Rahvakultuuri Keskuse seminaril on luubi all rahvakultuuri tulevik

Neljapäeval, 2. oktoobril, kell 11 Tallinnas Hopneri majas toimuval seminaril arutletakse rahvakultuuri tulevikuväljavaadete üle, uuritakse, millised on riigi toetusmehhanismid ja tugistruktuurid rahvakultuurile Eestis, Lätis ja Leedus. Tutvustatakse kultuuripoliitika uuringust tulenevaid dilemmasid ja järeldusi rahvakultuuri valdkonnas. Seminariga märgib Rahvakultuuri Keskus oma kahekümnendat tegutsemisaastat.

Ettekannete plokile järgnevad mõttekojad, kus arutletakse koos, kuidas hoida meie kultuuri tugevust rohujuure tasandil; milline on erinevate riiklike ja maakondlike võrgustike roll rahvakultuuri hoidmisel ja arendamisel; milliste teadmiste ja oskustega kultuurikorraldajaid me täna vajame ja mida teha selleks, et rahvakultuur räägiks senisest enam kaasa loomemajanduse edendamisel.

Rahvakultuuri Keskuse direktori Aivi Lintnermanni sõnul tähendavad seminari pealkirjas toodud kolm vaadet eelkõige rahvakultuuriga seotud protsesside väljatoomist läbi kehtiva seadusandluse, finantseerimispõhimõtete ning avalikkuse kaasamise tavade. “Möödunud aastal toimus küll Laulu-ja tantsupeo konverents, kuid rahvakultuuri valdkonda tervikuna käsitlevat ühist foorumit ei ole toimunud aastaid,” rõhutas Lintnermann. “Rahvakultuuri Keskuse ülesanne on toetada rahvakultuuri alast tegevust igal tasandil toetusprogrammide, andmebaaside, spetsialistide võrgustiku ja koolitustega. Oleme valdkonna tugistruktuurina tegutsenud 20 aastat ja soovime edaspidi olla veelgi vajalikum koostööpartner kõigile rahvakultuuri valdkonnaga seotud isikutele ning ühendustele.”

Lisaks ministeeriumi ja kohalike omavalitsuste esindajatele ning ekspertidele on seminarile tulemas rahvakultuuri keskseltside, valdkonna organisatsioonide ja erinevate kultuuriruumide esindajad, kõrgkoolide ja teadusasutuste töötajad ja paljud teised.

Vaata lisaks päevakava: http://www.rahvakultuur.ee/sisu/2438_16243SEMINARI_AJAKAVA.pdf

 

Eestis saadi tänavu rekordiline teraviljasaak

Põllumajandusministeerium prognoosib Eesti tänavuseks teraviljasaagiks rekordilised 1,2 miljonit tonni, mida on 22 protsenti enam kui mullu. Keskmine teraviljasaak on tänavu 3,7 tonni hektari kohta, mis on samuti Eesti kõigi aegade parim tulemus.

Prognoosi kohaselt koristati 2014. aastal Eestis 449 811 tonni otra, 339 805 tonni talinisu, 255 897 tonni suvinisu, 66 997 tonni kaera ning 48 012 tonni rukist. Eelmise aastaga võrreldes suurenes prognoosi kohaselt talinisu saak 147%, rukkisaak 119% ning odra saak 2%. Kaera- ja suvinisu saagid vähenesid prognoosi kohaselt eelmise aastaga võrreldes vastavalt 21% ning 5%.

Kartulile selle aasta ilmastik võrreldes teraviljaga nii soodne polnud, mistõttu vähenes kartulisaak eelmise aastaga võrreldes 26%.

Saagiprognoos koostati põllumajandusministeeriumis statistikaameti andmete põhjal.

 

 

Täna näeb Soome ja Eesti teatrite koostööprojekti “Kullervo” Eesti esietendust

KullervoTäna jõuab Eestisse kahe Soome teatri – Lahti Vanha Juko ja Tampere Telakka – ning Rakvere Teatri koostööprojekt “Kullervo”. Lisaks kolmele etendusele Rakveres näeb “Kullervot” ka Pärnus ja Tallinnas.

Lahti Vanha Juko teatris esietendunud “Kullervo” hüppab pea ees soome keskklassi õudusunenäkku. See on satiir perekonna, rahva ja kapitalismi kasvatatud lapsest, keda valitseb müütilise Kullervo hing. Hing täis kibedust ja viha, iha ja halastamatut omakasu. See on laps, kellega enam mitte keegi hakkama ei saa.

[pullquote]

Lavastus ja dramatiseering: Lauri Maijala

Lavakujundus: Perttu Sinervo

Osades: Erni Kask (Rakvere Teater), Tanjalotta Räikkä (Teatteri Telakka), Sakari Tuominen (Vanha Juko) ja Maruska Verona (Tampereen Teatteri)

[/pullquote]

Rakvere Teatrist osaleb näitetrupis Erni Kask, kelle sõnul on “Kullervo” lavastaja Lauri Maijala soome teatri enfant terrible. “Tema lavastused pälvivad Soomes alati suurt tähelepanu oma otsekohesuse ja musta huumori pärast.”

“Kullervo” produtsendid on Lahti Vanha Juko, Teatteri Telakka ja Rakvere Teater. Projekti raames esietendusid kõigis kolmes teatris piiripealseid probleeme käsitlevad lavastused, mis moodustavad temaatilise triloogia. Lisaks “Kullervole” kuuluvad triloogiasse Telakka “Petroskoi” ning Rakvere Teatri “köök/keittiö”, mis mõlemad on Eestis juba käinud. Kolme teatri koostööprojekt pälvis Soome riikliku teatripreemia. Triloogia lavastusi on esitatud Pori ja Tampere teatrifestivalidel ning Eestis festivalil Draama 2014.

Esietendus toimub kell 19 Rakvere Teatri väikses saalis. Järgmised etendused 1.-4. oktoobrini Rakveres, Pärnus ja Tallinnas.

Viljandi Muuseumi toimetiste IV osa „Põhja-Viljandimaa vanadel fotodel“ esitlus

p6hja-viljandimaa_vanadel_fotodelReedel, 26. septembril kell 15 esitleb Viljandi Muuseum näitusemajas oma toimetiste neljandat osa „Põhja-Viljandimaa vanadel fotodel“. Tegemist on muuseumi kuueteistkümnenda jätkväljaandega, mis varem kandis aastaraamatu nime.

Esitletav raamat tutvustab ajaloolise Põhja-Viljandimaa Suure-Jaani, Pilistvere, Kolga-Jaani ja Põltsamaa kihelkonda Viljandimaa fotokogudes säilinud kujutiste vahendusel. Raamatusse valitud neljasadat fotot täiendavad pildiallkirjad ja kihelkondi iseloomustavad tekstid, mis on esitatud ka inglise keeles. 248-leheküljelisele raamatule on lisatud Põhja-Viljandimaa suuremõõtmeline kaart väljavõttena 1935. aastal Eesti Kirjanduse Seltsi kodu-uurimise toimkonna välja antud kaardilt.

Raamatus sisalduvad fotod on pärit Viljandi Muuseumi, Põltsamaa Muuseumi, Eesti Piimandusmuuseumi, Võhma Muuseumi ja Heliloojate Kappide Majamuuseumi fotokogust ning järgmistest erakollektsioonidest: Astrid Dreving, Herki Helves, Tiina Jürgen, Hovard Nurme, Valdur Uus, Heino Vares, René Viljat, Tarvo Siilaberg.

Raamatu koostaja ja toimetaja on muuseumi teadusdirektor Ain-Andris Vislapuu ning teiseks koostajaks on muuseumi fotokogu kuraator Tiina Parre. Fotode trükiettevalmistuse tegi ning trükise kujundas ja küljendas muuseumi tehnikaspetsialist Herki Helves. Keeletoimetaja töö tegi Maarja Möldre ja tekstid tõlkis inglise keelde Ann Kuslap.
Loe edasi: Viljandi Muuseumi toimetiste IV osa „Põhja-Viljandimaa vanadel fotodel“ esitlus

Koorijuht tege muusiga-ijäveini

Lokko Külli
Lokko Külli
Inämbüisi tulõ inemisel väega häste vällä õnnõ üts asi. A mõnõl tulõ häste vällä kõik, midä tä ette võtt. Kolmõ laulukooriga pääliinast laulupidolt tulnu koorijuht Lokko Külli (56) om saanu ka ijäveinimeistris.

Põlva kandih tiidvä pia kõik, ku kimmäs koorijuht Lokko Külli om. E STuudio koori omma toonu avvohindu jo mitmõl aastal nii Eestimaalt ku vällämaalt. A seo suvi kiteti Külli Maalehe ja Veinivilla konkursil veinimeistris. Konkursilõ and’ tä viinamar’aveini nimega Mistico. Tuu om ijävein nigu tõõsõki Külli tettü veini. Külli vein pässi lõppvõistlusõlõ ja sai kuvvõnda kotussõ. Umamaidsist viinamarjust tett veini sai mekki ka Põlvah Hurda Jakobi nimelidsel talosöögi võistlusõl.

Ijäveini tegemist näkk’ Külli edimäst kõrda 2008. aastal, ku kooriga Kanadah esinemäh käve. Ontario provintsih om tuu jaos õkva paras kliima. Viinamar’a piät saama väädi otsah vähämbält katõsa kraati külmä ja sõs külmänült lääväki õkva pressi ala. Mar’a kor’atas üüse, inne ku sulama nakkasõ. Säändse mooduga tetäs veini viil Saksamaal ja Austriah. Tuu muud om väega kulukas ja nuu veini omma neli kõrda kallimba ku hariligu veini.

Esi om Külli veini tennü vähämb ku kats aastat. Härgütüs tull’ tuust, et täl läts’ sükävkülm katski ja kõik kappi pantu mar’a olõs üles sulanu. «40 karpi maasigamuusi iks kõrraga är ei süü. Ja keedetüt muusi meil kiäki ei süü. Nii tull’gi tuu mõtõ, et proovi kah ijäveini tetä,» kõnõlõs Külli. «Edimäst tiidüst sai vele käest, kiä om innemb veini tennü, a suurõmb jago om iks uma pruuvmisõ tullõm.» Loe edasi: Koorijuht tege muusiga-ijäveini

Vana-Jõgeval moodustati külaselts

Külaseltsi asutamiskoosolek Vana-Jõgeva külas. Foto: Ardi Kivimets
Külaseltsi asutamiskoosolek Vana-Jõgeva külas.
Foto: Ardi Kivimets
Mittetulundusühing Marlau korraldas möödunud laupäeval Jõgeva vallas asuvas Vana-Jõgeva külas esimese külapäeva, kus otsustati moodustada külaselts ning luua läbi ühistegevuse võimalused sisukamaks ja tervislikumaks vaba aja veetmiseks.

Vana-Jõgeva külas elav ettevõtja ja Jõgeva vallavolikogu liikme Marek Saksingu sõnul ajendas külapäeva korraldama soov ergutada siinset rahvast tihedamini suhtlema ja ühiselt paikkonda mitmekülgsust tooma. “Sellest ideest koorus ka otsus moodustada külaselts, mille liikmeteks on oodatud kõik, kes paigaga püsivat ja tugevat seotust tunnevad,” lausus ta. Saksing valiti ühehäälselt külaseltsi juhatuse etteotsa.

Mittetulundusühingu Marlau üks eesvedajaid Triinu Palmiste märkis, et MTÜ Marlau on ka Vana-Jõgeva külla registreeritud. “Olen kohaliku elu edendamisel kaasa löönud nii Järvamaal kui Jõgevamaal. Potentsisiaali elanike vaheliseks koostööks ning huvitavate ja silmaringi arendavate ettevõtmiste korraldamiseks on ka Vana-Jõgeval, mis teadolevalt kõige suurema asutustihedusega küla nii Jõgeva vallas kui ka kogu Jõgevamaal,” rääkis Palmiste. “Selles külas on erinevas vanuses mõtteerksaid ja tegusaid elanikke. Paljudel on siin suvekodud, mitmed on aga püsivalt elama asunud. Pühendunult eesmärkide poole püüdlemise korral võib siinsest külaseltsist saada üks jõudsamaid sellelaadseid organisatsioone Jõgeva vallas.” Palmiste andis ülevaate ka rahastamisallikatest, mis võimaldab projekte koostades külaelu arendavatel mittetulundusühingutel raha taotleda. Loe edasi: Vana-Jõgeval moodustati külaselts

Vormsi volikogu istungid viiakse internetti

Alates oktoobri algusest saavad kõik huvilised jälgida Vormsi valla volikogu istungeid interneti vahendusel reaalajas.

“Tegemist on uuendusliku lähenemisega, mida minu info kohaselt teised väiksemad omavalitsused ei kasuta,” lausus Vormsi vallavanem Tanel Viks. “Kindlasti tasub rõhutada, et ülekandeid ei piirdu ainult volikogu istungitega – sama lahendust kasutades saame reaalajas interneti vahendusel näidata nii loenguid kui kontserte.”

Volikogu istungite ülekanded aitavad olla elanikel kursis volikogus arutatavate teemade, otsustega ja otsustuskäiguga ka istungile kohale tulemata. “On ju tänapäeva inimesed väga liikuvad, raskete jääolude ajal võib saarele saamine või naasmine olla ka füüsiliselt problemaatiline,” lisas Viks. “Vormsi saar on ideaalne pinnas erinevate IT-lahenduste juurutamiseks, sest saar on suures osas kaetud tasuta väga kiire internetiühendusega.”

Videosüsteemi ehitas Vormsi vallale OÜ ProDigi. Värske IT-lahendus võimaldab interneti vahendusel kohalike sündmuste kõrgekvaliteedilist salvestamist ja taasesitamist.

Allikas: Tanel Viks

Vähiravifond „Kingitud Elu“ tutvustab end Ameerikas

Vähiravifondi „Kingitud Elu“ juhatuse liige ja Eesti Ekspressi ajakirjanik Toivo Tänavsuu alustab täna, 24.oktoobril Põhja-Ameerika ringreisi tutvustamaks kohalikele eestlastele ja estofiilidele enda kaasasutatud vähiravifondi “Kingitud Elu”. Kahe nädala jooksul kuulevad eestlased “mitte kulutõhusate” vähihaigete aitamise missioonist ja seda seitsmes linnas: New Yorgis, Connecticutis, Washingtonis, Torontos, Portlandis, Los Angeleses ja San Franciscos.

“Sõidan Ameerikasse kirjutama häid lugusid, kuid mul on hea võimalus lüüa kaks kärbest ühe hoobiga. Tänan Põhja-Ameerika eestlaskonda juba ette abi ja sooja vastuvõtu eest, mida olen fondi tutvustusõhtute planeerimisel juba kogenud. Kutsun kõiki sõpru ja kogu Ameerika eestlaskonda paati osa saama ja osa võtma meie missioonist toetada raskete valikute ees olevaid vähihaigeid, kes Haigekassast hädavajalikku abi ei saa,” ütles vähiravifondi juhatuse esimees Toivo Tänavsuu.

Vähiravifond “Kingitud Elu” on kaheksa tegevuskuu jooksul toetanud kaheksa patsiendi ravi, võimaldades neile väärtuslikke lisa elupäevi. Äsja otsustas fondi nõukogu jätkata neljanda staadiumi kõhu eesseina kasvajaga 20-aastase tudengineiu toetamist, kellele kallis vähiravim on väga positiivselt mõjunud. Loe edasi: Vähiravifond „Kingitud Elu“ tutvustab end Ameerikas

Umakiilne tüüoppus lätt laembas

Jalandi Aivari tüüoppus om no uman keelen nii Mõnistõ ku Varstu koolin. Foto Harju Ülle
Jalandi Aivari tüüoppus om no uman keelen nii Mõnistõ ku Varstu koolin. Foto Harju Ülle
«Väist ja vasarat tiidvä kõik, a mõnt peenembät asja piät iks pikembält seletämä,» muhelõs Jalandi Aivar (49), kiä om joba Mõnistõ kooli poissõlõ puutüüd võro keelen opanu ja nakkas tuud ka Varstu keskkoolin tegemä.

«Varstu koolin oll’ seost sügüsest vaia tüüoppusõ oppajat. Ma küsse Ale (Sprengi Ale, direktri – UL) käest, et Mõnistõn anna taad võru keelen, kas Varstun ka saa anda, ja tä lubasi,» ütles Aivar. «Näüs, kuis lätt, a latsõ omma latsõ, ega nä sis Varstun tõistõ olõ-i!»

Mõnistõ koolin võtt’ võrokiilne tüüoppus periselt huu sisse joba mineväst sügüsest. «Asi nakas’ pääle tuust, et osa latsi kõnõlõs kotun kah võru kiilt,» seletäs oppaja. «Võru keelega om ju niimuudu, et ku kiäki tõnõ kõnõlõs, sis kõnõlõt esi õkva vasta kah. Latsõ naksi esi tuuga pääle, et võissi võru keelen kõnõlda – mille ei sis.»

Aivar kõnõlõs, et ku mõni lats mõnõst as’ast arru ei saa, sis seletäs tä tuu kas pikembält vallalõ, kõnõlõs aigupite vai peräkõrd ütles eesti keelen är.
Loe edasi: Umakiilne tüüoppus lätt laembas

Tulekul tantsukursus Rõuge rahvamajas

Võrumaal Rõuge rahvamajas korraldatakse tantsukursus, mida hakkab läbi viima Tantsuklubi Cris treener Marika Lalin. Kursus toimub oktoobris ja novembris Rõuge rahvamajas neljapäeviti kaks tundi korraga. 2. oktoobril alustatakse kell 19.00, järgmise algusaja lepivad osalejad ise kokku.

Kursuse maksumus on 40 eurot osaleja kohta (5 eurot kord), tasumine toimub kuu kaupa (20+20). Minimaalne osalejate arv 7 paari. Kõik huvilised oodatud! Registreerimine e-posti teel rahvamaja@rauge.ee või telefonil 506 1267 (Riina).

Allikas: Rõuge rahvamaja

Uma Meki märk avitas Vana Võromaa väikeisi ettevõttit

Pildil Nopri taluperemees Tiit Niilo oma valdustes.
Pildil Nopri taluperemees Tiit Niilo oma valdustes.
Võromaa partnõrluskogo jaga süküskuul jäl ütte vuuri umalõ söögikraamilõ Uma Meki märke.

«Märk Uma Mekk ütles süüjäle tuud, et uma ostuga saa-i tä õnnõ kõttu täüs, a saa tukõ ka uma kandi ettevõtlust ja küläelo jakkumist,» selet’ Nopri talomeieri päälik Niilo Tiit, kiä taht küssü märki umalõ Kanepi-kamalõ, midä laulupidol suurõlõ rahvalõ mekki anti.

«Hapupiim om eestläse traditsioonilinõ süük, kama sammamuudu, vahtsõnõ asi om kama man kanepijahu,» ütel’ Niilo, kelle jutu perrä müvväs Kanepi-kamma parhilla viil õnnõ 100 pudõlit nädälin. Tä selet’, et vahtsõ as’a müümise käümätoukamisõ ja kitmise pääle lätt hulga väke. Väikeisil ettevõttil tuud väke jakku-i. «Selle omgi hää, ku mitu seltskunda tegevä kuuh ütist tüüd üte tsihi ehk uma kandi söögi parõmba müümise nimel,» kitt’ tä Uma Meki iistvõtmist. Loe edasi: Uma Meki märk avitas Vana Võromaa väikeisi ettevõttit

Võrol luvvas ummamuudu gümnaasiummi

Seo kooliaasta lätt Võro liinan vahtsõ riigigümnaasiumi luumisõ tähe all – liinajuhi tahtva hääd ja ummamuudu gümnaasiummi.

«Olõmi löüdnü riigigümnaasiumilõ vahtsõ direktri – Kurvitsa Karmo, nuur miis, kellest või pall’o luuta. A kooli ülesehitämine om iks seo aasta iin,» ütel’ Võro liinapää Allasõ Anti. Liinapää meelest tulõ vahtsõ kooli mainõt naada kujondama joba ette, õkva kõrraga.

Edimäne asi om koolitarõ kõrdategemine. «Kõrda tetäs illos ja aoluulinõ, Võro liina kõgõ vanõmb maja,» selet’ liinapää.
Järgmädse suurõ ettevõtmisõ omma oppajidõ ja kooli nime valiminõ. Liinapää taht nimme üten rahvaga märgotama naada joba seo sügüse.

Võro abiliinapääl Silla Sixtenil om silmi iin tsiht, et Võrolt saa hää ja ummamuudu haridusõ. «Tuu tähendäs, et ku olõt Võrol opnu, om su seen midägi esierälist,» selet’ tä. «Et su seen helises iks võro kiil, vaim ja vägi. Tuu piässi olõma koolin sügäväle seen.»

Allasõ Anti nägemise perrä piässi kooli hää nime luumisõs uma sisemidse väe kokko võtma nii oppaja, latsõ ku vanõmba. «Ku üts võtt iist ja pand hinge sisse, külh sis om perrätulõjit,» selet’ Allasõ Anti. «Ku om sändsit inemiisi, kes võro vaimu ja jõu mõistva latsi seest üles löüdä ja vällä tuvva, olnu tuu väega hää, ja latsõ omma egäl juhul võitja.»
Loe edasi: Võrol luvvas ummamuudu gümnaasiummi

Palal tähistatakse Anna Haava ja Juhan Liivi 150. sünniaastapäeva

Luuletaja Anna Haava. Foto Pala kooli arhiivist
Luuletaja Anna Haava. Foto Pala kooli arhiivist
Anna Haava nimeline Pala kool. Enn Parve foto
Anna Haava nimeline Pala kool. Enn Parve foto

10.-13. oktoobrini toimuvad Palal kirjanduspäevad kooliõpilastele. Kirjanduspäevadega tähistatakse Kodavere kihelkonnas Haavakivi veskitalus ilmale tulnud luuletaja Anna Haava 150. sünniaastapäeva.

Ühtlasi tähistatakse ka luuletaja Juhan Liivi (1864-1913) sünniaastapäeva. Ürituse korraldavad Anna Haava nimeline Pala kool koostöös Eesti Harrastusteatrite Liidu ja Jõgeva maavalitsusega. Kirjanduspäevad algavad 10. oktoobril kokkusaamisega Pala kultuurimajas, kus räägitakse Anna Haava (1864-1957) elu ja loometeest ning toimub Jõgevamaa põhikoolide luulekavade konkurss. Ülevaatusel tunnustakse kõiki osalejaid ja antakse välja peapreemia. Lisaks Jõgevamaa koolidele võivad kaasa lüüa kõik õpilased, kes tulevad Anna Haava tähtpäevaüritusele. Anna Haava nimelise Pala kooli direktor Malle Weinrauchi sõnutsi on poetessi sünniaastapäevade tähistamine koolis pikaajaline traditsioon, mis sai alguse siis kui kool Anna Haava nime kandma hakkas. Olulise panuse Haava elukäigu ja loomingu tutvustamisele on andnud Assikvere haridusselts eesotsas Helgi Vagaga.

12. oktoobril saab vaadata Anna Haava ja Juhan Liivi loomingul põhinevat luuleetendust. Kirjanduslikust projektist võtavad osa erinevate Eestimaa koolide ja kooliväliste asutuste näiteringid. Iga trupp valmistab ette seitsme- kuni kaheksaminutilise luulekava Anna Haava või Juhan Liivi loomingust. Palale oodatakse juhendama professionaalseid näitlejaid: Liina Olmaru ja Indrek Sammuli juhendamisel seatakse luulekavad üheks tervikuks.

Luuleetendusele registreerimise tähtajaks oli 15. september, kuid osa võtma saavad tulla ka need, kes endast lähemal ajal veel märku annavad.

Pala on oluline kultuurilooline paik oma suurkujudega.

1.-10. oktoobrini kestab Palal kohaliku kooli õpilastele mõeldud omaloomingu konkurss “Sügise muinasjutt”, kuhu saab esitada luule ja proosapalasid, mis on inspireeritud Anna Haava maailmatunnetusest ja elufilosoofiast. 15. oktoobril tähistatakse koolis kirjaniku sünnipäeva kirjandushommikuga.

Jaan Lukas

Algas koolide nimekonkurss

Võru linnavalitsus kuulutas välja nimekonkursi kahele uuele koolile – gümnaasiumile ja põhikoolile, mis alustavad Võrus tegevust 1. septembrist 2015.
Võru I põhikooli ja Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi asemel alustavad tegevust uus riigigümnaasium Seminari 1 ning uus põhikool Kooli 7 koolihoonetes. Konkursile oodatakse nimepaare koos põhjendusega, miks just need nimed uutele koolidele sobilikud on.
Laekunud pakkumusi hindab linnavalitsuse poolt moodustatud komisjon. Parimad nimekandidaadid pannakse avalikule hääletusele, mille tulemusena selguvad 2015. aasta sügisel tegevust alustavate koolide nimetused.
Nimekandidaate saab esitada kuni 13. oktoobrini 2014 elektrooniliselt aadressil vlv@voru.ee märgusõnaga “Nimekonkurss”, internetiaadressil  www.voru.ee  või tuua/saata Võru Linnavalitsusele aadressil Jüri 11, 65620 Võru, märgusõna “Nimekonkurss”.
Palume pakkumusele lisada oma nimi ja kontaktandmed. Konkursi võitnud nimepaari pakkunute vahel loositakse välja tahvelarvuti.

Ulis Guth

Lastefond aitab haruldase haigusega pisipoisile ravilahuseid soetada

Henri.
Henri.

SA TÜ Kliinikumi Lastefond toetab haruldase ainevahetushaigusega 2-aastasele Henrile hädavajalike ravilahuste soetamist igakuiselt 40 euroga.

Henril diagnoositi kolmandal elukuul harvaesinev haigus, kaasasündinud kloriidikaotus, millega kaasnevad ravile allumatu kõhulahtisus ning sellest põhjustatud organismi toimimiseks vajalike bioelementide – naatriumi, kaaliumi ja kloori – kaotus seedetrakti kaudu.

Ilma ravi saamata tekivad sellisel juhul elektrolüütide nihked, mis võivad päädida väga tõsiste tüsistustega. Samuti ei võta laps kaalus ja pikkuses eakohaselt juurde. Henri haiguse tagajärgi aitab leevendada igapäevane suukaudsete naatriumkloriidi ja kaaliumkloriidi lahuste tarvitamine.

Lapse raviarst Inga Vainumäe kinnitab, et tegemist on tõsise haigusega, mille puhul on igapäevane ravi vajalik ja eluaegne. “Vanemaks saades võib õnnestuda lahuste osa veidi vähendada nn lihtsalt soolase toidu arvelt. Praegu tuleb aga tugineda lahustele ning toidusegudele, millega proovime kaalutõusu tagada,” selgitab ta lisades, et Henri psühhomotoorne areng on täiesti eakohane ning tegemist on igati tubli ja tegusa lapsega.

Lahuseid kulub Henril suurtes kogustes ning haigekassapoolne soodustus neil puudub. Lisaks tuleb poisi perel lapse haiguse tõttu teha igakuiselt teisigi lisakulutusi, mis ei ole Henrit ja tema kolme õde üksinda kasvatava ema jaoks tihtipeale jõukohane.

Lastefond otsustas perele appi tulla ning kompenseerida neile igakuiselt ravilahuste kulud esialgu kuue kuu jooksul.
Fondi tegevjuht Sandra Liiv tunneb heameelt, et Lastefond saab Henrit ning tema perekonda toetada. “Loodame, et seda uudist lugedes pöörduvad ka teised perekonnad abi vajades meie poole,” kutsub ta abivajajaid üles julgelt endast märku andma. Lisainfo: Sandra Liiv, telefon  554 3794, e-post: info@lastefond.ee; sandra@lastefond.ee

Riho Pätsi Koolimuusika Fond tunnustab koolimuusika edendajaid

Juba kolmeteistkümnendat korda annab Riho Pätsi  Koolimuusika  Fond  üle laureaaditunnistused silmapaistvatele koolimuusika edendajatele. Sündmus toimub  kolmapäeval, 24. septembril algusega kell 16 Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis (Vabaduse väljak 4).
Aastatel 2002–2013 on fondi laureaaditiitli pälvinud 58 silmapaistvat muusikahariduse edendajat muusikaõpetaja, instrumendiõpetaja, helilooja, muusikapedagoogika uurija ja koolimuusika edendaja kategoorias. Need on valdkonnad, millega Riho Päts oma eluajal seotud oli.
2014. aasta laureaadid on  muusikaõpetaja  LJUDMILA SJOMINA, klaveripedagoog ÜLLE SISA, helilooja RIINE PAJUSAAR, muusikapedagoogika uurija INGE RAUDSEPP, koolimuusika edendaja  CELIA ROOSE.
Laureaaditunnistusega kaasneb ehtekunstnik Jaan Pärna kujundatud hõbemärk ning stipendium 800 eurot.
Riho Pätsi Koolimuusika Fond on üks Tallinna Ülikooli fondidest.
Fondi tegevust  kajastab veebileht  www.tlu.ee /pats.

Ansambel U: alustab hooaega

UvarjudAnsambel U:, üks praeguseid Eesti aktiivsemaid nüüdismuusika ansambleid, alustab oma hooaega kahe tähelepanu vääriva kontserdiga 25. ja 30. septembril.

25. septembril kell 20 esitatakse Eesti teatri- ja muusikaakadeemia sügisestivalil EMTA kammersaalis koos EMTA tudengitega kava Jaapani tänapäeva olulisematest heliloojatest. Lisaks Eestis varemgi kõlanud meistri Toshio Hosokawa teostele tuleb ettekandele kahe noorema, kuid Lääne-Euroopas juba laialt tuntust kogunud autori Misato Mochizuki ja Malika Kishino muusika.

Ning vähem kui nädal hiljem, 30. septembril kell 19 annab U: järjekordse kontserdi sarjas URR – Ansambel U: Eesti Rahvusringhäälingus. Tegu on Eesti Raadio 1. stuudios toimuva otseülekandega. Seekordseks teemaks on HÄÄL, kaastegev metsosopran Iris Oja ning kavas on täht-teosed 20. sajandi olulisematelt autoritelt, nagu A. Schönberg, P. Boulez, L. Berio, J. Cage, H. Lachenmann ning 2006. a valminud Helena Tulve teos “In a nakht fun yeridah”.

www.uuu.ee

Reedel tähistatakse Järvselja ürgmetsa kaitseala
90. sünnipäeva

Järvselja ürgmets ja "kollane aken". Foto: SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond/A. Tuul.
Järvselja ürgmets ja “kollane aken”. Foto: SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond/A. Tuul.

Sel reedel, 26. septembril tähistatakse Tartumaal Meeksi vallas Järvseljal Eesti esimese metsakaitseala – Järvselja „ürgmetsa“ aastapäeva. 90 aastat tagasi jäi kaitsealune mets inimtegevusest puutumatuks. Selle aja jooksul ei ole seal toimunud metsamajanduslikku tegevust.

SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond juhataja Priit Kask ütles, et Järvselja ürgmets on Eesti esimene metsakaitseala, kus 90 aastat ei ole inimkäsi loodusele vahele seganud. Kaitseala loodi 1924. aastal varsti pärast õppemetskonna moodustamist professor Mathieseni initsiatiivil.

Esialgu ajutise looduskaitsereservaadina loodud eakate männi, kuuse, haava ja sanglepa enamusega puistutega ala kogusuurusega 12,8 ha kanti ametlikult looduskaitse registrisse alles 1936. aastal. 1959. aastast võeti põlismets kogu kvartali ulatuses (19,3 ha) botaanilis-zooloogilise kaitsealana arvele Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega. Aastal 2006 moodustati Järvselja looduskaitseala, mis hõlmab põlismetsa, seda ümbritsevaid kvartaleid ning Riiupalu männikut (kokku 184,4 ha).

Tänapäeval on Järvselja ürgmets ülioluline teadusele ja looduskaitsele üldiselt. Eelkõige on ürgmetsast saanud tähtsaim metsa loodusliku arengu uurimisobjekt.

„Tegu on kõige rohkem läbi uuritud metsaosaga Eestis,“ lausus Priit Kask.

Järvseljal on tehtud palju metsa takseertunnuste, alustaimestiku, sammalde, mulla ja loomastiku uuringuid.

Lisaks teaduslikule panusele on Järvselja ürgmetsa juures mõeldud ka loodushuvilistele. Üha enam mõeldakse sellele, kuidas ürgmetsa väärtusi ka laiemalt tutvustada. Ürgmetsa piirile rajatud laudtee äärde ja paigaldatud infostendid ning Järvselja ürgmets on ka üks National Geographic’u kollase akna objekt.

Tähtsündmuse puhul toimub 26. septembril Järvselja jahilossis konverents, mille temaatika ulatub sihtkaitsevööndite loomise
mõttekusest ürgmetsa väärtuseni.

KÜSK ootab ideid uuringuteks

2012 10 kodanikuyhiskondKas arvad, et mingi olulise kodanikuühiskonna teema kohta ei ole veel uuringuid tehtud, kuid seda oleks kindlasti vaja? Või ehk leiad, et millegi uurimine looks selgema pildi praegusest olukorrast, annaks kasulikku infot ning aitaks sellega kaasa sinu ja paljude teiste vabaühenduste tegevusele? Kui jah, siis nüüd on õige aeg sellest teada anda, sest Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) hakkab 2015. aastal tellitavate kodanikuühiskonna uuringute teemasid välja selgitama.

Esimese etapina oodatakse kõigilt vabas vormis ideid, et välja selgitada, millisel Eesti kodanikuühiskonna arenguid ja trende käsitleval teemal võiks KÜSK 2015. aastal uuringu(id) tellida. Uuringu idee peaks vastama lühidalt (kuni 1 lk) järgmistele küsimustele:

1) Mis on uuringu teema ja eesmärk?

2) Milliseid olulisi Eesti kodanikuühiskonna arenguid ja trende uuring käsitleb ja kuidas on uuringu tegemine vajalik Eesti kodanikuühiskonnale üldiselt?

3) Kui soovite ja ettekujutust omate, siis kirjutage, millisena te näete uuringu mahtu ning millist metoodikat peate kõige õigemaks kasutada.

Loe edasi: KÜSK ootab ideid uuringuteks

Pajusi põllumajandusettevõtja ja peretohter said “Kogukonnapärli” laureaatideks

Paalid pildil veel
Külli ja Lembit Paal

Jaan Lukas

Jõgevamaalt pälvivad tunnustuse “Kogukonnapärl 2014” põllumajandusettevõtja Lembit Paal ja perearst Külli Paal, kes oma kodukandis Pajusis mitmekülgselt paikkonna elu edendamisega tegelevad.

“Põllumajandusfirma Pajusi ABF juhataja Lembit Paal märkis, et ettevõtte juhtimine aitab tal tegeleda algatamise ja organiseerimisega ka kogu paikkonna tasandil. „Kindlasti on mulle ja Küllile tulnud tunnustus lugupidamine kogu Pajusi kogukonna vastu, sest üks või kaks inimest ei suuda midagi märkimisväärset korda saata. Vajalik on ikka meeskonnatöö,” ütles Lembit Paal, kes kodukandis saanud viimasel ajal tuntuks ka rehepeksupäevade korraldaja ja populaarse lõõtspillimängijana, hobusekasvatuse ja ratsutamise edendajana.

“Mu aeg kulub ennekõike arstitööle. Püüan aga nii palju kui mahti kaasa lüüa ka kogukonna tegemistes,” ütles Külli Paal. “Mees, kellel on Külli sarnane naine, peaks olema abielu üle üliõnnelik. Minu ettevõtlikust ja pealehakkamist on tema sõbralik ja mõistev suhtumine igati soosinud,” lausus Lembit Paal. Tudengipõlves tutvunud Lembit ja Külli Paal elavad Pajusis 1987.aastast.

Loe edasi: Pajusi põllumajandusettevõtja ja peretohter said “Kogukonnapärli” laureaatideks

Vormsil avatakse 4. oktoobril pidulikult
hapusilgu konservid

IMG_6934Vormsi saar tähistab suvehooaja lõppu traditsioonilise Surströmmingsfesti ehk hapusilgu õhtusöögiga, kui ühe õhtu jooksul tutvustatakse Rootsi tavasid rahvusliku köögi ning rootslaslike tegevuste kaudu. Vormsi saar täitub Surströmmingfesti külastajatega 4. oktoobril kell 20 saare kõrtsis Krog №14.

Eksklusiivsel õhtusöögil pakutakse peokülalistele erilisi maitseelamusi rootsi köögist. Kolmekäigulise õhtusöögi pearoaks on surströmming koos tunnbröd´iga, mis on Põhja-Rootsi delikatess, mille nautimiseks korraldatakse sügise saabudes suurejoonelisi pidustusi.

Peo korraldaja ja Krog №14 peremehe Andres-Andi Sarve sõnul on üritusest saanud Vormsi üks oodatumaid sügispidusid. “Juba suvel hakatakse uurima, millal õhtusöök toimub ja kas saab juba kohti broneerida,” lausus Sarv. “Kuigi surströmmingu kohta liigub igausuguseid legende, kuuleme igal aastal ainult positiivset tagasisidet – see on iseloomuga kala, mida peab vähemalt kord elus proovima.”

Õhtusöögi taustaks lauldakse ühiselt Rootsi laule ning mängitakse elavat muusikat nii tantsuks kui ka lauluks. Vahepalana tutvustatakse Rootsi köögi eripärasid ning lähemalt ka surströmmingut, selle traditsioone ja ajalugu. Tegemist on eksklusiivse õhtuga, seetõttu saab Surströmmingfestist osa võtta vaid eelregistreerimisega.

Kuidas valmib surströmming?

Põhiroa valmistamisega alustatakse varakult. Kala koos vürtsidega asetatakse puidust vaatidesse paariks kuuks hapnema, seejärel asetatakse karpi või purki ning lastakse 6-12 kuud enne tarbimist seista, mistõttu omandab kala erilise maitse ning omalaadse haisu. Surströmming on Rootsi köögi üks ekstravagantseim näide.

Eile diagnoositi sigade aafrika katk Lüganuse vallas

metssigaPõllumajandusministeeriumis toimus täna, 19. septembril kohtumine seakasvatajatega, kus anti ülevaade sigade aafrika katku leviku hetkeseisust Eestis, rakenduvatest tauditõrje meetmetest ning kaasnevatest piirangutest loomade ja loomsete saadustega kauplemisele.

“Eile, 18. septembril diagnoositi sigade aafrika katk Ida-Virumaal Lüganuse vallas leitud metsseal,” ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel. “Kuna uus leiukoht on varasemast leiukohast 220 km kaugusel, siis on põhjust arvata, et viirus on jõudnud Ida-Virumaale inimtegevuse tagajärjel. Tuletan jahimeestele meelde, et kõikidest piirangutsoonidest kütitud metssigadest tuleb veterinaar- ja toiduametile teada anda ja neid tuleb uurida sigade aafrika katku suhtes.”

Kõik taudikahtlusega seotud analüüsid on jahimeestele ja loomapidajatele kehtestatud tsoonides tasuta. Loomataudi jõudmisel kodusigadeni tõrjemeetmetega (sh loomade hukkamise ja desinfitseerimisega) seotud otsesed kulud loomapidajatele kompenseeritakse. Lisaks kavandatakse kompensatsioonimeedet uude maaelu arengukavasse.

“Arvestades viiruse levikut metssigade populatsioonis ja suurt ohtu kodusigadele, oleme otsustanud töötada välja uue maaelu arengukava 2014-2020 investeeringumeetme seakasvatusettevõtete karjade taastamiseks võimaliku taudipuhangu likvideerimise järel,” ütles põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.

Loe edasi: Eile diagnoositi sigade aafrika katk Lüganuse vallas

Obinitsa muuseumis õpetatakse kiri- ja kõlavöö tegemist

Seto kõlavöö.
Seto kõlavöö.

Obinitsa Seto Muuseumitarõ Selts korraldab Obinitsa muuseumis kirivöö ja kõlavöö kudumise õpitoad.

Kirivöö tegemise juhendajateks on Meremäe kandi tuntud vöötegija Maria Saaremaa ja kõlavöö õpetajaks käsitöömeister Sigre Anderson. Kirivöö õpituba toimub 24. septembril kell 10.00 ning kõlavöö õpituba 8. oktoobril kell 12.00.

“Läbi ajaloo on vöö kuulunud nii naiste kui ka meeste riietusse. Vöödel ja paeltel oli kinkeesemetena kindel koht seto rahvatraditsioonis, mille tõttu eriti vööd kujunesid seto käsitöö- ja rahvakunstitoodete silmapaistvaks esemeliigiks. Vööl oli ka maagiline jõud – rahvas uskus vanasti, et vöö annab kehale tuge, teeb keha tugevaks ja hoiab seda haiguste eest.

Tänu vanade geomeetriliste maagiliste motiivide kasutamisele on kaua püsinud vööde sümbolväärtus. Ka tänapäeval on vöö oluline osa rahvarõivastest, ent lisaks sellele on võimalik ise vana traditsiooni kaasajastada, laiendades selle kasutusala ja materjalikasutust. Populaarsed on näiteks vöömustriga järjehoidjad ja kleidikaunistused. Miks mitte osata neid ise teha?”, sõnas projektijuht Kati Liiv.

Kirivöö ja kõlavöö õpitoad on osa projektist “Traditsiooniliste töövõtete õpitoad”, mille käigus tutvustakse erinevaid traditsioonilisi töövõtteid, sidudes neid tänapäevaste võimaluste ja vajadustega. Õpitoas osalemine on eelregistreerimisega.

Projekti toetavad Meremäe Vallavalitsus ja Kultuurkapital. Registreerimine ja lisainfo: Kati Liiv,  Obinitsa Muuseumi projektijuht (telefon: 53971833).

Meeste tervisepäev näitab suunda parema elustiili poole

Pühapäeval, 21.septembril oodatakse kõiki Viljandimaa mehi vanuses 20-40 aastat Viljandi Spordihoonesse, kus saab teoks suur meeste tervisepäev.

Tervisepäeval keskendutakse mehe elustiili- ja terviseseisundi hindamisele ning nõustamise käigus ärgitatakse mehi enda hüvanguks paremaid valikuid tegema.

Terviseteemadel tuleb meestega rääkima tuntud personaaltreener ning spordiklubi Sparta peatreener Argo Ader ning tervisenäitajaid mõõdab Õdede Liit.

Viljandi maavalitsuse terviseedenduse peaspetsialisti Kärt Russaku sõnul keskendub elustiiliralli mehe tervikliku arusaamise kujundamisele tervislikust elustiilist ning vastutustundlikust käitumisest iseenda suhtes. “Liiga palju on veel meie seas neid mehi, kes piltlikult öeldes mõistliku sõitmise asemel elust läbi rallivad. Paljudel on valmisolek enda sõidustiili muuta, kuid teadlikke samme selles suunas veel astutud ei ole. Ootame siiski pühapäeval nii rallimehi, kui ka aeglasemaid kulgejaid,” naljatas Russak.

Russak usub, et Viljandimaal on piisavalt mehi, kellele tema tervis korda läheb või kes soovib enda tervisliku seisundi kohta rohkem teada saada. “Pühapäeval on kõikidel kell 12 kuni 15 see heas seltskonnas ning priilt võimalik”, ärgitas Russak selle võimalusega kaasa tulema.

Sündmus saab teoks üle-Eestilise puu-ja köögiviljade tarbimise kampaania “Mees peab olema viljakas” raames. Kampaania eesmärgiks on suurendada teadmist, kuidas puu- ja köögiviljade söömine (minimaalselt 5 portsjonit päevas) aitab tervist hoida või parandada ning lihtsustada sihtrühmal soovituse täitmist, pakkudes inspiratsiooni ja tuge tervislikuma elustiili valikuks.