Tartese Heino om kokko säädnü raamadu Võromaa lõõdsamängjist.
«Seo oll’ väega suur tüü, aigu võtt’ pia viis aastat,» kõnõl’ Tartese Heino. «Oll’ vaia vanõmba mehe ütekaupa läbi kävvü ja näidega juttu aia. Väega uutsõva, et näide mano tultas, mõnõl oll’ laud katõtu. Ku ma esi kah mõnõ luu mängse, sis oll’ näil väega hää miil. Õkva tundsõ, kuis inemine läts’ vallalõ, võõralõ tä es olõs kõiki asjo kõnõlnu.»
Raamadu jaos valisi Tartes vällä huvitavamba juhtumisõ pillimiihi elost, mängmisest ja pille tegemisest. Raamatun om juttu ka lõõtsu võikimängmisest, midä om Võromaal tettü joba päält 40 aasta.
«Põlvan oll’ joba 1972. aastal, tuust omma mul pildi olõman,» kõnõl’ Tartes. «Võrol oll’ edimäne võikimängmine 1974. aastal.»
Raamatun om hulga esieräliidsi vanno pilte ja dokustaatõ. Näütüses saiva Teppo Augusti tettüisi pille umanigu Vinne aol Teppo lõõdsa passi. Viil pääle raamadu trükmist näkk’ Tartese Heino üte Tarto mehe käen edimäst säänest passi.
Raamatulõ sai pantus pia 150 lõõdsamängjät Teppo Augustist täämbädse pääväni vällä. Peris noorõkõsõ siski raamatulõ es saa.
«Küsse Noormaa Tarmo käest, mis mi noidõga teemi, kes Võro muusigakoolin lõõtsa opva. Tä sis ütel’, et kül näide mano aig jõud,» selet’ Tartes.
Vanal Võromaal om lõõdsamiihi kokko nii 300 ümbre. «Noid kasus pääle nigu siini pääle vihma!» kitt’ Heino häämeelega. Pääle kasus ka pillimeistrit. Perämädse säitsme aastaga om vahtsit Teppo-tüüpi lõõdsapille tettü pia sada tükkü.
Vana Teppo jõudsõ noid tetä nii 150–200. «Teppo tekk’ ütsindä, mi olõmi tennü kamba pääle – päämidselt Pärnametsa Ivar, Vuksi Alar ja ma. Kokko om Eestin lõõdsameistrit joba kümne ümbre,» selet’ Tartese Heino.
Harju Ülle, Uma Leht