Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuli 2014
E T K N R L P
« juuni   aug »
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Keda ohustab sigade katk?

Haiged sead. Foto: J. Lubroth, FAO

Haiged sead. Foto: J. Lubroth, FAO

Sel aastal on sigade Aafrika katku puhanguid korduvalt diagnoositud Venemaal ja Valgevenes ning Poola ja Leedu Valgevenega külgnevates piirkondades. Juuni lõpus diagnoositi esimesed sigade Aafrika katku juhtumid Lätis. Mis haigus on seakatk, kuidas see levib ja milliseid meetmeid peaks loomapidajad farmis rakendama haiguse vältimiseks, kirjutab põllumajandusministeeriumi loomatervise büroo peaspetsialist Eva Peegel.

Viimased nädalad on toonud Lätist teateid sigade katku juhtumite lisandumisest. Olukord on keeruline, sest naaberriigis on tuvastatud nii sigade Aafrika katku kui klassikalise katku juhtumeid – mõlemad on seakasvatussektorile suurt majanduslikku kahju tekitavad taudid.

Mõlemad katkud on sigadele ja seakasvatussektorile väga ohtlikud, kuid teised loomaliigid ja ka inimesed neisse ei haigestu. Küll võivad nad edasi kanda viirust. Tõrjemeetmete õigeaegse rakendamisega on võimalik vähendada haiguse levimise tõenäosust. Veterinaar- ja toiduamet ongi kehtestanud Eestis täiendavad loomatauditõrje meetmed seoses sigade katku diagnoosimisega Lätis.

Mis on sigade katk?

Sigade Aafrika katk on viirushaigus, mis võib tabandada nii kodu- kui ka metssigu. Taudi leviala maailmas on aastatega nihkunud Eestile järjest lähemale ja seda eelkõige metssigade populatsioonis. Sigade klassikaline katk on samuti väga nakkava viiruse poolt põhjustatud loomataud, mis tabab nii kodu- kui ka metssigu.

Kuna erinevus nende kahe seakatku puhul on suuresti ainult erinevates haigusetekitajates, siis räägime sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku (vt ka haiguse tunnuseid) puhul üldistavalt sigade katkust. Haigused on oma leviku, kliinilise pildi ja surmajärgsete muutuste alusel raskesti eristatavad, mistõttu diagnoos täpsustatakse alati laboratooriumis. Samuti rakendatakse mõlema haiguse tõrjeks ühesuguseid meetmeid.

Kuidas sigade katk levib?

Sigade katk levib kiiresti haigete loomade omavahelise kontakti teel, samuti haigusetekitajatega saastunud loomaveokite, loomakorjuste, jäätmete, sööda, liha ja lihatoodetega. Kuna sigade katk on väga nakkav ja kiiresti leviv loomataud, on väga oluline ennetavate meetmete kehtestamine ning taudi avastamisel koheste tõrjemeetmete rakendamine.

Juhised loomapidajale ohtliku katku vältimiseks

Hoolikas loomapidaja võtab oma talus või seafarmis haiguse ärahoidmiseks kasutusele vajalikud hügieeni reeglid:

  1. hoiab farmi uksed alati suletud ega luba vabalt liikuvaid koeri ega teisi loomi farmi;
  2. vahetab lauta sisenedes jalanõud ja üleriided farmirõivaste vastu (kummikud, kittel);
  3. lubab farmi võõraid inimesi ainult vajadusel (loomaarst, järelevalveametnik) ning järgib, et võõras vahetab jalatsid ja pealisriided farmirõivaste vastu;
  4. ei luba ühtki võõrast veovahendit otse farmi ukse ette sõita (ka mitte loomaarsti oma);
  5. järgib, et sööda- ja loomaveokid oleksid tema farmi territooriumile sisenedes puhtad. Vajadusel tuleb need pesta ja desinfitseerida Virkon S lahusega (lahjenduses 1:2000) või 5% kloramiini lahusega;
  6. ei sööda sigadele toidujäätmeid;
  7. järgib, et metsast ja jahilt tulnud autod ei siseneks farmi või lauda territooriumile. Selline transport ja metsas kasutatud jalatsid tuleb eelnevalt pesta ja desinfitseerida;
  8. teeb farmis näriliste ja kärbeste tõrjet;
  9. teavitab koheselt loomaarsti loomade haigestumisest;

Veterinaar- ja Toiduamet on kehtestanud Eestis täiendavad loomatauditõrje meetmed seoses sigade katku diagnoosimisega Lätis. Vaata lähemalt http://www.vet.agri.ee/?op=news&id=239

Eva Peegel, Põllumajandusministeeriumi loomatervise büroo peaspetsialist

Comments are closed.