Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

detsember 2014
E T K N R L P
« nov   jaan »
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

Ilvesse Evelin: mul om Võromaalt pall’o mälehtüisi

Ilvese Evelin pääliinan umast vahtsõst leeväraamatust kõnõlõman. Sülla Jaana pilt

Ilvese Evelin pääliinan umast vahtsõst leeväraamatust kõnõlõman. Sülla Jaana pilt

14. joulukuul kell 17 näütäs presidendiprovva Ilvesse Evelin (46) Võro instituudih umma vahtsõt raamatut «LEIB. Ilo & vägi. BREAD. The Beauty & the Might». Pääle tuud tulõ autogrammitunn. Kõik huvilidsõ omma oodõdu. Uma Leht küsse Evelini käest timä juuri kotsilõ ja viimädse ao tähtsämbit tegemiisi.

Kõnõlõ ummist Vana Võromaa juurist.
Mu vanaimä pere om peri Kanepi kandist. Vanaimä elli Jõksi järve lähkün Polla talon, tuu jääs Kanepi ja Otepää vaihõlõ. Latsõpõlvõn olli kõik uma vaba ao sääl – iks suvõ ja koolivaheao ja pühä. Ma olõ emotsionaalsõlt sääl üles kasunu ja tunnõ hinnäst lõunaeestläsenä, kinkal om minkagiperäst koskilt peri hõlahus mere perrä.

Kas Sul om parhillaki tan kotus, kohe küllä minnä?
Vanaimä kodo om mu tädipoja uma. Tä opas’ minno traktorit juhtma ja tõisi mehitsit maatöid iks isoga tegemä.

Kuna viimäte Kanepi kandih kävet?
Keväjä käve üten imä ja tütrega. Kävemi külän vanatädidel, kiä viil elässe ja nigu iks – kävemi kalmuaial.

Kas võro kiilt mõistat?
Mu vanaimä-vanaesä ja vanaimä kolm sõsarat ja veli elli kõik Võromaal. Parhillaki elässe kats vannatäti. Kõik kõnõliva umavahel võro kiilt ja muidoki mõistsõmi mi, latsõlatsõ, ka võro kiilt.

Kas Sullõ miildüs midägi võrokeelist: laul, näütemäng, luulõtus, film?
Mullõ miildüse Kauksi Ülle luulõtusõ väega!

Olõt pall’odõ ettvõtmiisi patroon. Kas parhilla mõni Võromaaga köüdet projekt ka käsil om?
Parhilla ma ütegi Vana Võromaa projektiga köüdetü ei olõ. Olõ pia 20 aastat ütel vai tõsõl moel olnu köüdetü Tal’na latsihaigõmajaga. Parhilla olõ jo aastit latsihaigõmaja toetusfondi patroon, olõ väega pall’o tuun haigõmajan külän käünü ja mitmit asjo iist võtnu.

Sul om ilmunu kolm raamatut söögist. Paar aastat tagasi kävet Rosmal Johannõsõ koolih ja kitit säälset paigapäälitsest kraamist tettüt süüki. Kuis tuu koolisöögi raamat sündü ja midä Eesti latsi koolilõunast arvat?
Ma olõ üle Eesti pall’odõn koolõn käünü. Poolõtõõsõ aasta joosul kävemi üten Alamaa Hele-Maiga koolõn, mille hää koolikoka omma silma jäänü ni kelle söögi latsilõ väega miildüse. Tuu oll’ ütlemäldä illos aig. Noist käükest sündü vast üts kõgõ praktilidsõmb kokaraamat, mis kunagi tettü. Viimäne ku üts retsept om sato latsi puult perrä proovitu ni hääs kitetü. Latsiga perre võiva rahuligult ni hirmulda tuud kõkkõ koton perrä tetä.

Kuis sa leeväküdsämise mano jõudsõt?
Ma olõ kõgõ tahtnu pruuvi esi leibä tetä. Ku ma juurõtust koskilt es saa, sõs mõtli esi pruuvi, ku ma katstõist aastat tagasi Ärmalõ kolisi. Mul läts’ õkva edimädse kõrraga õnnõs. Sai hää tundõ küdsävä leevä lõhnast ja maailma parõmbast maigust kõrraga kätte. Muidoki saiva mu leeväst ossa kõik mu sõbra, kiä aigupite ka esi küdsämise pisiläse külge saiva. Tuul aol käve mul Ärmäl peris pall’o aolehti-aokirju külän, selle et nä es usu, et ma periselt Mulgimaa mõtsa elämä lätsi. Käve nii-üteldä kontrolman. Sis nä kiroti ka leeväküdsämisest. Küdsävä leevä lõhn om jo eestläisile vastapandmalda, mi olõmi musta leevä usku.
Vahtsõnõ raamat om nii eesti ku inglüse keelen. Mu edimäne kokaraamat oll’ ka katõn keelen ja ma näi, ku pall’o joudsõ noid perrihe, kon üts kaasa om eestläne, a tõõnõ mõnõst muust rahvusõst. Nii saiva mõlõmba tuud raamatut pruuki. Pääle tuud viil kiilt oppi.
Leeväraamat om sääne kohvilavva-raamat – poolõstsaani kokaraamat ja osalt kunstiprojekt. Pildi omma sääl raamatun väega võimsa. Nuu om tennü nuur fotokunstnik Tangi Katrina. Raamatun om 18 leibä, 18 leeväkatõt, 18 naist ja 18 kotust Eestimaalt.
Leibu kuningas om mu jaos Kihnu leib, mille tegemine võtt kolm päivä.
A raamatun om ka mito väega lihtsät leibä, millele olõ-i vaia nõsõmisaigu – sekät ainõ kokko ja ahjo.
Saat leevä kipõmbalõ kätte ku poodist tuvvõn. Kõnõlõmada maigust ja tervüslikküsest.

Midä võissi võrokõsõ är tetä, et muulõ Eesti rahvalõ silmä jääsi?
Tulõ kaia esihindä süämehe ja nõsta ette tuud, midä esi kõgõ tähtsämbäs piät. Tuu köüt tõisi kah. Mu jaos tähendäs Võromaa tundõliidsi ja lahkit inemiisi, mäki ja mäekeisi täüs maastikku, turbapõh’aga järvi, suidsusanna, mõtsmaaskit, sannasinki, kesväjahust põrssaputro ja pliidiravva karaskit ni Eestimaa edimäidsi sinilille.

Küsse Säinasti Ene, Uma Leht

Comments are closed.