9 september 2014 Archives

Setomaal saab seentega värvida

värviseened Obinitsa Seto Muuseumitarõ Selts korraldab 14. septembril Setomaal seentega värvimise õpitoa. Juhendajaks on seto käsitöömeister Sirje Ots, õpituba toimub Rokina külaplatsil algusega kell 12.

värvitud lõngad “Sügisel saab lisaks söögiseente korjata ka värviseeni. Seentega värvides on värvimistehnika sarnane taimedega värvimisele, ent on võimalik saada veelgi omapärasemaid toone. Seekord keskendume valdavalt punastele toonidele”, kirjeldas õpitoa olemust korraldaja Kati Liiv.

Seentega värvimise õpituba on osa projektist “Traditsiooniliste töövõtete õpitoad”, mille käigus tutvustakse erinevaid traditsioonilisi töövõtteid, sidudes neid tänapäevaste võimaluste ja vajadustega. Õpitoas osalemine on eelregistreerimisega.

Projekti toetavad Meremäe vallavalitsus ja Kultuurkapital.

Registreerimine ja lisainfo:
Kati Liiv, projektijuht
Obinitsa Muuseum
Tel: 5397 1833
E-post: muuseum@meremae.ee

Ida-Virumaa Maanoortepäev möödus huvitavalt ja kasulikult

Lohusuu valla noored kokkutulekul. Fotod: Rebeca Hertzmann ja Karl-Erik Kivi

Möödunud kuu lõpus, 28. augustil Lohusuus toimunud Ida-Virumaa Maanoortepäeval panid noored oma teadmised ja oskused proovile osavust ja taiplikust nõudvatel võistlustel ja mängudel. Sündmusel osalesid ka Voore ja Pala noortekeskuste noored ning Jõgevamaalt olid ka võistluse “Aaretejaht” läbiviijad “Pöörased seiklused”.

Ida-Virumaa maanoorte kokkutuleku avas Lohusuu vallavanem Anneli Kaasik. “Sündmusele saabus noori kümnest noortekeskusest, lisaks valdadele ka Narvast, Kohtla-Järvelt, Jõhvist ja Sillamäelt,” rääkis päevajuht Mari Oolberg, kes töötab Lohusuu vallavalitususes sekretär-asjaajajana.

Seiklusmänge korraldav “Pööraste seikluste” ettevõtja Rene Köök Jõgevalt rääkis, et stsenaariumi järgi otsitakse võistlusel “Aaretejaht” aardeid, mida piraatide kapten Kuldhammas on ära peitnud. Võistlustel on vaja ületada takistusi ja “miinivälju”, orienteeruda kaardi abil ja lahendada nuputamisülesandeid.

“Mind määrati aaretejahil kapteniks, seepärast panin selga ka turvavesti, et oleksin kõigile nähtav ja mind kiiresti üles leitaks. Vastutusrikka rolli sain tänu sellele, et suhtlen nii eesti kui ka vene keeles,” ütles Voore noor Maria-Alviine Kruus. “Aeg Lohusuus on möödunud huvitavalt ja sisukalt,” laususid Voore põhikoolis õppivad õed Liisu Johanna Olgo ja Teele Olgo, kes samuti kiitsid, et Lohusuu on väga ilus paik maanoortepäevade läbi viimiseks.

Loe edasi: Ida-Virumaa Maanoortepäev möödus huvitavalt ja kasulikult

Nelja küla ühine väljasõit Ida-Virumaale

Ida-Virumaal olles tuleb kindlasti käia Peipsi, Euroopa suuruselt neljanda järve ääres. Juba oli randa ilmunud hulgaliselt sõiduautosid. Kauksi on tuntud puhkuse ja suvituse koht Peipsi põhjarannikul. Mõnusat suvitusvõimalust pakub RMK puhkeala. Kauksist algab Vask-Narvani ulatuv Eesti pikim liivarand (30 km). Tavaliselt pikematel ekskursioonidel jäädakse järve äärde telklaagrisse või siis kämpingutesse ööbima. Värskendasime end järve vees ja jätkasime sõitu Kuremäe suunas.

Pühtitsa Jumalaema uinumise Nunnaklooster asub 92 meetri kõrgusel üle merepinna. Klooster on ühtlasi maakonna kõige suurem turismimagnet. Kuremäe klooster on 1891. aastal rajatud Eestis ainuke tegutsev vene-õigeusu nunnaklooster. Iidsetel aegadel asus siin eestlaste hiiepaik ja mäe all ohvriallikas. Allikas on täna tuntud „püha allikana“ oma tervendava vee poolest. Karastavas vees saab ka kümmelda. Allikavett võetakse kaasa koduteele, sest usk vee pühadusse, tema tervistavasse mõjusse on suur. Kloostri väravad on avatud külastajatele tasuta ja seal ringi jalutades saab näha nende elu-olu. Klooster on isemajandav, seal elab üle 150 nunna. Vaatamisväärsusteks on ikkagi eelkõige kirikud, inimesed oma toimingutes, heinakuhjakujulised puuriidad, surnuaed, väravatornid ning kõrged müürid, mille taga on toimetatud juba 123 aastat.

Loe edasi: Nelja küla ühine väljasõit Ida-Virumaale

Eesti Noorsootöö Keskus: alanud Eesti-Jaapani noortevahetus tugevdab riikidevahelisest koostööd

Kuu jooksul, 6. septembrist – 8. oktoobrini, toimub Eesti-Jaapani koostöös noortevahetuse programm, mille eesmärk on suurendada noorte teadlikkust kultuuri, ettevõtluse, hariduse jm vallas ning seeläbi tihendada ka koostööd kahe riigi vahel.

Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmeri sõnul on rahvusvaheline noortevahetus, kui noorsootöö üks vormidest, väga tõhus noorte vahetu suhtlemise ja koostöö formaat. ” See on võimalus koos tundma õppida kultuuridevahelisi erinevusi ja sarnasusi, arutleda noorte endi jaoks olulistel teemadel ning panna alus edasisele koostööle inimeste ja riikide vahel. Seda nii noortevaldkonnas, hariduses, teaduses, kultuuris kui ka ettevõtluses,” ütles Schlümmer.

16-liikmeline Jaapani noorte delegatsioon viibib Eestis 6.-22. septembril, millal külastatakse erinevaid IT-, haridus-, noorte- ja kultuurivaldkonna asutusi. Kohtutakse ka Eesti Vabariigi peaministri Taavi Rõivasega, Eesti-Jaapani parlamendigrupi liikme Imre Sooäärega, haridus- ja teadusministri Jevgeni Ossinovskiga ja Saku vallavanemaga Janec Leppikuga.

22.-8.oktoobril toimub 10-liikmelise Eesti delegatsiooni visiit Jaapanisse, kus toimub rahvusvaheline noortekongress ning külastatakse samuti erinevaid asutusi haridus-, keskkonna- ja kultuurivaldkondadest. Samuti kohtutakse programmi patrooniga, Jaapani Kroonprints Naruhitoga. Lisaks Eestile osalevad sellel aastal Jaapanis toimuvas vahetuses noored Dominikaani Vabariigist, Laose Demokraatlikust Vabariigist, Tansaania Ühendvabariigist, Jordaania Hašimiidi Kuningriigist ja Katari Riigist.

Loe edasi: Eesti Noorsootöö Keskus: alanud Eesti-Jaapani noortevahetus tugevdab riikidevahelisest koostööd

Vana-Veski Puhkekeskus kutsub loodusmatkale “Veel ja maal”

Vana-Veski Puhkekeskus Paide vallas kutsub kõiki Järvamaale loodusmatkale!

Päevakava:

11.00 kogunemine Vana-Veski Puhkekeskuses
11.30 start kanuudega Simisallu
15.30 Simisalu vaatetorni külastamine ja väike piknik
16.30 start jalgsi Vana-Veski Puhkekeskusesse
18.30 õhtusöök ja kuum saun

Hind inimese kohta 20 €.

Kohtade arv on piiratud, soovijail palume registreeruda matkale hiljemalt 10. septembriks!

Lisainfo:

Tel: 5552 2567
E-post: info@vanaveskipuhkekeskus.ee
www.vanaveskipuhkekeskus.ee

Rakvere Teatri “köök/keittiö” osales Poris Soome sõltumatute teatrite festivalil

Pühapäeval, 7. septembril lõppes Soomes, Poris 15. Soome sõltumatute teatrite festival Lainsuojattomat, millest võttis osa ka Rakvere Teatri koostöölavastus “köök/keittiö” (lavastaja Andres Noormets). Lisaks “köögile” olid festivalile kutsutud ka teised Kolme Teatri Ühisprojekti tööd – “Kullervo” ja “Petroskoi”. Sellises mastaabis kolmikprojekti võõrustas Pori festival oma 15-aastase ajaloo jooksul esmakordselt.

Lainsuojattomat (soome keeles “Lindpriid”) on festival, mis näitab igal sügisel soome riikliku rahastussüsteemi mitte mahtuvate teatrite parimaid lavastusi ning lisaks valikut välismaistest teatriproduktsioonidest. Eesti kõrval olid seekordsele festivalile kutsutud ka lavastused Suurbritanniast.

Kolme Teatri Ühisprojekt on Eesti-Soome koostöö-projekt, millest võtavad osa põhjanaabrite sõltumatud teatrid Teatteri Telakka Tamperest ja Teatteri Vanha Juko Lahtist, Eestit esindab Rakvere Teater. Projekti lavastusi on alates 2013. aasta sügisest mängitud Rakveres, Tamperes ja Lahtis, lisaks festivalidel Baltoscandal, Tampereen Teatterikesä ja DRAAMA. 2013. aasta sügisel pälvis projekt Soome riikliku teatripreemia. Alates septembri lõpust on Eesti teatrivaatajal sama ettevõtmise raames võimalik näha Lahti teatri Vanha Juko lavastust “Kullervo”. Tegemist on põhjanaabrite ühe lootustandvama noore lavastaja ja KOM-teatri juhi Lauri Maijala tõlgendusega Aleksis Kivi klaasikalisest teosest.

Etendusted leiavad aset 30. septembrist 4. oktoobrini Rakveres, Pärnus ja Tallinnas. Rakvere Teatri poolt teeb “Kullervos” kaasa näitleja Erni Kask.

Toimus kolme Põlvamaa valla ühine spordipäev

Foto: Köieveo võidukas võistkond, autor Maanus Hass

Laupäeva, 6. septembri lõunaks kogunesid Kanepi lähedal Jõksi järve äärde Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve valdade spordiharrastajad, et veeta koos spordiga üks mõnus päev. Sellega taaselustati vana traditsioon, sest juba majandite ajal käidi koos üksteiselt mõõtu võtmas.

Võistkonnad olid 6-liikmelised, kus vähemalt 2 liiget pidid olema õrnemast soost. Kokku osales 8 võistkonda, nende seas nii valdade, külade kui ka kollektiivide esindusi. Võistkonnad rõhutasid võitlusvaimu ühtsust sarnase riietusega, näiteks särkide või rättidega. Ootusärevus oli suur ja kõik kibelesid võistlema.

Kui võistkonnad registreeritud ja alagrupid loositud, pääsesid esimesed võistlejad kaaslaste ergutuste saatel rajale. Iga võistlusala määrustepärast läbimist jälgisid kohtunikud, kes protokollisid ka tulemused.

Õige pea hakkasid selguma alade võitjad. Kuulijännis oli parim võistkond Ihamarulane (Kõlleste vald), kaarikusõidus Valgjärve valla võistkond, paku veeretamises võistkond Kanged (Kanepi), kotijooksus võistkond Kropa (Kõlleste), granaadi täpsusviskes võistkond Kanged, köieveos võistkond Kanepi nautijad (Kanepi) ja veepallis Kooraste küla võistkond (Kanepi). Vallavanemate vahel toimunud murutraktorite võiduajamises oli osavaim Valgjärve vallapea Kaido Kõiv.

Peale sportimist ei lastud kehal ja vaimul puhata, sest autasustamisel tuli ju ka medalite järgi joosta. Võistkondade kokkuvõttes osutus edukaimaks võistkonnaks ja rändkarika saajaks võistkond Kanged (koosseisus Kaido Nõmmik, Monika Sulbi, Tiit Rammul, Meeli Rammul, Inge Tamm, Sirje Salundi).

Päeva lõpetas vardas küpsetatud põrsa söömine ja jalakeerutamine Meelis Band saatel.

Korraldajad tänavad eriauhindade väljapanijaid Arke Lihatööstust, Mesipuu talu, perearsti Vaike Meesakut, Aire Hallapit. Kummardus peakohtunikele Margus Nemvaltsile ja Maiken Keldule, Kanepi noortele ja päeva moderaatorile Timo Penole.

Lõppkokkuvõttes oli väga mõnus päev sportimiseks ja vormi hoidmiseks. Ootame nüüd järgmisi kohtumisi juba Valgjärve vallas ning loodetavasti saavad järgmine kord selle aasta rekordid purustatud!

Kirjutas Ülar Kõrge

Kirjeldus: Kauneim maakodu peretütre silme läbi

Eelmisel nädalal valis ajakirja Maakodu poolt kokkupandud žürii kauneimaks maakoduks perekond Epneri Suureküla talu. Kasutades ära süllekukkunud võimalust, palusime Stinal kirjeldada, mis annab talle kauneimaks tituleeritud maakodus selle õige koduse tunde.

Stina-Simona Epner

Kui meie pere talu alles ostis ja tee sinna kohale jõudmiseks veel võõras oli, siis teadsin, et hakkame lähedale jõudma, kui maantee ääres vilksamisi Läänemaale iseloomulikke pruunidest palkidest bussiootamisputkasid silmasin. Siis veel üks kurviline lõik, natuke kruusateed ja paistabki parkmetsa vahelt uues kuues rookatusega vana rehielamu. Suureküla talu lähiümbruses on veel kaks suitsu, Pihla ja Paju talu.

Autost väljudes tervitavad sädistavad linnud, parvedes putukad ja värskendav maaõhk. Üldiselt aga vaikus, see kuldne miski, mida tulevikus ilmselt suure raha eest pakkuma hakatakse.

Ei ole midagi mõnusamat kui hommikul ärgates võtad peenra pealt värsket rohelist, viilutad leivaahjus tehtud leivale oma tomatit ja vaatad aknast välja, kuidas suitsupääsukesed pesas askeldavad. Jälgid, kus poolt on tuul, kas on vihma oodata.

Loe edasi: Kirjeldus: Kauneim maakodu peretütre silme läbi

Analüüs: sanktsioonide kogumõju Eesti toidusektorile ulatub 150 miljoni euroni

Venemaa poolt Euroopa Liidu toidukaupadele augustis kehtestatud sisseveokeelu kogumõju Eesti toidusektorile ulatub 150 miljoni euroni aastas, selgus täna põllumajandusministeeriumis esitletud konjunktuuriinstituudi analüüsist.

“Sanktsioonide otseste ja kaudsete mõjude maht Eesti toidusektorile ulatub 150 miljoni euroni aastas. Kokku puudutab keeld maailmas ligi 7,3 miljardi euro eest Venemaale eksporditud toidukaupu, sellest 74% moodustavad kaubad Euroopa Liidust,” ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. “See kaubakogus peab leidma maailmas uue turu.”

Euroopa Liidus mõjutavad sanktsioonid kõige enam Leedut, mille kala- ja põllumajandussaaduste ekspordist läks Venemaale 41%, Poolat (19%), Soomet (19%), Eestit (18%) ja Luksemburgi (12%).

Ülemaailmselt puudutavad sanktsioonid kõige enam piimatooteid, näiteks 11% maailma juustuekspordist läks Venemaale. Eestis puudutavad sanktsioonid kõige enam piima- ja kalasektorit. “Samas on näiteks kalast maailmas puudus ja praegu on hea hetk orienteeruda ümber kõrgema lisandväärtusega kalatoodete valmistamisele,” ütles Josing.

Josing lisas, et hoolimata hetkelisest raskusest on Eestis põllumajanduse ja toidutootmisega tegelemisel selge perspektiiv.

“Pikas plaanis on maailma toiduturg kasvav, arenev ja suurte vajadustega, seepärast on tegemist Eesti jaoks olulise valdkonnaga. Seda enam, et meie toidusektor on ka võrreldes teiste riikidega igati konkurentsivõimeline,” märkis Josing.

Venemaa peaminister Dmitri Medvedev teatas 7. augustil, et Moskva kehtestab täieliku embargo looma- ja sealihale, puu- ja köögiviljadele, linnulihale, kaladele, juustule, piimale ja piimatoodetele Euroopa Liidust, USAst, Austraaliast, Kanadast ja Norrast.

Analüüsi kokkuvõte:

http://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/2014/uuring-2014-venemaa-impordikeeld-analuus.pdf

Olulisem sanktsioone puudutav info:

http://agri.ee/et/venemaa-sanktsioonid-euroopa-liidu-toidukaupadele

Vanemuises algab homme piletisadu

Vanemuise teater korraldab 10.-13. septembrini piletite soodusmüügi kõigile oma etendustele ja kontsertidele kuni hooaja lõpuni.

Piletisaju nelja päeva jooksul saab pääsmeid osta täishinnast soodsamalt ja mida pikemalt oma teatriskäiku ette planeerida, seda soodsamaks kujuneb piletihind.

Igal piletisaju päeval on Vanemuise teatri suure maja kassas erinev ja eriti soodne päevapakkumine. Suure maja kassas ootab piletiostjaid ka loosiratas. Vanemuise piletisaju soodushinnad kehtivad ka Tallinnas Nordea kontserdimajas ja mujalgi Eestis toimuvatele Vanemuise ringreisietendustele. Küll aga ei laiene soodustused varem tehtud piletibroneeringutele.

Soodushinnaga pileteid saab osta Vanemuise teatri suure maja kassast, samuti Piletilevi, Piletimaailma ja Ticketpro (Nordea kontserdimaja etendustele) müügikohtadest üle Eesti. Soodushinnad kehtivad ka kõigi kolme piletimüügisüsteemi internetikeskkonnas.

Internetis algab piletisadu juba kolmapäeva öösel kell 00.01 ning lõpeb laupäeva hilisõhtul kell 23.59. Netipileti ostjatel palutakse hinna valikul jälgida kindlasti rida “Piletisadu”, mitte “Tavahind”.

Vanemuise repertuaarist leiab enam kui 60 eriilmelist lavastust ja kontserti, uuslavastusi lisandub hooaja vältel ühtekokku 15.

Võrus valmis Ukraina rallimeeskonna “staabiauto”

ASi Sebe Võru remondiosakonnas valmis eriotstarbeline veok Ukraina võidusõidumeeskonnale Ascania Racing. Veokit hakatakse kasutama erinevatel Euroopa võistlustel meeskonna staabimasinana.

Masinal on hüdrauliliselt liikuvad küljed, mida saab liigutada ja nii tekitada veoki sisemusse suure töötoa koos köögi, puhkenurga ja magamisruumiga. Sõidukis on ka dušinurk ja garderoob.

Veok valmis ASi Sebe Võru remondiosakonna ja insener Margus Laasiku koostöös. Võru meistrimehed on rallimeeskonna veokeid valmistanud ka varem – neid on tellitud Ukrainast ja Norrast.

Võru maavalitsuse eestvedamisel valmib lähiajal veebileht www.investinvoru.com, kus antakse teavet maakonna investeerimisvõimaluste ja ettevõtete kohta ning tutvustatakse ka ASi Sebe Võru remondiosakonda.

Vaata 3D pilte veokist: http://www.marguslaasik.ee/?lang=et

Loe Ascania Racingu kohta: http://www.ascania-racing.com/eng.php

Erivajadusega inimesed peavad Türil laulupidu

10. septembril kell 11 kogunevad 250 lauljat Türi laululavale, et pidada maha järjekorras juba kuues eriline laulupidu. See Kernu hooldekodust alguse saanud laulupeotraditsioon on ainulaadne, kuna tegemist on Eestis ainsa erivajadustega inimestele korraldatud laulupeoga.

Seekordsest peost võtab osa ühtekokku 16 koori. Laululava kaare alla kogunevad lauljad üle Eesti psüühilise erivajadusega inimestele teenust pakkuvatest organisatsioonidest. Peole tullakse Erastvere, Kodijärve, Sõmera, Karula, Imastu, Tapa, Rakvere, Tõrva, Koluvere, Vägeva, Vändra, Vääna-Viti, Võisiku ja Türi kodust ning Koeru hooldekodust ja Keila päevakeskusest.

Pidu algab traditsioonilise rongkäiguga Türi kiriku juurest Türi laululava juurde, misjärel süüdatakse laulupeotuli.
Peo kava saab olema mitmekesine, esitamisele tulevad nii rahvaviisid, tuntud popplaulud kui ka tõsine rock (Metsatöll – “Oma laulu ei leia ma üles”). Peo lõpulauluna kõlab Tõnis Mägi “Koit”.

Kauni laulu- ja tantsupeoaasta jätkuks on kõik huvilised oodatud Türi laululavale peost osa saama!