Järvamaa muuseumis on üleval näitus Ungari maailmapärandist

Hungarian-Flag-2Järvamaa muuseumis saab kuni 31. augustini vaadata näitust Ungari maailmapärandist.

Ungari on üks Kesk-Euroopa kaunimaid maid, kus on põimunud tuhandeaastased traditsioonid ja tänapäeva teaduse tippsaavutused. Kas teadsite, et ungarlaste leiutiste hulka kuuluvad näiteks pastapliiats, külmkapp, Rubiku kuubik ja LCD-ekraan? Ungarist on pärit tippheliloojad Ferenc Liszt ja Zoltán Kodaly ning Ameerika kinomeka Hollywoodi panid suures osas püsti just Ungarist emigreerunud filmiinimesed.

Ungari maailmapärandinäitus tutvustab põgusalt Unesco maailmapärandi nimistusse kuuluvaid paiku, näiteks maalilist Höllökő-nimelist väikeküla, kus kõik majad on traditsioonilises stiilis ehitatud, tuhandeaastast Pannonhalma kloostrit ja maailmas ainulaadseid Aggteleki karstikoopaid.

Ungari maailmapärandinäitus jõudis Paidesse koostöös Ungari instituudi ja Ungari suursaatkonnaga. Ungari instituudi poolt avas 7. juulil näituse teabeasutuse programmijuht Anneli Tank.

ELF tähistab heinateotalgutega oma 15. hooaega

Neljapäeval alanud ja homseni Nedrema puisniidul toimuvad heinateotalgud ja suveELFkool märgivad Eestimaa Looduse Fondi (ELFi) loodustalgute 15. järjepidevat toimumisaastat. Juubelihõngulised talgud ühendavad traditsioonilised töövõtted, looduskaitse ning uued teadmised ja oskused.

Poolsada talgulist harjutavad käe sisse vanad heinatöövõtted, kuulevad kohalikust kultuuriloost, saavad osa loodusretkedest puisniidu lindude, liblikate ja taimede tundmaõppimiseks, toimub Ööülikooli loenguõhtu ning pärast talgutööd kõlab rahvalik muusika.

ELFi talgukorraldaja ja suvekooli mõtte algataja Siim Kuresoo sõnutsi pole sedalaadi suvekool olemuselt tegelikult midagi uut – heinatööl on mõtteid ja võtteid vahetatud juba aastasadu.

“Sealjuures ELFi talgulised on aastaid suviti mitmetel tähelepanuväärsetel puisniitudel rehadega abiks olnud,” selgitas Kuresoo. “Mullused katsetused vikatitega heina niitmiseks näitasid, et loodustalgulised on valmis kandma ka vanade heinatöövõtete traditsioone.”

Vastriisutud puisniidul salvestatavas Raadio Ööülikooli loengus räägib biosemiootik Kalevi Kull elurikkuse hoidmisest ja loomisest. Talgulisi lõbustab rahvamuusik Kadri Giannakaina Laube, kes mängib eesti lõõtsa ja õpetab traditsioonilisi tantse.

Elurikkuse poolest imetlusväärsete puisniitude pindala on 20. sajandi jooksul paraku kiirelt vähenenud. Suvekooli võõrustav Nedrema puisniit on Eesti suurim ning üks suurimaid ka kogu Euroopas. Siiski ei anna selle praegust pindala võrrelda 20. sajandi algusega, kui see küündis pea 250 hektarini. Enne taastamistööde algust, 1995. aastal niideti sellest vaid ühe hektari suurust ala, kuid praeguseks on see kohalike suure töö tulemusena kasvanud 80 hektarini.

Eestimaa Looduse Fond on looduse hüvanguks talguid korraldanud järjepidevalt aastast 2000. Selle aja vältel on ligi 7000 talgulist teinud tööd ligi 400 talgul. Aasta-aastalt on talgute populaarsus ja arv kasvanud, tänavu toimub üle Eesti 60 talgut ning kõik huvilised on oodatud kaasa lööma. Rohkem infot ELFi talgute kohta leiab www.talgud.ee

Uhtjärve jooks läheb veel rohkem metsa

23. juulil Urvaste vallas 19. korda toimuv ümber Uhtjärve jooks on taas üle elanud olulise uuenduskuuri.

Sel aastal antakse põhijooksu start Nõiariigist ja joostakse senisega võrreldes vastupidises suunas – tõsi küll, sedapidi joosti ka esimestel aastatel 1994-1995. Võrreldes eelmise aastaga oleme jooksu viinud rohkem metsa alla ja lihtsaid tingimusi loota ei maksa, märgi jalgu see-eest küll.

Esimest korda Uhtjärve jooksu ajaloos saab pärast finišit ka saunamõnusid nautida, selle eest hoolitseb Nõiariik.

Start Nõiariigis on kolmapäeval, 23. juulil kell 19. Paarkümmend minutit varem väljub sealt buss MN12 jooksu starti Uhtjärve laululava juurde. Nõiariigis toimuvad ka mudilaste jooksud.

Sellel päeval oleks legendaarne Urvaste spordimees, tänapäevase Uhtjärve jooksu algataja Harri Neem saanud 95-aastaseks. 23. juuli peaks jääma ka tulevikus Uhtjärve jooksu toimumise kuupäevaks, olenemata nädalapäevast.

Jooks kuulub 4. Võrumaa pikamaajooksusarja.

Toetajad: Antsla TÜ, Compressport, Contra, GMP Clubhotel & Pühajärve restoran, Hauka Laada Staadionikontserdid, kirjastus Tänapäev, Uhtjärve Ürgoru Nõiariik, Urvaste Vallavalitsus, Valdur Roots, Villike Suveteater, lisaks terve Võrumaa pikamaajooksusarja sponsorid.

Margus Konnula, korraldaja (Urvaste Külade Selts)

Kurgja talumuuseumis tunnustatakse pühapäeval
C.R. Jakobsoni preemia laureaate

Carl Robert Jakobsoni talumuuseumis Pärnumaal Kurgjal antakse pühapäeval, 20. juulil üle C.R. Jakobsoni preemiad ning toimub Kurgja-Linnutaja talu 140. aastapäevale pühendatud Eesti ohustatud tõugude päev.

Pärnumaa 2014. aasta parima põllumehe tiitel omistatakse Atte Jari Juhana Alfthanile, kes on Massiaru Põllumajandusliku OÜ juhatuse liige. Alfthan on koos abikaasa Piretiga loonud Eesti maakarja eliit-tõufarmi ning nende teravilja- ja piimakarjakasvatusega tegelev osaühing on piirkonna olulisim tööandja. Parima haridus- ja kultuuritöötaja tiitli saab Kilingi-Nõmme gümnaasiumi õppealajuhataja Mari Karon.

“Jakobsoni preemiaga tunnustatakse Pärnumaa põllumehi ning haridus- ja kultuuritegelasi, kes on andnud panuse oma valdkonna ning üldisemalt kogu Pärnumaa elu edendamisse,” ütles C.R. Jakobsoni talumuuseumi direktor Monika Jõemaa.

Preemiad antakse üle Kurgjal toimuva Eesti ohustatud tõugude päeva raames, kus tõuaretusühistud esitlevad eesti maakarja veist, eesti hobust, eesti raskeveohobust, tori hobust ja eesti vutti. Päev toimub koostöös keskkonnaameti, põllumajandusministeeriumi, Eesti Hobusekasvatajate Seltsi, Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi, Eesti Linnukasvatajate Seltsi ja Pärnumaa omavalitsuste liiduga.

Täna esitletakse maanteemuuseumis maanteekunsti festivalil valminud töid

image001(2)Täna esitlevad kunstnikud Eesti maanteemuuseumis toimuval rahvusvahelisel maanteekunstifestivalil nädala jooksul valminud töid, mis on inspireeritud teedest.

Teisipäevast homseni kestval festivalil käsitletakse teed nii uurimisobjekti kui ka inspiratsiooniallikana, kohaspetsiifilise kunsti tegemise ja toimumise asukohana.

“Festival on loonud võimaluse teedega lähemaks kohtumiseks, nende teistsuguseks kogemiseks ja mõtestamiseks, uurimiseks ja kirjeldamiseks,” ütles maanteemuuseumi programmijuht ja festivali eestvedaja Tuuli Tubin.

Täna kell 15 esitlevad kunstnikud juba oma valminud töid ka muuseumikülalistele. Tööd on kavandatud maanteemuuseumisse ja muuseumit ümbritsevatele teedele. Kunstnik Triin Rebane eksponeerib maastikufotot maastikul endal, et korduste kaudu rõhutada maastiku kordumatust. Näha saab skulptori ja maalikunstniku Toomas Altnurme nägemust teest kui sillast reaalsuse ja teiste dimensioonide vahel. Fotorühmitus Kuime pakub oma käsitlust teest kui ühenduslülist kahe punkti vahel. Koosluse Mariliin Kindsiko-Singh ja Udeya Vir Singh töö on inspireeritud teega seonduvatest juttudest Eestis ning tuhande ja ühe öö sünnimaal Indias.

Lisaks kunstnike tegutsemise jälgimisele on saanud festivali külalised ka ise maanteekunstiga tegeleda. Veel täna toimub ühine graffitijoonistamine kunstnik Sänki juhendamisel. Toimub ka asfaldijoonistuste töötuba lastele. Maanteemuuseumis saab näha lühiajalist näitust maanteekunstist ja tänavast kui lõuendist.

Festival lõpeb homme.

Jõgeval musitseerib Baltimaade akordionistide ühendorkester

Orkester Baltic Tremolo dirigendid Valdo Värk Eestist, Viktor Nikandrov Lätist ja Maryte Markeviciene Leedust. Foto: Johannes Haav
Orkester Baltic Tremolo dirigendid Valdo Värk Eestist, Viktor Nikandrov Lätist ja Maryte Markeviciene Leedust.
Foto: Johannes Haav

Esmaspäeval, 21. juulil toimub Jõgeva kultuurikeskuses Eesti, Läti ja Leedu akordionistidest koosneva orkestri Baltic Tremolo kontsert.

Akordionistide orkester Baltic Tremolo mängib 50minutilisel kontserdil ligi 15 pala.

“Mõnedki palad on sellised, mida suvisel kontserttuuril mängime esmakordselt. Jõgevale saabumegi esinema Saaremaalt,” ütles orkestri üks dirigente Valdo Värk, kes on sündinud Jõgeval ja lõpetanud Jõgeva muusikakooli akordioni eriala. Tema õpetajateks olid Taimi Jõela (praegu Vasser) ja Kaupo Kase. Samuti on Jõgeval dirigeerimas Baltic Tremolo dirigent  Viktor Nikandrov Lätist ja Maryte Markeviciene Leedust.

Baltic Tremolo kasvas välja Pärnus loodud kollektiivist Noored Akordionistid, mida juhatas Eesti tuntuim akordionist Venda Tammann.

Jaan Lukas

Tugikeskuse Juks näitetrupp esitab täna ja homme Võru folkloorifestivalil etendust “Ja lugu sündis maailma”

Tugikeskuse Juks näitetrupp. 19. ja 20. juunil ehk täna ja homme esitab Tallinna tugikeskuse Juks näitetrupp Võru folkloorifestivalil esmakordselt etendust”Ja lugu sündis maailma”(Aafrika muinasjutu ainetel. Lavastust mängitakse mõlemal päeval kell 12.30 kultuurimaja Kannel väikeses saalis. 

Oodatud on nii lapsed kui ka täiskasvanud. Sissepääs prii.

Juksi näitetrupp on praeguseks tegutsenud seitse hooaega. Aastate jooksul on valminud mitmed eriilmelised etendused, esinetud on nii oma asutuses kui ka väljaspool. 2008. aastal osales Juks esmakordselt etendusega „Keisri rebasejaht“ Tartu Sadamateatris üleriigilisel erivajadustega laste ja noorte teatrifestivalil Savilind. Etendus võeti hästi vastu. 2009. a kevadeks valmis „Mängime tsirkust“ ja Savilinnu festivalile sõitis 16 noort. Toredad loomakarakterid, temperamentne tsirkusedirektor, leidlikud kostüümid pakkusid vaatajale nauditava teatrielamuse. Põhja-Ameerika indiaanlaste tšerokiide müütilisel lool põhinev etendus „Ämblik otsib päikest“ andis väga hea koostööoskuse.

Eesti vabadusvõitlejad kogunevad täna Põltsamaal

vvl_logoTäna, 19 juulil koguneb Põltsamaal toimuvale Eesti Vabadusvõitlejate Liidu XXII kokkutulekule ligi 400 inimest. Nendest enamik on II maailmasõja veteranid, kelle sõdimise eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine. Sündmus koosneb pidulikest ja isamaalistest tseremooniatest, mis saavad teoks Põltsamaa ajaloolistes paikades ning kõige kauem ollakse koos Põltsamaa lossihoovis.

Kokkutuleku avab Jõgeva Vabadusvõitlejate Liidu juhatuse esimees, II  maailmasõja veteran Arnold Kull, kes oma avakõnes märgib, et praegused veteranid olid sõja alguses 14-22 aaastased.

“Eesti armeed, kus olime valmistunud teenimiseks, polnud enam olemaski,” lausus Arnold Kull. “Eesti mehed võitlesid II maailmasõjas aga mitte Suur-Saksamaa eest, vaid Eesti riikliku iseseisvuse taastamise nimel. Me elasime läbi kõik koledused. Kes viidi sõjavangina Venemaa vangilaagritesse, kes tegi läbi Tšehhi põrgu, kes kannatas Tööpataljoni alandusi. Mõnest said metsavennad. Lootus kippus kaduma, hirm tuleviku ees aga püsis. Seda enam tundsime rõõmu, kui Eesti ometi vabaks sai ja selgus, et meie polnud asjate võidelnud ja oma ideid aastakümneid kaasas kandnud.”

Vabadusvõitlejate kokkutulekul osalejad kogunesid alates kella 10 registreemispaika Veski tänavasse noortekeskuse Juventus hoonesse  Ametlik osa algas pärgade asetamisega vabadussõja mälestusmärgi jalamile. Veski ja Aia tänava vahelisse parki, president Konstantin Pätsi istutatud tamme kõrvale pannakse kasvama vabadusvõitlejate tamm. Rongkäigus minnakse EELK Põltsama Niguliste koguduse kiriku juurde, kus päevakohase jumalateenistuse peab õpetaja Markus Haamer.  Sündmused jätkuvad Põltsamaa lossihoovis, kus heisatakse kokkutuleku lipp.

Loe edasi: Eesti vabadusvõitlejad kogunevad täna Põltsamaal