Andres Noormets toob Rakvere teatri lavale 10. detsembril esietenduva Anton Tšehhovi krestomaatilise näidendi.

“3 õde” on draamaklassika tüvitekst noortest naistest, kes on elu argipäeva kinni kleepunud ega leia sealt teed välja. Nende armastuseotsing on nii intensiivne, et võtab silme eest mustaks ja pea ringi käima: päevad kihutavad õhtusse nagu kiirrongid mööda tuleviku Rail Balticut. Näod ja jaamad vilksatavad mööda, ainult unistused ja lootused jaksavad kaasa kumiseda.

Lavastaja sõnul on klassikasse kuuluvad tekstid püsiva väärtusega ja alati nüüdisaegsed.

“Need on etalonid, millega aega ja olemist ikka üle mõõta tasub,” lausus Noormets. ” Sedakaudu paistavad selgesti kätte asjad, mida maksab hoida ja millel minna lasta, paistab praeguste asjade tase ja vorm”.

Laval on pea terve Rakvere Teatri trupp ja külalisena lööb kaasa Meelis Rämmeld.

Aasta Hiie sõber on Lüganuse sädeinimene Kaja Toikka

LüüTürr laulab Hiie sõbra Kaja Toikka auks. Foto: Andres Ehrenpreis
LüüTürr laulab Hiie sõbra Kaja Toikka auks. Foto: Andres Ehrenpreis

Novembri eelviimasel päeval Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud hiiesõprade aastasündmusel pärjati aasta Hiie sõbraks õpetaja ja külaelu edendaja Kaja Toikka.

2006. aastal hoidis tema julge ja läbimõeldud tegevus ära uusasumi rajamise Ida-Virumaa Lüganuse vallas asuvale Purtse Hiiemäele. Kaja Toikka kaasas hiie hoidmisse kogukonna, kohaliku omavalitsuse ja hiite eestseisjaid mujalt Eestist. Ühisel jõul suudeti hiie pöördumatu rikkumine ära hoida ning pühapaik on praegugi kõigile huvilistele avatud.

Oma sõnavõtus julgustas värske Hiie sõber inimesi pühapaiku märkama ja hoidma.

„Hoidkem hiisi!” sõnas Kaja Toikka. “Seal peituvad meie rahva juured ja elujõud. Murettekitav on, et enamik hiiekohti on meil tänapäeval ilma riikliku kaitseta. Kuna looduslikke pühapaiku praegu ei kaardistata, siis kaob igal aastal koos põliselanike suremisega osa hiiepaiku rahva mälust. Lisaks on meie looduslikud pühapaigad jätkuvalt surve all, kuna ikka leidub neid, kes teadmatusest või hoolimatusest tahavad hiies midagi sobimatut või lausa hävitavat ette võtta. Looduslike pühapaikade kaardistamine peaks olema praegu riiklikult sama oluline asi kui oli regilaulude ja rahvapärimuse kogumine möödunud sajandi esimesel poolel. Oleme uhked, et meie rahvaluulekogud on ühed maailma põhjalikumad, kuid looduslike pühapaikade kestmine tänase päevani on sama haruldane.“

Kaja Toikkale ulatati austuse ja usalduse märgiks Hiie sõbra kirves ning ta vöötati Virumaa rahvariidevööga.

Tõnis Mägi: Eesti saab päriselt vabaks alles siis, kui saavad vabaks meie hiied

Loe edasi: Aasta Hiie sõber on Lüganuse sädeinimene Kaja Toikka

ELF otsib noore looduskaitsja auhinna kandidaate

ELFEestimaa Looduse Fond (ELF) otsib kandidaate tänavusele noore looduskaitsja auhinnale, millega kaasneb 700eurone stipendium. Kandideerimisavaldusi saab esitada kuni 22. detsembrini aadressil elf@elfond.ee.

Auhinnale on oodatud kandideerima looduskaitsjad, kes omavad väljapaistvaid saavutusi Eestimaa looduse kaitsel ning on passi või enesetunde järgi nooremad kui 35 aastat. Kandidaadid võivad töötada või õppida nii avalikus, era- kui ka mittetulundussektoris, samuti tegutseda vabatahtlikuna. Kandideerida saab nii enda nimel kui ka esitada kellegi teise kandidatuuri.

Avalduses palutakse märkida kandidaadi ees- ja perekonnanimi, vanus, töökoht ja/või tegevusvaldkond ning olulisemad looduskaitselised tegemised ja saavutused.

Noore looduskaitsja auhinda antakse välja alates 2005. aastast eesmärgiga toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade. Auhinna pälvija otsustab ELFi poolt kokku kutsutav žürii. Auhinnafondi toetavad sel aastal loodusturismi ettevõtted Estonian Nature Tours, OÜ 360 Kraadi ning OÜ Natourest.

Auhinna laureaat kuulutatakse välja veebruari alguses ELFi sünnipäeval.

Täiendavat infot auhinna kohta leiab ELFi kodulehelt: www.elfond.ee/et/teemad/teised-teemad/loodusharidus/noore-looduskaitsja-auhind

Eestis on üle poolesaja tunnustust vääriva koolibussijuhi

Novembri alguses korraldas maanteemuuseum koostöös Õpetajate Lehega konkursi “Märka koolibussijuhti!”, mille eesmärk oli tunnustada tublisid koolibussijuhte ning teisalt suunata tähelepanu turvalisele liiklemisele kooliteel. Koos põhjendustega laekus muuseumile 55 ettepanekut.

“Meil on siiralt hea meel, et nii palju koole, omavalitsusi, bussifirmasid ja ka lapsevanemaid, meie konkursiga kaasa tulid ja saatsid meile väga südamlikke põhjendusi, miks just nende bussijuht väärib märkamist ja tunnustamist,” sõnas maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner. “Kirjeldustes rõhutati enam bussijuhi iseloomuomadusi, liikluses tarvilikke oskusi ning toodi ka konkreetseid näiteid, kuidas bussijuhi töö on palju rohkemat kui pelgalt roolikeeramine.”

Ettepanekuid tunnustust väärivate koolibussijuhtide kohta tuli muuseumile kogu Eestist: Muhu saarelt Hummuli vallani Valgamaal, nii e-maili kui ka tavakirja teel. Enamik esitatud bussijuhte teenindavad just väiksemate asulate vahelisi liine, et iga pisikese küla koolijüts ikka õigeks ajaks kooli jõuaks. Samas olid esindatud ka mitmed linnade bussijuhid. Kaks koolibussijuhti oli esitatud kahe erineva isiku poolt ning ühe bussijuhi kohta tuli lausa kolm märkamist.

Loe edasi: Eestis on üle poolesaja tunnustust vääriva koolibussijuhi

Halvatud tüdruk saab Lastefondi toel endale kehahoidu toetavad abivahendid

 

HeadPodi peatugi, millise saab omale ka Pärnu tüdruk Britt.
HeadPodi peatugi, mille saab omale ka Pärnu tüdruk Britt.

SA TÜ Kliinikumi Lastefond aitab soetada 17aastasele sügava puudega Brittile selja- ja peatoe, mis võimaldavad tal enda pead ja ülakeha paremini kontrollida.

Pärnu tüdrukul on diagnoositud kaasasündinud kesknärvisüsteemi progresseeruv haigus, mille tõttu on ta täielikult halvatud ning talle on määratud sügav puue. Britt ei kõnni ega räägi ning vajab lakkamatut hoolitsust.

“Kuna Brittil ei ole tasakaalutunnet, siis ei suuda ta oma pea hoidu kontrollida,” selgitas tüdruku isa. “Peatugi on siin suureks abiks ning toetab last käeliste tegevuste ajal, toitmisel ja pikemal autosõidul. Ilma abivahendita on kõik tema tegevused, isegi vaatamine, pärsitud.”

Lastefond toetab tüdrukule pea- ja seljatoe soetamist 72 euroga.

Varasemalt on fond aidanud Brittile muretseda kallihinnalise koduseks kasutamiseks mõeldud tõstemasina, mis hõlbustab tema ööpäevaringset hooldust.

Kui Sinagi sooviksid anda oma panuse Britti ja teiste abivajavate laste ravitingimuste parandamiseks, siis on selleks jõuluajal suurepärane võimalus soetades oma lähedastele kingituseks Lastefondi heategevusliku kinkekirja, mis tähistab fondile tehtud annetust. Uuri lähemalt Lastefondi kodulehelt.

Merili Kärner

Kadrina otsib, kus on valla vaatamisväärsuste TOP 10

kadrinaKadrina vald Virumaal otsib oma vaatamisväärsuste toppi ehk tippu. Teisitisõnu neid kümmet objekti, mida vaatamata ei saa Kadrina vallast korralikku ülevaadet ega arusaama.

Vähem kui kaks nädalat kestnud häältamine nii Facebooki keskonnas kui ka vallaveebis on kokku toonud enam kui pooltuhat häält 30 Kadrina valla objektile, mida said välja pakkuda ka vallakodanikud.

TOP 10 nimekirja Kadrina vallas kandideerivad näiteks Neeruti mäed, Neeruti järved, Neeruti mõis, Neeruti Kalevipoja monument, Viitna järved, Viitna kõrts, Viitna Arturi šašlõkibaar, Kadrina vabadussammas ehk mälestuskalju, Kadrina emakeele ausammas, Kadrina kirik, Kadrina rahvamaja, Kadrina jaamahoone, Kadrina keskkool, Neeruti seltsi seltsimaja, Kadrina saun, Kadrina paisjärv, Vohnja kool ja mõis, Udriku mõis, Kolu mõis, Kadrina hobujõu ausammas, Hulja Männi äri, Arbavere mõis, Ohepalu kaitseala j.t.

Detsembri teisest poolest saab hääli anda ka kirja teel ja valla raamatukogudes, täpsem info ilmub vallalehes Kodukant.

Kardina valla vaatamisväärsuste TOP10 selgub jaanuari teiseks pooleks, kui see kuulutatakse välja vallalehes.

Hääletada saab Facebookis: https://www.facebook.com/groups/kadrina/permalink/760751783973370/?qa_ref=qd

Lisaks vallaveebis: http://www.kadrina.ee/atp/index.php?id=37819

Neljapäeval Rakveres loodusõhtu
“Jäälind – Eesti jõgede pärl”

Selle aasta viimane loodusõhtu toimub Tallinna ülikooli Rakvere kolledži saalis (Pikk 40, Rakvere) 11. detsembril  kell 18. Jäälinnust räägib Eesti Ornitoloogiaühingu hariduse ja teavituse spetsialist Riho Kinks.

Jäälind on üks kaunimaid ja huvitavamaid linde, keda kutsutakse ka jõgede kalliskiviks. Ta on valitud Eesti 2014. a linnuks. Loodusõhtul räägitakse jäälinnust ja tema elust, mida jäälinnuaasta puhul teada saadud. Näha saab jäälinnu joonisfilmi ja kauneid fotosid.

Üritust toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Osalemine tasuta.

Viljandi muuseumis on avatud näitus “Lase minu lambad laialt käia… Lambamaastikud Eestis ja Euroopas”

Lambad. Foto: Elina Allas
Lambad. Foto: Elina Allas

Lammas on vähenõudlik loom. Seetõttu on teda karjatatud aladel, kus muu põllumajandus pole võimalik. Nii on lambad kujundanud meie loopealseid, ranna- ja puisniite. Selleks, et neid kooslusi alles hoida, on lambad parimad tööriistad. Aastaid hooldamata  ala on raske kasutusele võtta, selleks on vaja kas keskkonda oluliselt muutvat tehnikat või… lambaid.

Lisaks teabele lambakasvatusest ja karjamaadest saab Viljandi muuseumi näitusel katsuda lambavillast toodetud riideid, lõnga, istuda niidu- või põldheinal, joonistada või meisterdada lammas ja muud mängulist.

Näitus valmis Eesti Maaülikooli ja Eesti Rahva Muuseumi koostöös projekti CANEPAL raames, mille eesmärk on uurida, tutvustada ja väärtustada lambapidamise ja karjaseeluga seotud pärandit Euroopas.

Näitus jääb avatuks 28. veebruarini 2015. Muuseumi näitusemaja on avatud teisipäevast laupäevani kella 10-17 (välja arvatud pühadel).

Kelly Eensoo

Sigade aafrika katku levikupiirkondadesse
paigutatakse kogumiskonteinerid

Swine-Fever-Hits-TanzaniaLoomsete jäätmete käitleja AS Vireen alustas kogumiskonteinerite paigutamist seakatku diagnoosiga metssigade korjuste kogumiseks. Esialgu paigutatakse üle Eesti taudipiirkondadesse viis konteinerit.

“Kuna talvised ilmaolud muudavad korjuste matmise keeruliseks ning uusi leide taudikahtlusega loomadest lisandub iga päev, paigutatakse kõigisse taudistunud piirkondadesse lekkekindlad konteinerid korjuste kogumiseks,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel. “Nendele konteineritele korraldatakse ASi Vireen poolt eraldi veoring, et vältida võimalikku ristsaastumist.”

Taudimaterjali konteineritesse kogumine aitab  vältida ka nakkusohtlike korjuste väljakaevamist teiste metsloomade poolt. Konteinerid paigutatakse Valgamaal Hummuli ja Õru valda, Viljandimaal Tarvastu valda, Võrumaal Varstu valda ja Ida-Virumaal Lüganuse valda. Konteinerid on lukustatud ning need on kasutamiseks vaid kohalikele jahimeestele. Ühe konteineri mahutavuseks on 600 liitrit ning neid tühjendatakse vastavalt vajadusele.

Lähinädalatel jõuab Eestisse ka mobiilne põletusahi, mida saab kasutada seakorjuste (sh talvetingimustes metsseakorjuste) kohapeal hävitamiseks, et vähendada taudi levimise riski.

Loe edasi: Sigade aafrika katku levikupiirkondadesse
paigutatakse kogumiskonteinerid