Europeana ja Rahvusraamatukogu kutsuvad üles täiendama virtuaalset Balti ketti

Kogumispäevadele toodud Balti ketis kaasas olnud raadio. Foto,Mai-Reet Uus
Kogumispäevadele toodud Balti ketis kaasas olnud raadio. Foto: Mai-Reet Uus

1989. aasta ajalooliste sündmuste jäädvustamiseks on Euroopa digitaalne raamatukogu avanud veebirakenduse, mille kaudu oodatakse inimesi jagama mälestusi, lugusid, fotosid, videoid jm

Virtuaalset Balti ketti saab täiendada siit, märkides kaardile oma asukoha Balti keti ajal ning lisades teksti-, pildi-, heli- või videofaile.

Nüüd näeb Europeana portaalist ka üle 100 dokumendi, mälestuseseme ja foto, mis toodi või tehti 2013. aasta augustis Rahvusraamatukogu ja Ajaloomuuseumi koostöös toimunud Europeana 1989 kogumispäevadel.

Europeana 1989 projektis osaleb seitse riiki: Poola, Leedu, Läti, Eesti, Tšehhi, Saksamaa ja Ungari, kelle digitaalne panus on kättesaadav siin ning helisalvestised siin .

Europeana (europeana.eu) on üleeuroopaline digitaalne raamatukogu, mis alates 2008. aastast on enam kui 2200 organisatsiooni abiga teinud kättesaadavaks u. 30 miljonit digiteeritud kultuuriobjekti, andes võimaluse otsimootori ja virtuaalsete näituste kaudu uurida Euroopa kultuuri- ja intellektuaalset pärandit.

Eestist on Europeanasse panustanud kokku u. 70 000 objektiga Rahvusraamatukogu, Kultuuriministeerium, Rahvusarhiiv, Eesti Rahva Muuseum ja teised muuseumid, Haridus- ja Teadusministeerium, Muinsuskaitseamet ja Tartu Ülikool. Europeanast võib muu hulgas leida Eduard Vilde romaani “Mäeküla piimamees”, Bernt Notke maali “Surmatants”, Rahvusraamatukogu vanade maa- ja postkaartide kogud ja palju muud.

Puudega inimesed valmistuvad pikettideks

Puudega inimesed, omastehooldajad ja neid ühendavad organisatsioonid valmistuvad uuteks üle-Eestilisteks pikettideks, nõudes jätkuvalt töövõimetoetuse seaduse vastuvõtmise peatamist, kuni kogu planeeritav reform on süsteemselt läbi töötatud ja esitatud terviklik tegevuskava.

“Mulle ei meeldi, et vähendatakse puudega inimese võimet end ise aidata,” ütles TTÜ õigusteaduse üliõpilane ja MTÜ Pane oma meeled proovile juhatuse liige Sven Kõllamets. “Ei ole normaalne olukord, kus puudega inimestele laotakse kohustusi juurde, garantiisid vähendatakse, aga riigi kohustus midagi garanteerida praktikas ei parane.”

“Kus on see tuhandetele inimestele vajalik kiire rehabilitatsioon, kiire abivahendi parandamine või asendamine, võimalused õppimise ajal väljaspool elukohta elada ja saada vajalikke teenuseid?” küsis Sven Kõllamets. “Kuidas on võimalik töötada ja tööandjat mitte alt vedada, kui purunenud abivahend muudab su ootamatult abituks ja seda ei saa Eestis sobivaga kiirelt asendada?”

Sven Kõllametsa sõnul puuduvad Eesti riigil antud valdkonnas endale konkreetsed nõuded, mis lubab riigil vastutusest ja kohustustest liigagi tihti kõrvale hiilida. “Puudega inimesed nõuavad tegelikult võimalust ennast ise aidata ja täidavad oma kohustust aktiivsusele heal meelel, kui ka riik täidab ja tagab tasakaaluks neid nõudeid, mida see neile paneb!” lausus Sven Kõllamets. “Kuidas tagada ise endale puuduvaid hädavajalikke teenuseid, kui karistuseks toetus ka veel peatatakse? Need on ju avalikud teenused, mis pole kättesaadavad.”

17. juunil Toompeal toimunud piketi korraldanud organisatsioonid andsid valitsusele ja riigikogule üle nõuded meetmete lisamiseks reformikavasse, millest aga ühtegi ei ole siiani arvestatud. Loe edasi: Puudega inimesed valmistuvad pikettideks

Maaülikoolis alustab tegevust Lasteülikool

Septembrist alustab Eesti Maaülikoolis tegevust Lasteülikool, kuhu oodatakse õpilasi vanuses 12-18 eluaastat.

Lasteülikoolis saavad õpilased uusi teadmisi erinevatest maaülikooli uurimisvaldkondadest. Samuti jätkab tegevust menukas Pereülikool, kuhu on oodatud lapsed koos vanemate ja vanavanematega.

„Lasteülikooli tegevus toetab õpilaste mitmekülgset arengut – see loob võimalusi täiendavate teadmiste, oskuste ja annete arendamiseks teadmistepõhises huvialaringis ning annab lisaks kooliteadmistele neile ka teaduspõhisemad kogemused,“ selgitas Eesti Maaülikooli avatud ülikooli juhataja Riin Kikkas. „Lasteülikooli eesmärgiks on süvendada huvi erinevate maaülikooli uurimisvaldkondade vastu läbi praktilise kogemuse, võimaldades koolinoortel omandada tarkust ülikooli professori juhendamisel.“

Lasteülikoolis õppija  saab valida nelja erineva suuna vahel, milles saab süvendatult teadmisi omandada. Lasteülikooli Lemmikloomakool toimub Tallinnas, õppetöö on seal nii eesti kui ka vene keeles ning seda viiakse läbi koostöös Tallinna Loomaaiaga. Tartus saavad õppurid võtta osa Tehnikakooli, Looduskooli ja Maamõõdukooli tegevustest. Õppetööd juhendavad Eesti Maaülikooli teadlased ja õppejõud, õppepäevad toimuvad kaks korda kuus.

Lisaks Lasteülikoolile jätkub eelmistel aastatel menukaks kujunenud Pereülikooli tegevus, kuhu  tullakse septembrist maini laupäeva hommikuti koos perega – lapsed koos vanemate ja vanavanematega – uusi teadmisi omandama. „Uuel õppeaastal räägitakse pereülikoolis taimedest ja loomadest, hügieenist ja toiduainete tehnoloogiast, vanadest loodususkumustest ja internetiajastust“, ütles Kikkas.

Lasteülikooli tegevust toetab SA Eesti Teadusagentuur ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Täpsem ajakava ja registreerimine: http://lasteylikool.emu.ee

SEB 8. Tartu Rulluisumaratoni külastavad lapsed saavad hoitud Lastefondi telgis

Sel nädalavahetusel, 23. ja 24. augustil leiavad aset SEB 8. Tartu Rulluisumaratoni üritused, kus on taas oma Mängumaa telgiga kohal SA TÜ Kliinikumi Lastefondi vabatahtlikud, et pakkuda lastele põnevat tegevust ja hoiuteenust.

Laupäeval, 23. augustil leiab Lastefondi telgi Narva mnt – Kruusamäe tn ristmikult, kus on mudilatel võimalik joonistada, meisterdada, mängida ja lihtsalt toredalt aega veeta. Lisaks on lapsi lõbustamas Vanemuise Kollased Kassid ja fondi maskott Mõmmik. Mängumaa telk on ühtlasi ka kohtumispaigaks kaotsi läinud laste ja nende vanemate vahel.

Pühapäeval, 24. augustil on Lastefondi Mängumaa üles seatud Tartu Seiklusparki (Narva mnt 126B), kus lisaks meelt lahutavatele tegevustele pakutakse lastele ka hoiuteenust. Lapsehoidu on oodatud kõik vähemalt 3-aastased lapsed. Selleks palutakse soovijatel oma lapsed eelregistreerida hiljemalt 22. augustiks e-posti teel: kart@lastefond.ee.

Peale selle, et Lastefondi vabatahtlikud tegelevad kõige pisematega, on 2014. aasta eesmärgiks koguda Klubi Tartu Maratoni spordisündmuste raames toetusi liigesehaigete laste ravivesivõimlemise rahastamiseks. Oma panuse saab igaüks anda Klubi Tartu Maratoni spordiüritustel Lastefondi annetuskastidesse või soetades heategevusliku Mõmmiku rinnamärgi.

Vormsil kuuleb iidse talharpa kõla

Talharpa20.-24. augustini toimub Vormsi saarel Hiiu kandle festival, mille raames toimuvad kontserdid ning viiakse läbi neljapäevane laager hiiu kandle ehk talharpa mängijatele.

Vähestele tuntud hiiu kannel (Vormsil tuntud kui talharpa) on poogenpill, mille keeled on punutud hobuse sabajõhvidest. Talharpa mängimise traditsioonid ulatuvad Vormsil ja Lääne-Eesti rannikualadel sajandite taha, ent 20. sajandil need praktiliselt hääbusid. Suuresti tänu erinevate rahvamuusikute ja rahvamuusika uurijate tööle on hiiu kandle populaarsus viimase viieteist aasta jooksul kasvanud.

Hiiu kandle festivali korraldaja Marko Veissoni sõnul on suur osa traditsioonilisest hiiu kandle repertuaarist salvestatud Vormsi pillimeestelt ning Vormsil kokkusaamine on olulise sümboolse tähendusega. “Teisalt toob festival Vormsile hiiu kandle ja selle sugulaspillide (näiteks Karjala jouhikko) parimaid esitajaid ning aitab pilli saarel veelgi enam populariseerida,” lisas Veisson.

Festivali raames toimuvates õpitubades tegeldakse pillimängu tehnika arendamisega, hiiu kandle traditsioonilise repertuaari ning hiiu kandlele seatud muude pillilugude õppimisega. Õpitubadele lisaks toimuvad hiiu kannelt tutvustavad kontserdid, koosmängimised ja tantsuõhtu.

Täpsema info ja kava leiab siit.

Noorte Kotkaste lühifilmide konkurss kutsub osalema

Kaitseliidu noorteorganisatsioon Noored Kotkad kuulutas välja lühifilmide konkursi “Iga noor tervitab võimalust panustada riigikaitsesse!”. Konkurss kestab 30. septembrini.

Konkursi eesmärk on panna inimesi mõtlema, millisel moel saab tema kõige lihtsamal, kergemal ja just sellisel viisil nagu ta soovib, panustada riigikaitsesse.

Poole kuni kolmeminutiliste filmiklippidega on oodatud osalema kõik Kaitseliidu liikmed. Teretulnud on filmiklipid ka organisatsiooni veel mittekuuluvatelt inimestelt.

Parimate tööde autoritele on välja pandud auhinnad erinevates kategooriates. Lisaks saab filmimaterjali konkursi lõppedes näha Noorte Kotkaste veebilehel ja populaarsemates internetikeskkondades.

Täpsem info ja konkursi reeglid leiab siit.