august 2014 Archives

Lastefond alustab puuetega laste hoiuteenuse pakkumist Ida-Virumaal

1. septembrist hakkab SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond oma 2014. aasta põhikampaania “Unistuste puhkus” raames pakkuma sügava ja raske puudega laste hoiuteenust ka Ida-Virumaal.

Juba kolmas seesugune hoiukodu Eestis saab tegutsema Jõhvis MTÜ Puuetega Laste Tugikodu Päikesekiir juures.

Tugikodu Päikesekiir on pakkunud Ida-Virumaa erivajadustega lastele lapsehoiuteenust juba alates 2013. aasta juunist. Kuni aprillikuuni tehti seda projekti raames Šveitsi Vabaühenduste Fondi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel, septembrist võtab teenuse rahastamise üle Lastefond.

MTÜ juhataja Ursula Randlaine sõnul pakuti siiani hoiuteenust küll kohalike omavalitsuste abiga edasi, kuid sellega pikemalt jätkamine oleks ilma täiendava lisatoetuseta siiski raske. “Õnneks ristus meie tee Lastefondiga ning üheskoos saame perede aitamiseks juba rohkem ära teha,” ütles ta.

Tugikodu ruumides pakutakse lapsehoiuteenust tööpäevadel ajavahemikul 8.00-18.00 kuni kümnele lapsele. Kahe lapsehoidja ja abiliste hoole all on laste päev sisustatud toredate mängude ja põnevate arendavate tegevustega. Tegevuse kasvades võtab tugikodu eesmärgiks pakkuda peredele tuge ka nädalavahetustel ning pikendada kokkulepitud päevadel hoiuaega ööpäevaseks. Lastega, kellele on määratud koduõpe, on võimalik koostöös kooli ja õpetajatega individuaalseid tunde läbi viia tugikodus. Loe edasi: Lastefond alustab puuetega laste hoiuteenuse pakkumist Ida-Virumaal

Filter Tallinna Rulluisumaraton pidi kolima ummikute eest ära Laagrisse

Tallinna Transpordiamet ei andnud luba korraldada 31. augustil toimuvat Filter Tallinna Rulluisumaratoni Filtri teel Tallinnas. Võistlus viiakse üle Tallinna külje alla Laagri Maksimarketi kõrvale.

“Seoses kooliaasta algamisega ja puhkuste lõppemisega on Tallinna linna liikluskoormus tugevalt kasvanud ning lisaks on käimas mitmed teetööd millest ümbersõidu üheks alternatiiviks on Tehnika tn ja Filtri tee,” oli Tallinna Transpordiameti seisukoht, miks võistlus Filtri teel toimuda ei saa.

EMT Rullituuri peakorraldaja Jaanus Ritsoni sõnul tuli tegutseda väga kiiresti, et pärast kõikide korralduslike toimingutega lõpusirgele jõudmist võistlusele uus asukoht leida.

“Õnneks ei pidanud kaugelt otsima ja EMT Rullituuri üks 2015. aasta potentsiaalne uus asukoht sai kiirelt väikesemas rajaformaadis kasutusele võetud,” sõnas Ritson ning lisas, “See kõik sai võimalikuks tänu Trev2, Warreni, Maanteeameti ja pajude teiste valdkonna inimeste tublile tööle, kellega koos sai uus rada ellu kutsutud.” Loe edasi: Filter Tallinna Rulluisumaraton pidi kolima ummikute eest ära Laagrisse

Friday Night Skate koolitab täna algajaid uisusõpru

Täna õhtul kell 20 on kõigil soovijatel võimalik osa võtta Friday Night Skate’i uisuringist, mis kulgeb seekord Pirita suunas.

Tegemist ei ole aga tavalise sõiduga, sest eraldi pööratakse tähelepanu neile, kes ei valda uiske veel nii hästi kui sooviksid. Seega toimuvad vahepeatustes koolitused, kus on võimalik oma ala professionaalide käe all uisutehnikat lihvida.

Friday Night Skate’i projektijuht Raido Jaan Rei paneb kõikidele osalejatele südamele, et uisutajad pimedal ajal end kindlasti võimalikult nähtavaks teeksid. “Kuna õhtud on juba hämarad, palume kõikidel uisutajatel kanda kindlasti helkureid või teha end muudmoodi silmapaistvaks,” sõnab Rei ning lisab, et turvalisuse tagamine on Friday Night Skate’i tiimi jaoks alati olulisel kohal.

Uisuring saab alguse Vabaduse väljakult, kuhu hakatakse kogunema kell 19.30 ning tagasi jõutakse orienteeruvalt kell 23.

Tänane algajate skate on Friday Night Skate’i selle hooaja viimane, kuid tavapärased uisuringid kestavad septembri lõpuni.

Facebooki on tehtud ka vastav üritus, mille leiab aadressilt https://www.facebook.com/events/555565404589076/

Viimsi teater pühendab muusikali Eestimaa kultuuritöötajatele

Septembris etendub Viimsi huvikeskuse saalis kuuel korral muusikal “Aken vastu päikest”, milles põimub nõukaaegne, pisut koomiline nostalgia inimsaatuse keerdkäikudega.

Lavastus põhineb Ardi Liivese samanimelisel romaanil, mille on dramatiseerinud Auri Jürna. Originaalmuusika on loonud Kalle Erm. Muusikali toob lavale Viimsi Harrastusteater.

“Aken vastu päikest” jutustab loo noorest kultuuritöötajast, kes pärast kooli lõpetamist suunatakse tööle Valivere kultuurimaja direktoriks. Külas, kus kultuurielu on soiku jäänud ja inimesed midagi teha ei taha, pole noorel kultuurijuhil just kerge. Siiski leidub

ka neid, kes ulatavad linnast tulnud tütarlapsele abikäe. Laval saab näha tõelist töölaupäevakut, uhket tantsuõhtut ning külakapelli ja naisansambli etteasteid. Nagu ühestki muusikalist, ei puudu ka sellest loost armastus. Kultuuridirektori ja küla “esimese poisi” armuõnn jääb aga üürikeseks, kuna vahele astub saatus. “Loojatest – muusikutest, kunstnikest ja teistest artistidest on lugusid kirjutatud ja

lavale toodud palju,” sõnas projekti- ja muusikajuht Kalle Erm, kes on ka lavastuse helilooja. “Neist, kes jäävad kulisside taha, kelle hästi tehtud töö jääb märkamatuks, räägitakse palju vähem. Seetõttu otsustasimegi pühendada lavaloo kõikidele Eestimaa kultuuritöötajatele.”

Muusikali lavastaja Krista Arbeti sõnul pakub lavastus äratundmisrõõmu kõigile, kes mäletavad 80ndaid. “Oleme püüdnud lavale tuua nõukogudeaegse absurdi ja grotesksuse ning näitame, et inimene on inimene sõltumata ajast või riigikorrast,” sõnas Arbet. Muusikali “Aken vastu päikest” mängitakse Viimsi Huvikeskuse saalis 6., 10., 14., 16., 21. ja 23. septembril. Piletid on müügil Piletilevis.

Viimsi Harrastusteater tegutseb 1999. aastast ja toob igal aastal välja vähemalt ühe muusikali. Aastate jooksul on muusikalides kaasa teinud lauljad Lenna Kuurmaa, Kaire Vilgats, Mikk Tammepõld ning näitlejad Lauri Lagle, Haide Männamäe ja Raivo Mets.

Vormsil taastati sajandite vanune päikesekell

Vormsi Püha Olavi kiriku aias taastati eestirootslaste annetuste abil 1741. aastast pärit päikesekell, mis hävis Nõukogude okupatsiooni ajal.

Vormsi Püha Olavi kiriku koguduse diakoni Ants Rajando sõnul on esialgsest Vormsi päikesekellast säilinud vaid raidkiviplaat, millel on valmimise aastaarv 1741. “Päikesekell püsis oma kohal üle 200 aasta ja hävis arvatavalt 1950. aastatel. Raidkivist kellaplaat säilis Nõukogude okupatsiooni ajal Läänemaa muuseumis Haapsalus,” lisas Rajando.

Päikesekell otsustati taastada eestirootslaste Kultuuriühingu SOV kauaaegse esimehe Sven Salini mälestuseks. Päikesekella taastamiseks koguti raha peamiselt vormsirootslaste annetustega.

Päiksekella lugemiseks tuleb jälgida, kuhu langeb kellaplaadil osuti vari, mis liigub päeva jooksul koos päiksevalguse suuna muutumisega.

Koolirahu kuulutatakse 1. septembril välja Viljandis

Viljandist saab ajaloo jooksul teistkordselt Koolirahu linn ja eestvedaja tuleval õppeaastal. Traditsiooniline Koolirahu väljakuulutamise tseremoonia toimub 1. septembril Viljandi lauluväljakul algusega kell 13.

Viljandi linn võtab Koolirahu liikumise eestvedaja tiitli üle Kuressaare linnalt. Koolirahu väljakuulutamise tseremoonia on iga-aastaseks meeldetuletuseks, et õppijasõbraliku ja turvalise koolikeskkonna loomisega peab tegelema aastaringselt. Koolirahuga ühendame õpilased, õpetajad, kooli juhtkonna ja lapsevanemad tegutsema ühiselt parema koolikeskkonna nimel.

Koolirahu ei pruugi olla iseenesestmõistetav, aga see on eesmärk omaette: kõikide püüd kõikide eest, üheskoos. Koolirahu 2014/15 juhtmõte on « Üheskoos». Üheskoos oleme tugevamad, üheskoos on meid paremini kuulda, üheskoos jätame endast maha suurema jälje. Üheskoos on üleskutse märgata teist enda kõrval, et oma jõud ühendada, sest üheskoos on julgem uusi asju proovida ja muuta midagi enda ümber. Loe edasi: Koolirahu kuulutatakse 1. septembril välja Viljandis

Nädala foto

Suvelõpu kuldsed hetked. Foto: Kylauudis.ee — **Suvelõpu kuldsed hetked.** Foto: Kylauudis.ee

Vaata eelnevaid nädala fotosid siit.

Eesti lipuloo bareljeefi kipskavandid on valmimas

Otepää Vallavalitsus koostöös Riigikantseleiga korraldas Eesti lipulugu tutvustava bareljeefi ideekonkursi, mille võitis skulptor Gea Sibola Hansen. Tänaseks on skulptoril valmis saanud üks täismõõdus bareljeefi kipskavand. Skulptor on alustanud töö kivisse raiumist.

Kokku valmib kaks bareljeefi, mis paigaldatakse Otepää Maarja kirikumüüri piirdepostidele. Ühel bareljeefil on kujutatud sini-must-valge rahvuslipu toomist Otepääle, teisel öölaulupidu, kui Eesti taasiseseisvumise sümbolit. Bareljeefid avatakse selle aasta novembrikuus.

Otepääl pühitseti 1884. aastal esimene sini-must-valge rahvuslipp. Eesti lipuloole pühendatud bareljeef toob veelgi esile Otepää linnaruumis seda nn. lipupealinnaks olemist. Pastoraadi kompleks lipumuuseumi, Jakob Hurda monumendi ning Otepää kirik 1934.aastast pärit ja uute bareljeefidega moodustavad ühtse terviku. Kogu Otepää kõneleb sini-must-valge ajaloost.

1935. aastal avati Otepää kiriku lääneseinal skulptor Voldemar Melliku loodud Eesti lipulugu tutvustavad bareljeefid. Need hävitati 1950.a, taastati skulptor Mati Variku poolt ja taasavati 1989. aastal. Selleks, et rahvuslipu pühitsemist väärikalt tähistada ja paremini lipulugu välja tuua, otsustas Otepää vald koostöös partneritega jätkata Eesti lipuloo tutvustamist Otepää Maarja kiriku juures ning algatada ideekonkursi. Eesti lipu 130. aastapäeva tähistamisel Otepääl tehti teatavaks võidutöö autor.

Lisaks Otepää kiriku seintel olevatele bareljeefidele on Otepää pastoraadis Eesti lipu tuba, mida on plaanis koostöös partneritega välja arendada Eesti Lipu Keskuseks, et Eesti lipulugu oleks väärikalt eksponeeritud.

Eesti lipu ajaloost:

Esimene sinimustvalge lipp pühitseti Otepää kiriklas 4. juunil 1884. a. Eesti Üliõpilaste Seltsi väljasõit Otepääle sündis Burchard Sperrlingki kutsel. Küllasõitjail oli peidetult kaasas Seltsile kingitud sinimustvalge siidlipp. Kui Otepää kiriku tornikiiver paistma hakkas, päästeti lipukangas tuulde lehvima. Järgmisel päeval toimus kirikla saalis lipu võimas pühitsemine ja õnnistamine: esmalt pidas tollane Seltsi esimees Peeter Hellat avakõne, seejärel pühitses lippu kirikuõpetaja Rudolf Kallas, seletades piiblisalmi najal, et nõnda nagu kepp muutus maoks, kui Aaron selle maha viskas, muutub mahavisatud truudusetõotus hädaohtlikuks truuduse murdjale enesele. Pühitsusakti lõpus lõi Kalevipoja-õhtute algataja Heinrich Rosenthal hõbenaela ajaloolise sinimustvalge lipu vardasse.

Allikas: eestilipp.err.ee

Tuleohutuse ja päästealane koolitus Tamsalu rahvale

Laupäeval, 30. augustil kell 10-16 toimub piirkonna elanikele Lääne-Virumaal Tamsalu vallas, Järsi külas, Metsamõisa talus, Puhta vee teemapargis tasuta tuleohutuse ja päästealane koolitus.

Käsitletavad teemad:

kaldalt pääste,
viskeliin,
erinevad päästevahendid;
tulesimulaatoril tule kustutamise harjutused tuletekiga ja tulekustutiga;
küttekollete ohutu kasutamine ning ettevalmistus külmal ajal kasutamiseks.

Koolitavad ja annavad nõu Väike-Maarja päästekomando päästjad ja korstnapühkija. 30. ja 31. augustil kell 10-16 saab tasuta külastada Järva-Jaani Tuletõrjemuuseumit-

Lisainfo: tel +372 513 2149 või info@okokratt.ee
Projekti elluviimist rahastab Siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Augustifoorumil kuulutati välja Põlvamaa aasta õpetajad

Põlvamaa aasta õpetajad maavanem Ulla Preedeni ja Põlvamaa Omavalitsuste Liidu esimehe Kaido Kõivuga. Foto: Põlva Maavalitsus

Eile, 26. augustil toimus Põlva kultuuri- ja huvikeskuses Põlvamaa õpetajate augustifoorum, kus räägiti haridusteemadel ning tunnustati Põlvamaa aasta õpetajaid.

Päeva avanud maavanem Ulla Preeden rõhutas oma sõnavõtus, et huvitav ja ettevõtlik kool ei ole asi iseeneses, vaid nõuab julgust ja tahet.

“Ettevõtlik ja huvitav kool on meie kõigi soov, sest edu ei saavutata isolatsioonis. See kõik juhtub kui haridust väärtustavad inimesed töötavad koos, ühiselt ja teevad kõik, et parim saaks teoks. Kõige olulisem pole mitte ühe suurpärase inimese palkamine või leidmine, vaid meeskond, kes saavutab sihi üks teineteist toetades. Ettevõtlikkus pole asi iseeneses, vaid see on tahte ja valmiduse küsimus.”

Põlvamaa aasta klassijuhataja laureaat ja nominendid. Foto: Põlva Maavalitsus

Päeva esimene pool oli konverentsivormis. Ettekannete rivi tegi lahti Pille Liblik haridus- ja teadusministeeriumist, kes rääkis huvitava kooli algatusest ja selle eesmärkidest. Libliku sõnul on avalikus diskussioonis palju rõhku kooli hoonetel ja õpetajate palkadel ning lubamatult vähe on räägitud kooli sisust. Algatus huvitav kool püüab omalt poolt seda tühimikku täita ja võtta kokku ning sõnastada ühiskonna ootused koolile ning levitada koolide häid kogemusi.

Auditooriumi ajasid püsti ja panid aktiivselt kaasa mõtlema ja tegutsema MTÜ Ettevõtlusküla vedajad Evelin Rätsep ja Mehis Pärn. Läbi mänguliste tegevuste said kõik osalejad omal nahal tunda, et õppida saab ka lõbusate tegevuste kaudu.

Lühikese ülevaate augustist alustanud Põlvamaa Rajaleidja keskuse tööst tegi keskuse juhataja Monika Adamson.

Seejärel algas päeva pidulikum osa ning kuulutati välja Põlvamaa aasta õpetajad. Põlva maavanem Ulla Preeden ja Põlvamaa Omavalitsuste Liidu esimees Kaido Kõiv andsid laureaatidele ja nominentidele üle tänukirja ja lillkimbu.

Põlvamaa aasta klassijuhataja on Maie Karakatš Põlva Ühisgümnaasiumist.
Põlvamaa aasta lasteaiaõpetaja on Gerli Liiva Räpina Lasteaiast Vikerkaar.
Põlvamaa aasta klassiõpetaja on Karin Buhvestov Kanepi Gümnaasiumist.
Põlvamaa aasta põhikooliõpetaja on Olev Veberson Tilsi Põhikoolist.
Põlvamaa aasta gümnaasiumiõpetaja on Liia Vijand Põlva Ühisgümnaasiumist.
Põlvamaa aasta koolijuht on Ene Säinast Orava Põhikoolist.

Põlvamaa aasta õpetajad valitakse üleriigilise tunnustusürituse “Eestimaa õpib ja tänab” esildiste hulgast. 2014. aasta konkursil oli Põlvamaalt kokku 26 nominenti. “Eestimaa õpib ja tänab” üleriigilised laureaadid kuulutatakse välja 4. oktoobril Tartu Vanemuise Kontserdimajas toimuval tänuüritusel.

Haanjamaa nobenäpud tulevad taas kokku

kasitoo

Jaanipeebu kitarrikool avab taas kursuse

Jaanipeebu kitarrikool Võrumaal Rõuge vallas võtab vastu uusi huvilisi noori ja täiskasvanuid kitarri akordsaate kursusele.

Esimene kokkusaamine Jaanipeebu külas, vanas koolimajas toimub teisipäeval, 30. septembril kell 18.30. Vajalik on oma pilli olemasolu.

Info ja registreerimine:
Tel +372 5841 5169, Indrek Hunt.

Kaasaegsed kaugtöökohad Haanjas ootavad kasutajaid

Võrumaa Arenguagentuuri ja Võrumaa Partnerluskogu abil (ettevõtluskeskkonna arendamise alameede) on nüüdsest Haanja raamatukogus avatud 2 privaatset, kaugtööd teha võimaldavat töökohta. Töökohad on varustatud kaasaegse arvutitehnika ning mööbliga, kiire internetiühendusega ning on üksteisest eraldatud liigutatavate vaheseintega.

Töökohtade kasutamine on kõigile tasuta, printimise ja paljundamise teenus on tasuline. Olemas on võimalus värvitrükiks ning A3 formaadis dokumentide trükkimiseks ja paljundamiseks.

Kui kellelgi on soov broneerida töökoht pikemaks ajaks, see tähendab, et vahepeal keegi teine arvutit ja töökohta ei kasuta, tuleb selle eest tasuda 1 € ööpäevas.

Kaugtöökohad on avatud raamatukogu lahtiolekuaegadel:
E, T, R kell 9.00-17.00 ja N kell 9.30-17.30.

Töökoha kasutamiseks tuleb ennast registreerida, täiendavat infot saab raamatukogust tel 787 8814 või e-postiga riina@haanja.ee.

Aktuste ajakava Võrumaa koolides

	2014 / 2015 õa avaaktusedVõrumaa koolides
1	Antsla Gümnaasium	1. september kell 9.00
2	Parksepa Keskkool	1. september kell 9.15
3	Varstu Keskkool	1. september kell 8.30
4	Vastseliina Gümnaasium	1. september kell 9.00
5	Võru Kreutzwaldi Gümnaasium	1. september kell 10.00
6	Võru Täiskasvanute Gümnaasium	1. september kell 16.00
7	Haanja Kool	1. september kell 10.00
8	Krabi Põhikool	1. september kell 10.00
9	Kuldre Kool	1. september kell 9.00
10	Kääpa Põhikool	1. september kell 9.00
11	Meremäe Kool	1. september kell 10.00
12	Misso Kool	1. september kell 10.00
13	Mõniste Kool	1. september kell 10.00
14	Osula Põhikool	1. september kell 9.00
15	Pikakannu Kool	1. september kell 9.00
16	Puiga Põhikool	1. september kell 9.00
17	Rõuge Põhikool	1. september kell 9.00
18	Sõmerpalu Põhikool	1. september kell 11.00
19	Võru I Põhikool	1. september kell 10.00 Paju tn 5A
20	Võru Kesklinna Kool	1. september kell 10.00
21	Leiutajate Külakool	1. september kell 11.00
22	Urvaste Kool	1. september kell 10.30
23	Võru Järve kool	1. september kell 11.00
24	Võrumaa Kutsehariduskeskus	1. september kell 9.00
25	Võru Muusikakool	1. september kell 15.00
26	Antsla Muusikakool	2. september kell 15.00
27	Vastseliina Muusikakool	1. september kell 11.00

Olete oodatud osa saama!

Piimasektor: vaja on suuremat töötlemisvõimekust

Põllumajandusministeeriumis kogunes täna Eesti piimanduse strateegia töögrupp, et arutada võimalusi Venemaa impordipiirangute mõjude leevendamiseks ja piimasektori edasiseks arenguks. Pilk on pööratud Euroopa Liidu kriisiabimeetmete võimalikult operatiivsele rakendamisele ja kohalike töötlemisvõimsuste tõstmisele.

“Piimasektori edasisel arendamisel on ülioluline töötleva tööstuse arendamine, milleks meil on uues maaelu arengukavas ka vahendid planeeritud,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar. “Eestisse on kindlasti vaja kaasaegset võimekust piima ümber töödelda.”

Põllumajandusministri sõnul toob Venemaa seatud impordipiirangute tõttu kujunenud olukord selgelt esile arendamist vajavad kohad. “Kui Eestis on tugev põllumajandus ja vähem töötlemisvõimsust, siis näiteks Leedus on vastupidi. Meie väljakutse on täita puudujääk töötlevas tööstuses,” sõnas Padar.

Kohtumisel piimasektori esindajatega arutati ka Eesti seisukohti Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil. Rõhutati vajadust EL ühisteks meetmeteks, sekkumiskokkuostu hindade ülevaatamiseks ning piima kvoodiületustasu arutelu avamiseks. EL põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung toimub 5. septembril Brüsselis.

Piimastrateegia töögrupp jätkab tööd “Eesti piimanduse strateegia 2012-2020” täiendamisega.

Raplamaal alustav ökokogukond Väike Jalajälg rajab Mõisamaale ökoloogilise eluviisi keskuse

Ökokogukonna Väike Jalajälg tuumik Mõisamaa mõisa ees. Foto: Paavo Eensalu

Raplamaal alustab tegevust ökokogukond Väike Jalajälg, kes plaanib rajada Märjamaa valda Mõisamaa mõisakompleksi ökoloogilise eluviisi keskuse. Väikese Jalajälje ökokogukonna liikmed kutsuvad kõiki huvilisi septembri teisel nädalavahetusel Mõisamaa ökoloogilise eluviisi keskuse loomise toetuseks korraldatavatele esimestele talgutele ja avatud uste päevale.

Väikese Jalajälje ökokogukond, mis liidab sarnase maailmavaatega inimesi, on teinud juba kaks aastat eeltööd, et luua Eestisse omanäoline ökoloogilise eluviisi keskus. Sobiv hoonetekompleks koos piisava suuruse maaga leiti Märjamaalt Mõisamaa külast, kus AS Hoolekandeteenused oli pannud enampakkumisele seni hooldekoduna kasutusel olnud Mõisamaa mõisa. Leping kaks aastat tühjana seisnud Mõisamaa mõisa ostmiseks sõlmiti augusti alguses.

Ökokogukonna Väike Jalajälg üks eestvedajaid Riinu Lepa ütles, et Mõisamaa mõis on küll suur ning selle kordategemine ja keskkonnasõbralikuks kujundamine tõeline väljakutse, ent kogu kompleks vastab ökokogukonna visioonile majutada ja pakkuda koolitusi tulevikus kuni sajale inimesele. „Toome Märjamaa valda uut energiat aktiivsete inimeste näol, plaanime panustada paikkonna elu arengusse läbi ettevõtluse, turismi ja keskkonnahariduse edendamise,“ rääkis Lepa. Ta lisas, et Väikese Jalajälje kogukond on avatud koostööle sarnaste eesmärkidega ühingute ja üksikisikutega.

Riinu Lepa sõnul moodustab ökokogukonna tuumiku hetkel kümnekonnast leibkonnast koosnev grupp inimesi, kelle eesmärgiks on rajada keskus, kus pühendutakse jätkusuutliku elu loomisele, väärtustades seejuures hoolimist nii meie koduplaneedist kui inimestest. „Väikese Jalajälje kogukonna tegevus on ajendatud soovist panustada sihipäraselt lahendustesse, mis aitavad parandada globaalset keskkonnaolukorda, vähendavad taastumatute loodusvarade liigtarbimist, toovad inimesi lähemale ühiskonnaelule, toetavad harmoonilisi inimsuhteid, soodustavad laste turvalist ja igakülgset arengut ning väärtustavad inimese tervist,“ selgitas Lepa.
Loe edasi: Raplamaal alustav ökokogukond Väike Jalajälg rajab Mõisamaale ökoloogilise eluviisi keskuse

Kubija tervise- ja rekreatsioonikeskus tunnistati Eesti parimaks tervisespordirajatiseks

Kubijal on terviseradu kokku 6,8 km, sellest asfalteeritud osa ehk 3,8 km on valgustusega.

Eesti Kodukaunistamise Ühenduse korraldatud üle-eestilisel konkursil “Eesti kaunis kodu 2014” pälvis parima tervisespordirajatise auhinna Võrus asuv Kubija tervise- ja rekreatsioonikeskus. Auhinnaplaadi andis võitjaile eile Paides toimunud auhinnatseremoonial üle ürituse patroon president Toomas Hendrik Ilves.

Kubija tervise ja rekreatsioonikeskuse kõrval olid parima tervisespordirajatise kategooria nominendid Kääriku Spordi- ja Puhkekeskus Valgamaal, Karjamaa park Tallinnas ning Rakvere spordikeskus. Kubijale langes valik kui suurimate võimalustega, hästi planeeritud ja aastaringses kasutuses olevale kompleksile, mis on saanud erinevate projektide toel kaasaegse väljanägemise, pakkudes meeldivas looduskeskkonnas aastaringselt aktiivseks ajaveetmiseks erinevaid võimalusi nii väikestele kui ka suurtele.

Terviseradu on Kubijal kokku 6,8 km, sellest asfalteeritud osa – 3,8 km on valgustusega. Rajatud on välifitnessi ala ja mänguväljak. Keskuse juurde kuuluvad ka pallimänguväljakud.

Konkurssi „Eesti kaunid kodud“ korraldatakse koostöös Eesti Kodukaunistamise Ühenduse, maakondade ning nelja suurema linna – Pärnu, Narva, Tallinna ja Tartu koostöös. Parimat tervisespordirajatist valitakse alates 2005. aastast.

Allikas: Võru linnavalitsus

Kalandustoetuste rakenduskava kiideti heaks

Põllumajandusministeeriumi juures tegutsev kalandusnõukogu andis põhimõttelise heakskiidu Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) vahendite Eesti rakenduskavale aastateks 2014-2020. Kokku investeeritakse järgmise kuue aasta jooksul Eesti kalandusse ja rannapiirkondade arengusse ligi 130 miljonit eurot.

„Uuel rahastamisperioodil pöörame suurt tähelepanu töötlemisele ja turustamisele, milleks plaanime kokku 32,5 miljonit eurot. Meie võimekus töödelda kala ja seda turustada kaugematel turgudel on praegu Venemaa poolt Euroopa Liidule kehtestatud toiduainete sisseveokeelu taustal eriti oluline. Uute turgude leidmine on meie strateegiline eesmärk,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar.

Samuti plaanitakse rakenduskavasse 27,7 miljonit eurot rannapiirkondade arenguks, 26,2 miljonit eurot kalapüügivahenditega ja keskkonnahoiuga seotud investeeringuteks ning 17,8 miljoni eurot vesiviljeluse arendamiseks. „Need investeeringud ja toetused peavad tagama, et aastaks 2020 on Eesti kalandussektor ja rannapiirkonnad elu- ning konkurentsivõimelised,“ lisas Padar.

Pärast kalandusnõukogu heakskiitu saadetakse rakenduskava kooskõlastuseks ministeeriumidele, seejärel kinnitab kava Vabariigi Valitsus. Lõpliku heakskiidu peab kavale andma ka Euroopa Komisjon.

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond 2014–2020 on programm, mis hakkab pakkuma rahalisi vahendeid Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ning jagab mitmeid investeeringutoetusi kalandussektori ettevõtetele ja rannapiirkondadele.

Perioodil 2014–2020 on fondi Eesti rakenduskava eeldatavaks mahuks 129,6 miljonit eurot, millest 100,9 miljonit eurot tuleb EMKF vahenditest ja 28,6 miljonit eurot Eesti riigieelarvest. Lõppeva, 2007-2013 rahastusperioodi mahuks oli koos Eesti omaosalusega 112,8 miljonit eurot.

Kalandusnõukogusse kuuluvad Põllumajandusministeeriumi, Eesti Maaülikooli, Eesti Mereakadeemia, Eesti Kalakasvatajate Liidu, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti, Rahandusministeeriumi, Eesti Rohelise Liikumise, Eesti Kalaliidu, Peipsi Alamvesikonna Liidu, Eesti Kalapüüdjate Ühingu, Veterinaar- ja Toiduameti, Maaelu Edendamise Sihtasutuse, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi, Eesti Kaugpüüdjate Liidu, Keskkonnaministeeriumi, Eesti Kalaspordi Liidu, Keskkonnainspektsiooni ja Eesti Kalurite Liidu esindajad.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Tartu Rulluisumaratoni üritustel osales 1323 uisusõpra

Eile lõpule jõudnud SEB 8. Tartu Rulluisumaratoni üritustel osales erinevatel distantsidel ja üritustel kokku 1323 uisusõpra. Pühapäeval toimunud põhidistantsidel jõudis finišisse 918 uisutajat.

42km pikkuse SEB 8. Tartu Rulluisumaratoni võitis eile Kert Keskpaik, kes alistas tugevad konkurendid Poolast, Venemaalt ja Venetsueela rulluisukuninga Alfredo Moreno. Tartu Rulluisumaratoni kaheksa-aastase ajaloo jooksul oli see alles kolmas kord, kui meeste võit jäi Eestisse. Keskpaik oli kiireim ka 2010. aastal.

Naistest oli kiireim lätlanna Laima Kaufina. Eesti lippu hoidis kõrgel Enel Kõrva, kes lõpetas kolmandana. 42km pikkuselt distantsilt tuli kokku finišisse 592 uisutajat, 21km pikkuse distantsi lõpetas 326 uisusõpra.

Laupäeval selgitati välja kiireimad sprinterid, kui toimus 4. Tartu Rulluisusprint. Pühapäevane võitja Keskpaik näitaks kvalifikatsioonis küll head kiirust, kuid sellega ka tema võistlus lõppes, kuna sai kerge vigastuse. Kindla võidu sai Alredo Moreno, kes finaalis alistas Mart Markuse ja Marten Liivi. Naistest sai lõpuks oma karjääri esimese sprindivõidu Enel Kõrva.

Laupäeval panid rattad alla ka väiksemad rulluisutajad. 500 meetrisel TILLUsõidul ja 3,4km pikkusel MINImaratonil osales kokku 260 noort rulluisutajat.

Vähem kui ühe kuu pärast ootab aga ees jalgratturite sügise alguse spordipidu, kui 21. septembril toimub SEB 17. Tartu Rattamaraton. Kavas on 89km ja 40km pikkused distantsid. Starti oodatakse rohkem kui 8000 ratturit.

Allikas: MTÜ Klubi Tartu Maraton

Viljandi fotonäitus viib Viru kaevanduse sügavustesse

22. septembrini on Viljandis Sakala Keskuse jalutussaalis avatud Karel Kraviku fotonäitus „Viru kaevanduse viimane toodang“.

2013. aasta juunikuus suleti taas üks põlevkivikaevandus Ida-Virumaal, see kord oli tegu Viru kaevandusega. Sealt oli päevavalgele toodud 80,5 miljonit tonni „pruuni kulda“. Varud ammendusid, nii nagu ka veel täiesti töökorras köistee, allmaaraudtee ja tehnika sobinuks juba muuseumieksponaatideks.

Sügaval nõukogude ajal avatud (1965) kaevanduse hämaraid käike viimast korda jäädvustanud Karel Kravik on kiindunud Ida-Viru tehismaastikesse ja kõikvõimalikesse keskkonna anomaaliatesse, mis on tekkinud sinna energeetika ja tööstuse kutsel. Karel on Ida-Virumaa Fotoprojekti eestvedaja.

Karel tõdeb, et tema eesmärk on viia oma piltide vaatajad hetkeks mugavustsoonist välja, kohtadesse, kuhu nad niisama tõenäoliselt ei satu, kohtadesse, mis näitavad meile seda, mida on vaja meie igapäevaseks toimimiseks, kuid sellegipoolest ei ole osad meie igapäevasest ümbruskonnast.

Küllap on põnev meil, maapealsetel, saada aimu sügavate käikude suisa arhitektuursest esteetikast ja sukelduda fotode vahendusel heaoluühiskonna tumedamatesse kihtidesse.

Näituse aitas ellu Eesti Energia. Näitused on avatud maja lahtioleku aegadel
1.06 – 31.08, E – R kell 10.00 – 18.00
Alates 1.09.2014: E-L 10.00 -19.00

Allikas: Sakala Keskus

Põlva maavalitsus sai rahastuse laste suhtlemise ja probleemilahenduslike oskuste arendamise projektile

Põlva maavalitsus, koostöös Võru ja Tartu maavalitsustega, said ELi riskilaste ja-noorte programmist rahastuse projektile „Laste suhtlemise ja probleemilahenduslike oskuste arendamine”.

Justiitsministeerium otsustas 37-st taotlusest toetada kaheksat projekti. Kolme maavalitsuse koostöö projektile eraldatakse 59 998 eurot. Projekti põhitegevused saavad alguse septembris 2014. Kõik kolm maakonda saavad igaüks projekti läbiviimiseks ja uute spetsialistide koolitamiseks kasutada 20 000 eurot.

Aastase pilootprojekti käigus rakendatakse probleemilahenduslike oskuste programmi (SPLO) meetodit Võru, Tartu ja Põlva maakonna 2-3 kooli esimeses kooliastmes kaasates ühe klassi jagu õpilasi terve õppeaasta jooksul. Õpilastele õpetatakse sotsiaalseid oskusi (sh suhtlemist ja eneseväljendusoskust probleemide vältimiseks ja lahendamiseks) käitumisprobleemide vähendamiseks. Põlvamaal osalevad pilootprojektis Põlva Ühisgümnaasium ja Saverna Põhikool.

Projekti raames on kavas koolitada kokku kuni 20 spetsialisti igast maakonnast, kes hakkavad SPLO programmi praktiseerima oma koolide ja noortekeskuste juures.

Projekti eesmärgiks on laste riskikäitumist soodustavate faktorite varajane märkamine ja sekkumine kasutades SPLO meetodit, samuti sotsiaalsete pädevuste arendamine ning lastevanemate ja lastega töötavate spetsialistide teadlikkuse tõstmine, omavahelise koostöö soodustamine kolme maakonna vahel, lisaks kogemuste ja parimate praktikate vahetamine Norra Undarheim kooliga.

Allikas: Põlva Maavalitsus

Visandades Eestit: Hõngude Haapsalu

Aksel Lõbu

Haapsalu – üks meie suvelinnadest. Koht, kuhu paljud inimesed satuvad festivali ajaks, olgu see siis Valge Daami päevad, Joogafestival, Augustibluus, Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide festival, Haapsalu Vanamuusikafestival või mõni muu.

Nii mõnegi eestlase silmis on see alati päikseline väikelinn koos elava kultuuri ja tiheda sagimisega, restoranide ja kohvikutega, mis on täis. Koht, kus on palju rõõmu ja naudingut. Kõikide nende ürituste jõul ja linnaelanike aktiivsusel on saanud sellest taas esimese vabariigi aegne kuurortlinn. Ent nagu kolleeg nalja viskas, talvel pole Haapsalus muud elu kui jääpurjetamine, seda mujalt pärit eestlane ei näe.

Sellise suvitaja jaoks on Haapsalus kaks tänavat: ühte mööda liigub ta piiskopilinnusesse, teist mööda raudteejaama. No olgu, vahepeal satub ta ka promenaadi äärde, et üle roostiku kiigata mere värelust.

Kõrvaltänavaist piiluvad mõningad luitunud, teisal värskelt värvitud puithooned nii õdusa rahulikkusega. Kui pimedus hakkab võimust võtma, otsid mere poole vaadates veel seda viimast helki saabuvas sumedas öös. Tunne on, nagu oleks linn vaikselt ennast kokku tõmmanud, kui varjud saavad väikestel tänavatel kaarena su pea kohal kokku. Ning tunne on värske, justkui naudiksid linna võlusid koos maakandi hõnguga.

“Visandades Eestit” on Külauudiste värske kaks korda kuus pühapäeviti ilmuv sari, kus, Stina-Simona Epner ja Aksel Lõbu kirjeldavad Eesti peal ringi sõites tekkivaid emotsioone ja ettejuhtuvaid olusid. Stina-Simona on on moehuviline rahvatantsija ja blogija.

Tagasivaade: Kuhjavere Külateatrite Festival läheb järgmisesse aastakümnesse

Kuhjavere teatrifestival. Rome Mukk avamisel. Foto: Kuhjavere külaselts — Rome Mukk Kuhjavere teatrifestivali avamisel. Foto: Kuhjavere külaselts

Jaan Lukas

Viljandimaal Suure-Jaani vallas Kuhjaveres toimunud X Külateatrite festivalil pakkusid publikule kõige ehedamaid elamusi head naljad, kuraasikad karakterid ja külateatrites sündinud algupärandid. Auhinnaks olid publiku preemiad ja tunnustusmeeneid jagas ka sündmuse korraldaja MTÜ Kuhjavere Külaselts.

Alustuseks läks püünele Väikese Muki kostüümis Kuhjavere külavanem Rome Mukk, kes meenutas traditsiooniks kujunenud festivali algusaastaid. Külaliikumise Kodukant esindaja Külli Vollmer toonitas, et ega teistel küladel polegi ette näidata sellist kümneaastast teatritraditsiooni. Samuti tõstis ta esile kohaliku rahva panustamist. Sõna võttis ka hiljuti ametisse astunud Suure-Jaani valla kultuuri- ja haridusnõunik Ain Saviauk.

Kuhjavere Külaseltsi eestvedaja Urve Muki sõnul pakkusid festivalil kõige eredamaid elamusi head naljad, kuraasikad karakterid ja sündinud algupärandid, mida õhkus Läsna teatri, Tääksi kooli õpilaste, Sulbi külateatri, Avinurme suveteatri, Krabi külateatri, Võhma Rassijate ülesastumistest. “Just sellist siirast ja julget huumorit, huvitavaid lahendusi, äratuntavaid karaktereid, ka head lavakujundust ja maitsekaid kostüüme ning loo pikkust. Tundub, et seekordne kuni 45 minutiline piirang oli päris sobiv, keegi ei jõudnud igavust tunda, ” rääkis ta. Loe edasi: Tagasivaade: Kuhjavere Külateatrite Festival läheb järgmisesse aastakümnesse

Tartus võistlevad jõuametkonnad

22.-23. augustil toimuvad Tartus neljandad jõustruktuuride spordimängud, mille peakorraldajaks on sellel aastal vanglateenistus.

Võistlustel osalevad sportlased justiitsministeeriumi, siseministeeriumi ja kaitseministeeriumi haldusalas olevatest asutustest: vanglateenistusest, maksu- ja tolliametist, kaitseliidust, kaitsepolitseiametist, kaitseväest, politsei- ja piirivalveametist, päästeametist, sisekaitseakadeemiast, siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arendusekeskusest. Kokku on võistlejaid üle 500.

Võistlused toimuvad kergejõustikus, lamades surumises, jalgpallis, võrkpallis, males, laskmises, sulgpallis, sõudmises, orienteerumises, jalgrattasõidus, murdmaajooksus ja korvpallis.

Võistlused algasid 22. augustil, kuid pidulik võistluste avamine toimub laupäeva, 23. augusti hommikul kell 9.30 Tartu Ülikooli spordihoone parkimisplatsil. Avamistseremooniale eelneb osalejate rongkäik, mis algab Tartu raekojaplatsilt, suundudes mööda Vabaduse puiesteed ja Emajõe tänavat üle Kroonuaia silla.

23. augustil kell 19 toimub Tartu ülikooli spordihoone juures juhtide võistlus, kus mõõtu võtavad asutuste juhtkonna esindajad.

Kõik spordisõbrad on oodatud võistlustele kaasa elama.

Maria-Elisa Tuulik

Võru linna teenetemärgi sai Ants Joonas

Tamula järvelaval toimunud Võru linna juubelikontserdil “Võru tähed” tunnustati tublimaid linnakodanikke. Välja anti linna teenetemärk, Võru linnapea vapimärgid ja tunnustuskirjad.
Juubeliaasta kaalukaima tunnustuse – Võru linna teenetemärgi pälvis kauaaegne laskesuusatamise treener Ants Joonas (pildil paremalt kolmas) , kes on pikka aega töötanud Vastseliinas, seejärel Võrus. Oma positiivse energia ja tohutu töökusega on ta aidanud üles ehitada Vastseliina spordibaasi ning Võru ja Vastseliina laskesuusatamise koolkonna tervikuna. Tema käe alt jõudsid Eesti olümpiakoondisse kolm sportlast: Aivo Udras (OMi 16.), Hillar Zahkna ja Janno Prants (OMi 18.), kelle saavutused on Eesti laskesuusatajate hulgas endiselt ületamata.
Ants Joonase käe all on sirgunud v äga palju tugevaid sportlasi, avaliku elu tegelasi ja kohusetundlikke kodanikke. Oma õpilastes on ta eelkõige kasvatanud töötegemise harjumust ning õpetanud neile pereväärtusi ja elementaarseid viisakusreegleid. Ta on andud treeneritöö käigus lastele ja noortele edasi isalikku soojust, ent ka piisaval määral rangust ja distsipliini. Just inimlikud väärtused ja kasvatuslik pool on need tegurid, mis on tal aidanud säilitada kontaktid oma õpilastega tänase päevani. Kes on temaga koos üles kasvanud, hindavad seda väga kõrgelt.
Tervislike ja sportlike eluviisidega Antsu on iseloomustatud järgmiselt: ettevõtlik, elurõõmus, hea huumorimeelega, korda nõudev, treenerina korrektne, täpne ja aegadest kinnipidav. Jagades oma hoolealustele töökasvatust ja isiklikuks eluks elutarkust, näitas ta oma eeskujuga, et tööd tuleb teha kirega. Laskmata teistele liiga teha, on ta väga heaks eeskujuks lastele ja oma lastelastele.
Tunnustusega kaasneb 2000 euro suurune preemia. Ettepaneku teenekale treenerile teenetemärgi omistamiseks esitasid üks tema nimekamatest õpilastest Janno Prants ja Ulis Guth.
Võru linnapea vapimärgi said Lõuna-Eesti haigla ämmaemand Eve Kons pühendunud töö ja hooliva suhtumise eest patsientidesse ning Võru linnavalitsuse peaarhitekt Ülevi Eljand väljapaistva panuse eest Võru linna arengusse. Vana Võru ajaloo käsitlemise ja tutvustamise eest tunnustati Rein Kaldmad linnapea tunnustuskirjaga.
Linnapea tunnustuskirja said ka tänavused Võru linna kaunid kodud Kivi tn 6 (Inge ja Kuldar Kruuda) ja Kalmuse tn 2 (Eva ja Ülari Kõrran) ning konkursi “Lilleline Võru parimad Linda tn 4 (Jaana ja Kaido Kivilo) ja Vabaduse tn 1 (Semu kaubamaja, Pan-Estonian OÜ).
Ulis Guth