National Geographic Eesti kõneleb noorest eestlasest Franz Josephi maa ekspeditsioonil

NGE_0814_coverAjakirja National Geographic eestikeelne number käsitleb augustis ühe põhiteemana muutusi, mille toob jää sulamine kaasa Franz Josephi maana tuntud Vene arktilise arhipelaagi tipus. Ühtlasi tuleb juttu noorest eestlasest, kes osales koos National Geographicu meeskonnaga samal ekspeditsioonil – arhitekt Mari Hunt planeerib Franz Josephi maale loodusradu.

Põhilugude lühitutvustus:

Gombe perealbum

Tutvustame mõningaid šimpanse, kes muutsid Jane Goodalli elu.

Enne Stonehenge’i

Orkney saartel kõrgub võimas minevik.

Nälja uus pale
Miks on rikkas Ameerikas alatoidetud inimesi?

Lisaks tuleb juttu hairünnakute ärahoidmiseks mõeldud vahenditest, biopestitsiididest, koametsadest, liiklusrobotist jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne augustinumber jõudis müügile 30. juulil.

Allikas: www.national-geographic.ee

Võromaa mõtsun marju ja siini iks om

Trehvämine: 15 killo mustikit üte pääväga. Foto: Kuulmetsa Heli
Trehvämine: 15 killo mustikit üte pääväga. Foto: Kuulmetsa Heli
Väega suurt saaki mõtsast timahava ei saa, a mõtsa tasus iks minnä: mõnikõrd vidä kah.

Kehväst mar’a- ja seenesaagist on meediän pall’o juttu olnu. Ma mõtli sis, et lää esi uman Urvastõ vallan mõtsa kaema. Ei saa ju nii olla, et midägi ei saa. Edimäst kõrda lätsi mõtsa luurama joba tsipakõsõ päält jaanipäivä, haardsõ kats tütärd ja imä kah üten. Mõttõn olliva kikkaseene. Sõitsõmi Ess-suuhu.

Tsipa aigu sõkmist müüdä mõtsa ja edimädse seene olli löütü. Väega tsill’ukõsõ olliva tõsõ, nigu särginöpsi. Ja nätä oll’, et mi es olõ edimädse, kes noid nöpse kaeman olli käünü. A nigu kõgõ sis, ku nakkat kodominemise mõttit veerütämä, lövvät tuu õigõ kotusõ. Terve mõtsaalunõ oll’ palosiini paksult täüs, säändse vähäldäse ja kõik puhta kah.

Veeränd tunni korjamist ja kolm pangi olli kuh’aga täüs. Mariniirse hindäle kümme purki siini, seoaastadsõ edimädse purgi. Vahepääl oll’ laulu- ja tandsupidu, päält tuud põrutimi imä ja tütridega vahtsõst mõtsa, seokõrd mustikit otsma. Tutva, kes õks egä aasta noidõ korjamisõga hindäle hää palgalisa tegevä, es olõ esiki mõtsan käünü. Ega nä vast es lää kah sinnä umma aigu raiskama.

Pangi käevangun ja kombaini kanglin, marssõmi Pokumaa kanti mõtsa, vana hää kotusõ pääle, kost egä aasta õks kor’at om. Joba edimädse varrõ, mis vasta tulliva, olli paksult marju täüs ja ku platsi pääle saimi, sis õnnõ sinet’ vasta. «Rummal jutt, et marju ei olõ. Tulõ õnnõ kotust teedä,» sai tuukõrd mõtõldus ja paari tunniga olli üten võedu anoma marju täüs kor’adu. Kotun puhasti mar’a är ja kaaldsõ üle – 15 killu mustikit, peris häste. Muiduki tahtsõva latsõ taskurahha tiini ja arvssiva, et nuu mar’a võissi maaha müvvä. Loe edasi: Võromaa mõtsun marju ja siini iks om

Muhus avatakse Rahvakultuuri Keskuse rändnäitus

Foto: Rahvakultuuri Keskus
Foto: Rahvakultuuri Keskus
Pühapäeval, 3. augustil kell 12.30 avatakse Muhumaal Koguva külas asuvas Muhu Muuseumis Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut tutvustav näitus „Pärand elab!”. Avamisel esilinastub Kadriann Kibuse lühifilm Muhu pärandikandjatest Meida ja Eino Mereäärest. Huvilised saavad proovida ketramist, kraasimist ja kangakudumist.

Näitus “Pärand elab!” kutsub märkama ja väärtustama põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi, kombeid ning tavasid. Rahvakultuuri Keskuse koostatud näitus tutvustab kümmet Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse kantud kultuurinähtust, sh muhu keelt ja seto kirmast. Nimistu (http://www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu/) loomiseks andis tõuke Eesti ühinemine UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga 2006. aastal.

Elavat pärandit tutvustav vaimukas pesunööri-rändnäitus on üleval olnud Tartus, Kärdlas, Kihnus, Karksi-Nuias, Tallinnas, Põltsamaal, Kundas, Puurmanis, Sindis ja Mõnistes. Näitusega “Pärand elab!” saab Muhu Muuseumis tutvuda 30. augustini, seejärel liigub näitus edasi Seto Talumuuseumisse. Muhu Muuseum on avatud iga päev kell 9.00–18.00.

Näituse meeskond:
Kuraator: Jane Kalajärv
Töögrupp: Kristiina Porila
Kujundus: Malle Jürgenson ja Krista Lepland (Laika, Belka & Strelka)
Keeletoimetaja: Helika Mäekivi (Päevakera)
Tõlge inglise keelde: Margit Siim
Tõlge vene keelde: Ingrid Velbaum-Staub

Näituse valmimist toetas Kultuuriministeerium.

Allikas: Rahvakultuuri Keskus

Selgusid omavalitsusjuhtide suvise mitmevõistluse võitjad

Jaanus Järveoja ja Anneli Siimussaar. Foto: EMSL Jõud
Jaanus Järveoja ja Anneli Siimussaar. Foto: EMSL Jõud
19. Eesti omavalitsusjuhtide suvine mitmevõistlus toimus 30.-31. juulil Türi vallas. 30 meest ja 6 naist võistlesid kahe päeva jooksul kümnel spordialal. Kokkuvõttes võitis Jaanus Järveoja (Nõo) vaid 1 punktiga Järva-Jaani vallavanemat Arto Saart. Kolmanda koha üldarvestuses saavutas Meelis Karro (Elva).

Naistest kogus enim punkte Võhma linnapea Anneli Siimussaar. Talle järgnesid Kandela Õun (Sauga) ja Pipi Liis Siemann (Türi).

Esmakordselt selgitati ka maakondlik paremusjärjestus, milleks liideti kahe mehe ja ühe naise punktisumma.
Maakondade paremusjärjestus (esikolmik):
1. Järvamaa
2. Viljandimaa
3. Harjumaa

Spordialade võitjad:
kardisõit:Arto Saar
noolemäng: Lennart Liba
kanuusõit: Raul Kudre – Juri Gotmans
petank: Meelis Karro
rattaorienteerumine: Tiit Toots
discgolf: Andrus Seeme
paarisvõrkpall: Margus Jaanson – Juri Gotmans
jalgpalli täpsuslöögid: Georg Ruuda
kuulijänn: Taimo Tugi
sudoku: Toomas Järveoja

Naistest võitis 4 ala Kandela Õun.

19. Eesti omavalitsusjuhtide suvise mitmevõistluse viisid läbi Järvamaa Spordiliit, Türi Spordiklubide Liit koostöös Eestimaa Spordiliiduga Jõud. Tulemused: http://www.joud.ee/est/g79s3284

Allikas: EMSL Jõud

Kaika suvõülikuul tulõ Osulan

Võrokõisi suur suvinõ kokkosaamisõ kotus – Kaika suvõülikuul – tulõ 8.–10. põimukuul Urvastõ kihlkunnan Osolan. Et Urvastõ kihlkunnast juusk läbi väkev Pühäjõgi, mille kotsilõ om pall’o vanno uskmiisi ja juttõ, sis tulõ taast juttu mitmõ kandi päält. Pühäjõõ viirt pite tulõ ka matk.

Kõnõldas taast kandist peri inemiisist. Muusikat saa seokõrd kullõlda väega mitund stiili: Puura Väino laulõst rahvapillimuusikani vällä. Et Urvastõ kihlkunnast om peri kõva spordisõbõr Contra, sis tüütäs timahavatsõn suvõülikoolin kihäkultuuritiidüskund. Kaika suvõülikuul om mõtõld kõigilõ, kedä huvitas uma maa, uma kiil ja uma inemise.
Nime om saanu suvõülikuul Karula kihlkunna Kaika külä perrä, kohe võrokõsõ 1989. aastagal edimäst kõrda kokko tulli.

26. Kaika Suvõülikuul Osulan 8.–10. põimukuul

Riidi, 8. põimukuu päiv

12 Võrolt keriguplatsi päält lätt buss Osulalõ.
14 suvõülikooli vallategemine koolimaja man

15 –19 loengu koolimajan, loengidõ aigu om ka latsioppus. Kiä loengit kullõlda ei taha, saava välän Contraga sporti tetä.
15–15.30 Saarõ Evar. Osula, Sõmmõrpalu ja Kärgula asustusaoluust ja kotussõnimmist.
15.30–16 Valgu Heiki. Pühä Võhandu ja timä algusõkotus aoluun ja rahva mäletämisen.
16–16.30 Valpri Valdo. Osula kandi vanarahva juttõst.
16.30–17 Saarõ Heljo tutvustas koolimajja välläpantuid näütüisi.
17–17.30 Kalla Urmas. Kuis antslamiis Kangro Pärni om Põh’a-Võromaa kiilt kirja pandnu.
17.30–18 Saarõ Heljo. Osula kooli sõprusõst Vinne sõamiihi umatsidõga 1980. aastil.
18–18.45 Valgu Jaanis. Võrumaa Eesti filmin.
19.15 Kihäkultuuri tiidüskunna edimädse päävä eksäm: õdagunõ võigõlus. Vidä Contra.
20 Vahtsidõ välläandidõ näütämine.
21 Lindmõtsa Harri plaadi tutvas tegemine. Tandsuklubi üten Osula rahvatandsjidõga. Juhatas ja oppas Lepassoni Kadri.
Loe edasi: Kaika suvõülikuul tulõ Osulan

Kodanikualgatuse vili – Rakvere oma harrastusteater

Rauno Põld, reporter

Harrastusteatris on grimm iseteeninduslik. Fotod: Rauno Põld
Harrastusteatris on grimm iseteeninduslik. Fotod: Rauno Põld

Poolteist aastat tagasi sündis Rakvere kodanikul Alina Klimoval soov lüüa Rakveres kaasa harrastusteatris. Aga sobiva teatri otsimisel selgus, et Rakveres polegi sellist truppi, kus näitlemist harrastavad kodanikud saaksid kaasa lüüa. Näitlemissoov oli aga Alinal suur ja ta otsustas luua ise trupi, kus esinemishimulised kodanikud saaksid kaasa lüüa.

Esimese asjana oli vaja leida lavastaja, mis õnnestus suurema vaevata, positsiooni sai endale Tiit Alte. Näitlejate proovide tegemise kohaks sai Rakvere kultuurimaja keldrisaal ning vajadusel muud kultuurimaja ruumid. Kuna teatris on siiski esmatähtsad näitlejad, siis nende leidmiseks pandi kuulutus Virumaa Teatajasse, mille peale tuli palju soovijaid.  Rakvere esimese harrastusteatri nimeks sai Ka Rak Ter teater (edaspidi lihtsuse mõttes Karakter).

Nüüdseks on Karakteri näitetrupp 21-liikmeline, kuhu kuuluvad 30-70 aastased erinevate elukutsetega harrastusnäitlejad, on nii ehitajaid, klienditeenindajaid, kui ka lihtsalt pensionäre. Näitetrupil on ka üks takistus: kuna inimesed töötavad ja teater on rohkem kui hobi, siis esinemisaegade kokkuviimine töögraafikuga on vahel üsna raske. “Proovidega polegi enam nii raske, sest traditsiooniliseks proovide tegemise päevaks on saanud pühapäev, mil inimesed on enamasti vabad, aga raske on just esinemispäevade sättimine, sest nädala sees näitlejad ju töötavad”, tunnistas Alte.

Karakteri meeskond käis alles hiljaaegu Kärdlas andmas etendust “Õnnistatud Hullumeelsus” ning paari nädala eest esietendus “Kokaiin”, kus näitles ainult kaks inimest: Alina Klimova ja Margus Christopher Kalda. Enne etenduse algust sai uuritud Karakter teatri loojalt Alinalt, mis motiveerib teda Karakter teatriga tegutsema. “Tegelen sellega, mis mulle meeldib. Kuna kooliaeg polnud selleks võimalust, siis teen seda nüüd. Lisaks on meil trupis toredad inimesed,” selgitas Alina peegli ees grimmi tehes.

Loe edasi: Kodanikualgatuse vili – Rakvere oma harrastusteater