Väliseesti noored õpivad suvelaagrites eesti keelt

Eesti juurtega, kuid välismaal sirguvatele lastele toimus eesti keele õppimiseks ja harjutamiseks sel suvel kolm erinevat laagrit, neist viimane kestab 13. augustini.

Keelelaagrites saavad 13-18aastased Eesti päritolu, kuid välismaal elavad noored õppida ja harjutada eesti keelt, suhelda laagrikeskkonnas eestlastest eakaaslastega ning viibida Eesti kultuuriruumis. Laagrite päevakava on sarnane tavalistele suvelaagritele, on ühistegevused, sportlikud ettevõtmised ning ekskursioonid Eesti huviväärsuste juurde.

Esimene laager Viljandimaal Venevere puhkekeskuses oli mõeldud lastele, kes oskavad vähe või ei oska üldse eesti keelt. Teises laagris Valgamaal Marja talus osalesid edasijõudnu tasemel eesti keelt valdavad lapsed. Vabalt eesti keelt rääkivatele lastele mõeldud laager algas Veneveres 3. augustil.

Laagrites veedab tänavu suve 66 Eesti päritolu noort 20 riigist, osalejad valis MISA kandideerinute seast välja kevadel. Taotluste vaagimisel võeti arvesse noore eesti keele oskust, motivatsiooni, vanust, elukohta ja varasemaid laagris osalemisi.

Eesti päritolu noorte keele- ja kultuurilaagreid rahastavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Kultuuriministeerium rahvuskaaslaste programmi (2014-2020) kaudu. Laagrite läbiviimist koordineerib Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus, korraldab MTÜ HeadEst.

Laagreid korraldatakse juba kolmeteistkümnendat aastat ning need on väga hinnatud nii laste, vanemate kui õpetajate seas.