Kubija tervise- ja rekreatsioonikeskus tunnistati Eesti parimaks tervisespordirajatiseks

Kubijal on terviseradu kokku 6,8 km, sellest asfalteeritud osa ehk 3,8 km on valgustusega.
Kubijal on terviseradu kokku 6,8 km, sellest asfalteeritud osa ehk 3,8 km on valgustusega.
Eesti Kodukaunistamise Ühenduse korraldatud üle-eestilisel konkursil “Eesti kaunis kodu 2014” pälvis parima tervisespordirajatise auhinna Võrus asuv Kubija tervise- ja rekreatsioonikeskus. Auhinnaplaadi andis võitjaile eile Paides toimunud auhinnatseremoonial üle ürituse patroon president Toomas Hendrik Ilves.

Kubija tervise ja rekreatsioonikeskuse kõrval olid parima tervisespordirajatise kategooria nominendid Kääriku Spordi- ja Puhkekeskus Valgamaal, Karjamaa park Tallinnas ning Rakvere spordikeskus. Kubijale langes valik kui suurimate võimalustega, hästi planeeritud ja aastaringses kasutuses olevale kompleksile, mis on saanud erinevate projektide toel kaasaegse väljanägemise, pakkudes meeldivas looduskeskkonnas aastaringselt aktiivseks ajaveetmiseks erinevaid võimalusi nii väikestele kui ka suurtele.

Terviseradu on Kubijal kokku 6,8 km, sellest asfalteeritud osa – 3,8 km on valgustusega. Rajatud on välifitnessi ala ja mänguväljak. Keskuse juurde kuuluvad ka pallimänguväljakud.

Konkurssi „Eesti kaunid kodud“ korraldatakse koostöös Eesti Kodukaunistamise Ühenduse, maakondade ning nelja suurema linna – Pärnu, Narva, Tallinna ja Tartu koostöös. Parimat tervisespordirajatist valitakse alates 2005. aastast.

Allikas: Võru linnavalitsus

Kalandustoetuste rakenduskava kiideti heaks

Põllumajandusministeeriumi juures tegutsev kalandusnõukogu andis põhimõttelise heakskiidu Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) vahendite Eesti rakenduskavale aastateks 2014-2020. Kokku investeeritakse järgmise kuue aasta jooksul Eesti kalandusse ja rannapiirkondade arengusse ligi 130 miljonit eurot.

„Uuel rahastamisperioodil pöörame suurt tähelepanu töötlemisele ja turustamisele, milleks plaanime kokku 32,5 miljonit eurot. Meie võimekus töödelda kala ja seda turustada kaugematel turgudel on praegu Venemaa poolt Euroopa Liidule kehtestatud toiduainete sisseveokeelu taustal eriti oluline. Uute turgude leidmine on meie strateegiline eesmärk,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar.

Samuti plaanitakse rakenduskavasse 27,7 miljonit eurot rannapiirkondade arenguks, 26,2 miljonit eurot kalapüügivahenditega ja keskkonnahoiuga seotud investeeringuteks ning 17,8 miljoni eurot vesiviljeluse arendamiseks. „Need investeeringud ja toetused peavad tagama, et aastaks 2020 on Eesti kalandussektor ja rannapiirkonnad elu- ning konkurentsivõimelised,“ lisas Padar.

Pärast kalandusnõukogu heakskiitu saadetakse rakenduskava kooskõlastuseks ministeeriumidele, seejärel kinnitab kava Vabariigi Valitsus. Lõpliku heakskiidu peab kavale andma ka Euroopa Komisjon.

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond 2014–2020 on programm, mis hakkab pakkuma rahalisi vahendeid Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ning jagab mitmeid investeeringutoetusi kalandussektori ettevõtetele ja rannapiirkondadele.

Perioodil 2014–2020 on fondi Eesti rakenduskava eeldatavaks mahuks 129,6 miljonit eurot, millest 100,9 miljonit eurot tuleb EMKF vahenditest ja 28,6 miljonit eurot Eesti riigieelarvest. Lõppeva, 2007-2013 rahastusperioodi mahuks oli koos Eesti omaosalusega 112,8 miljonit eurot.

Kalandusnõukogusse kuuluvad Põllumajandusministeeriumi, Eesti Maaülikooli, Eesti Mereakadeemia, Eesti Kalakasvatajate Liidu, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti, Rahandusministeeriumi, Eesti Rohelise Liikumise, Eesti Kalaliidu, Peipsi Alamvesikonna Liidu, Eesti Kalapüüdjate Ühingu, Veterinaar- ja Toiduameti, Maaelu Edendamise Sihtasutuse, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi, Eesti Kaugpüüdjate Liidu, Keskkonnaministeeriumi, Eesti Kalaspordi Liidu, Keskkonnainspektsiooni ja Eesti Kalurite Liidu esindajad.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Tartu Rulluisumaratoni üritustel osales 1323 uisusõpra

Foto: Tarmo Haud
Foto: Tarmo Haud
Eile lõpule jõudnud SEB 8. Tartu Rulluisumaratoni üritustel osales erinevatel distantsidel ja üritustel kokku 1323 uisusõpra. Pühapäeval toimunud põhidistantsidel jõudis finišisse 918 uisutajat.

42km pikkuse SEB 8. Tartu Rulluisumaratoni võitis eile Kert Keskpaik, kes alistas tugevad konkurendid Poolast, Venemaalt ja Venetsueela rulluisukuninga Alfredo Moreno. Tartu Rulluisumaratoni kaheksa-aastase ajaloo jooksul oli see alles kolmas kord, kui meeste võit jäi Eestisse. Keskpaik oli kiireim ka 2010. aastal.

Naistest oli kiireim lätlanna Laima Kaufina. Eesti lippu hoidis kõrgel Enel Kõrva, kes lõpetas kolmandana. 42km pikkuselt distantsilt tuli kokku finišisse 592 uisutajat, 21km pikkuse distantsi lõpetas 326 uisusõpra.

Laupäeval selgitati välja kiireimad sprinterid, kui toimus 4. Tartu Rulluisusprint. Pühapäevane võitja Keskpaik näitaks kvalifikatsioonis küll head kiirust, kuid sellega ka tema võistlus lõppes, kuna sai kerge vigastuse. Kindla võidu sai Alredo Moreno, kes finaalis alistas Mart Markuse ja Marten Liivi. Naistest sai lõpuks oma karjääri esimese sprindivõidu Enel Kõrva.

Laupäeval panid rattad alla ka väiksemad rulluisutajad. 500 meetrisel TILLUsõidul ja 3,4km pikkusel MINImaratonil osales kokku 260 noort rulluisutajat.

Vähem kui ühe kuu pärast ootab aga ees jalgratturite sügise alguse spordipidu, kui 21. septembril toimub SEB 17. Tartu Rattamaraton. Kavas on 89km ja 40km pikkused distantsid. Starti oodatakse rohkem kui 8000 ratturit.

Allikas: MTÜ Klubi Tartu Maraton

Viljandi fotonäitus viib Viru kaevanduse sügavustesse

22. septembrini on Viljandis Sakala Keskuse jalutussaalis avatud Karel Kraviku fotonäitus „Viru kaevanduse viimane toodang“.

2013. aasta juunikuus suleti taas üks põlevkivikaevandus Ida-Virumaal, see kord oli tegu Viru kaevandusega. Sealt oli päevavalgele toodud 80,5 miljonit tonni „pruuni kulda“. Varud ammendusid, nii nagu ka veel täiesti töökorras köistee, allmaaraudtee ja tehnika sobinuks juba muuseumieksponaatideks.

Sügaval nõukogude ajal avatud (1965) kaevanduse hämaraid käike viimast korda jäädvustanud Karel Kravik on kiindunud Ida-Viru tehismaastikesse ja kõikvõimalikesse keskkonna anomaaliatesse, mis on tekkinud sinna energeetika ja tööstuse kutsel. Karel on Ida-Virumaa Fotoprojekti eestvedaja.

Karel tõdeb, et tema eesmärk on viia oma piltide vaatajad hetkeks mugavustsoonist välja, kohtadesse, kuhu nad niisama tõenäoliselt ei satu, kohtadesse, mis näitavad meile seda, mida on vaja meie igapäevaseks toimimiseks, kuid sellegipoolest ei ole osad meie igapäevasest ümbruskonnast.

Küllap on põnev meil, maapealsetel, saada aimu sügavate käikude suisa arhitektuursest esteetikast ja sukelduda fotode vahendusel heaoluühiskonna tumedamatesse kihtidesse.

Näituse aitas ellu Eesti Energia. Näitused on avatud maja lahtioleku aegadel
1.06 – 31.08, E – R kell 10.00 – 18.00
Alates 1.09.2014: E-L 10.00 -19.00

Allikas: Sakala Keskus

Põlva maavalitsus sai rahastuse laste suhtlemise ja probleemilahenduslike oskuste arendamise projektile

Põlva maavalitsus, koostöös Võru ja Tartu maavalitsustega, said ELi riskilaste ja-noorte programmist rahastuse projektile „Laste suhtlemise ja probleemilahenduslike oskuste arendamine”.

Justiitsministeerium otsustas 37-st taotlusest toetada kaheksat projekti. Kolme maavalitsuse koostöö projektile eraldatakse 59 998 eurot. Projekti põhitegevused saavad alguse septembris 2014. Kõik kolm maakonda saavad igaüks projekti läbiviimiseks ja uute spetsialistide koolitamiseks kasutada 20 000 eurot.

Aastase pilootprojekti käigus rakendatakse probleemilahenduslike oskuste programmi (SPLO) meetodit Võru, Tartu ja Põlva maakonna 2-3 kooli esimeses kooliastmes kaasates ühe klassi jagu õpilasi terve õppeaasta jooksul. Õpilastele õpetatakse sotsiaalseid oskusi (sh suhtlemist ja eneseväljendusoskust probleemide vältimiseks ja lahendamiseks) käitumisprobleemide vähendamiseks. Põlvamaal osalevad pilootprojektis Põlva Ühisgümnaasium ja Saverna Põhikool.

Projekti raames on kavas koolitada kokku kuni 20 spetsialisti igast maakonnast, kes hakkavad SPLO programmi praktiseerima oma koolide ja noortekeskuste juures.

Projekti eesmärgiks on laste riskikäitumist soodustavate faktorite varajane märkamine ja sekkumine kasutades SPLO meetodit, samuti sotsiaalsete pädevuste arendamine ning lastevanemate ja lastega töötavate spetsialistide teadlikkuse tõstmine, omavahelise koostöö soodustamine kolme maakonna vahel, lisaks kogemuste ja parimate praktikate vahetamine Norra Undarheim kooliga.

Allikas: Põlva Maavalitsus