Reisikiri kodumaalt:
Külas naabermaakonnas – Pärnus ja Sindis

Pärnu täiskasvanute varjupaiga õuel. Fotod: erakogu
Pärnu täiskasvanute varjupaiga õuel. Fotod: erakogu

Jaan Viska, Vängla küla külavanem, Vigala vald, Raplamaa

Vigala vallavolikogu sotsiaalkomisjoni külaskäik jätkus pärast idaviru reisi Maie Üürikese eestvõttel Pärnumaa kohaliku MTÜ aktiviseerimiskeskuse Tulevik tööga tutvumisel. See on täielikult uus valdkond, mis omavalitsustes kohalike probleemide lahendamiseks loodud.

Oma juhitavat MTÜd Tulevik tutvustas Mirjam Vabrit, kelle initsiatiivil on keskus käivitatud. Eesmärgid on laiaulatuslikud, hädavajalikud: tekitada või taastada tööharjumus inimestes, aidata kohalikel ettevõtetel luua töökohti; anda toimetulekualast õpetust – ikka neile, kes eluga ise toime ei tule. Seega on teenuste hulk lai alates puidutööst mööbliremondil, jalgrataste pisiremondist, pakutavast transporditeenusest, abitööde teostamisest, territooriumide korrashoiust jne.

Taasiseseisvunud vabariik oma üle 20 tegutsemisaasta jooksul osadele taganud edu, teisalt jätnud osa elanikkonnast niiöelda unarusse. Hea, kui piirkondades tekivad kohalikud MTÜd, esialgu projektipõhisel rahastamisel, paljuski vabatahtlikkusel. Võib küsida, kas kutsekoolid oma õppekavadesse uute erialade loomisega saavad ühiskonna jätkusuutlikkuseks omapoolset abi osutada.  Igal juhul mõtlemise koht, enne kui öelda: hiljaks jäime. Vabandades, kuidas me ei märganud täiskasvanuid abistamast. Süvenev õpilaste vähesus sunnib ka ametikoole ühiskonda tervikuna vaaatlema.

Loe edasi: Reisikiri kodumaalt:
Külas naabermaakonnas – Pärnus ja Sindis

Kodukandipäev tõi uut sädet Tapiku külaellu

Tapiku kodukandipäeval musitseerinud Jõgeva ansambli Kuukressid ja saateansambli liikmed. Esiplaanil sündmuse üks korraldajaid, ettevõtja ja kultuuriharrastaja Virve Peterson. Foto: Johannes Haab
Tapiku kodukandipäeval musitseerinud Jõgeva ansambli Kuukressid ja saateansambli liikmed.
Esiplaanil sündmuse üks korraldajaid, ettevõtja ja kultuuriharrastaja Virve Peterson. Foto: Johannes Haab

Möödunud laupäeval Pajusi vallas toimunud Tapiku kodukandipäevale kogunenud inimestest olid enamik kunagise siinse kooli vilistlased. Koosolijad meenutasid möödunud aegu ning tundsid head meelt kohaliku elu edendamise üle praegu Tapikul.

Sündmuse peakorraldaja, Tapiku külaseltsingu eestvedaja Virve Etulaid ütles, et külapäevi on Tapikul korraldatud kolmel korral, kuid tänavu otsustati teha kodukandipäev, et kokku tuleks ka ümberkaudsete paikade praeguseid ja endisi elanikke.

“Jagasime infot nii näost näkku suhtluse kaudu kui ka Facebooki vahendusel, mille tulemusena kogunes Tapiku külaplatsile üsnagi palju inimesi laupäeva veetma,” lausus kodukandipäeva üks organiseerijaid Virve Peterson.

Kokkusaamist sisustas muusikaliselt Jõgeva naisansambel Kuukressid koos saateansambliga. Ansambli liige, laulja -ja pillimängija Virve Peterson luges omaloomingulisi vahetekste, mis põimusid laulusõnadega ühtseks tervikuks. Virve luges ette ka enda kirjutatud luuletuse vanast armsast Tapiku koolimajajast, kus ta 1965. aasal lõpetas kaheksa klassi.

“Tapikul tunnen end alati koduselt,” lausus Virve huumorimeelselt. “Esmakordselt laulsin siin esimese klassi koolitüdrukuna. Ja ilmselt siit algaski muusikahuvi. Toona oli Tapiku kooli muusikaõpetajaks Ave Kumpas (neiupõlvenimega Major).”

Loe edasi: Kodukandipäev tõi uut sädet Tapiku külaellu

Keda ohustab sigade katk?

Haiged sead. Foto: J. Lubroth, FAO
Haiged sead. Foto: J. Lubroth, FAO

Sel aastal on sigade Aafrika katku puhanguid korduvalt diagnoositud Venemaal ja Valgevenes ning Poola ja Leedu Valgevenega külgnevates piirkondades. Juuni lõpus diagnoositi esimesed sigade Aafrika katku juhtumid Lätis. Mis haigus on seakatk, kuidas see levib ja milliseid meetmeid peaks loomapidajad farmis rakendama haiguse vältimiseks, kirjutab põllumajandusministeeriumi loomatervise büroo peaspetsialist Eva Peegel.

Viimased nädalad on toonud Lätist teateid sigade katku juhtumite lisandumisest. Olukord on keeruline, sest naaberriigis on tuvastatud nii sigade Aafrika katku kui klassikalise katku juhtumeid – mõlemad on seakasvatussektorile suurt majanduslikku kahju tekitavad taudid.

Mõlemad katkud on sigadele ja seakasvatussektorile väga ohtlikud, kuid teised loomaliigid ja ka inimesed neisse ei haigestu. Küll võivad nad edasi kanda viirust. Tõrjemeetmete õigeaegse rakendamisega on võimalik vähendada haiguse levimise tõenäosust. Veterinaar- ja toiduamet ongi kehtestanud Eestis täiendavad loomatauditõrje meetmed seoses sigade katku diagnoosimisega Lätis.

Mis on sigade katk?

Sigade Aafrika katk on viirushaigus, mis võib tabandada nii kodu- kui ka metssigu. Taudi leviala maailmas on aastatega nihkunud Eestile järjest lähemale ja seda eelkõige metssigade populatsioonis. Sigade klassikaline katk on samuti väga nakkava viiruse poolt põhjustatud loomataud, mis tabab nii kodu- kui ka metssigu.

Loe edasi: Keda ohustab sigade katk?