juuni 2014 Archives

Rahvusraamatukogus saab tunda laulu- ja tantsupeo ootust

Eesti Rahvusraamatukogu naiskoor kontserdisarja avamisel 23. mail. Foto: Eve Toomra

Rahvusraamatukogus eksponeeritakse laulu- ja tantsupidudega seotud väljaandeid alates 1869. aastast nii trükistena kui ka digitaalselt, unikaalset fotot 2009. aasta laulupeolistest, kõlapaelu ning toimub kontserdisari „Puudutusˮ.

Rahvusraamatukogu amfiteatris kestab septembrini koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega kontserdisari „Puudutusˮ, kus astuvad üles laulupeol osalevad nais-, mees- ja segakoorid. Järgmisel kontserdil, 19. juunil esineb segakoor K.O.O.R. Kava täiendatakse raamatukogu kodulehel.

Fuajeest alguse saav ja 8. korruse muusikasaalis eksponeeritav näitus „Laulu ja tantsuga läbi aegadeˮ tutvustab üldlaulu- ja tantsupidude kirevat ajalugu albumite, käsiraamatute, brošüüride, laulikute, orkestrinootide, tantsude kirjelduste ja jooniste ning heli- ja videosalvestiste kaudu. Näitus jääb avatuks 30. augustini.

Raamatukogu fuajees näeb Endel Grensmanni ja Rainar Kurbeli teostatud unikaalset 4,8 meetri laiust ja 1,5 meetri kõrgust fotot, mis tehti XXV üldlaulupeol 5. juulil 2009. Ligikaudu 10 protsendi eestlaste jäädvustamiseks konstrueeriti kaamerasüsteem, millega saavutati 1,79-gigapiksline resolutsioon ja 216-kraadine vaade, et pea kõik lauluväljakul olevad inimesed oleksid äratuntavad.

Loe edasi: Rahvusraamatukogus saab tunda laulu- ja tantsupeo ootust

Pillipidu 2014 kunstiline juht on veendunud, et rahvamuusika ei ole muuseumieksponaat

Kui vahepeal oli Eesti rahvamuusikamaastikul lõõtsa- ja mandoliinimängijaid üpris vähe, siis nüüdseks on olukord muutunud – mõlemad pillid on saanud lausa nii populaarseks, et neid saab kuulda tänavusel Pillipeol eraldi liikidena.

“Lõõtsamängijaid on viimase viie aastaga tõesti palju juurde tulnud,” kinnitab Pillipeo kunstiline juht Juhan Uppin ning lisab, et paljuski on see lõõtspillide liigijuhi Heino Tartese teene. “Vahepeal valitses suur lõõtspillide puudus, vanemad pillimeistrid lahkusid meie seast ning uusi ei tulnud asemele,” selgitab Uppin, kelle sõnul on mänguhuvilisi tegelikult alati leidunud, pigem on takistuseks olnud just pilli puudumine. Nii hakkaski Tartes seitse aastat tagasi uusi lõõtspille valmistama. Ühes sellega alustas ta Põlvas lõõtspillimängijatele mõeldud kursuste korraldamist, kust on tänaseks välja kasvanud umbes sada eri vanuses lõõtsamängijat. Põlva eeskujul on sarnased kursused ja klubid nüüd ka näiteks Tallinnas, Pärnus ja Viljandis.

Sarnaselt lõõtspillile on taas tõusuteel ka mandoliinimängijate arv. Selle pilli hiilgeaeg jääb Eestis eelmise sajandi kolmekümnendatesse aastatesse, mil seda õpetati isegi koolides ja kõikjal moodustati kohalikke mandoliiniorkestreid. Nii sulandus pill ka meie rahvamuusikasse ja sai üpris tavapäraseks pilliks ansamblite koosseisus. “Viimastel aastatel on pilli populaarsus ja mängijate arv jällegi tõusma hakanud,” teab Uppin öelda. Selle põhjuseks peab ta pilli lihtsust – olenemata soost ja vanusest on seda saatepillina üsna lihtne mängida ning erinevalt lõõtsast on pill ka kergesti kättesaadav.

Loe edasi: Pillipidu 2014 kunstiline juht on veendunud, et rahvamuusika ei ole muuseumieksponaat

Homme loetakse Piibe maantee ääres ette Kalevala

170aastane Kuremaa loss. Foto: Triinu Palmiste

Homme, 7. juunil, toimub II Piibe päev. Ürituse peamiseks eesmärgiks on enne suuremate puhkuste algust tõmmata tähelepanu Piibe maanteele ehk Jägala – Aravete – Tartu maanteele, mis on alternatiivne liikumistee Tallinna ja Lõuna – Eesti vahel. Piibe maantee on tunnete tee, kus igal kilomeetril on midagi teha, tunda või nautida.

II Piibe päeva raames loetakse esmakordselt avalikult ette Soome rahvuseepos “Kalevala”. Päevaga tähistatakse 170 aasta möödumist ajast, millal Soome rahvuseepose koostaja Elias Lönnrot kõndis jala Tallinnast Tartusse. Tema päevikute põhjal on teada, et 7.juunil 1844 viibis ta Koerus.

Lugemispunktid asuvad Anija mõisas, Kõrvemaa Matka – ja suusakeskuses, Jäneda Musta Täku Tallis, Aravete Kangrumäel, Järva-Jaanis, Koeru Kultuurimajas, Lahu kooli juures, Kuremaa lossis, Jõgeva Kultuurikeskuses ja Jää-aja Keskuses. Igas lugemispunktis loetakse ette varem kokkulepitud lõigud. Kokku on lugejaid enam kui 100 inimest. Teiste hulgas on kohalikud omavalitsusjuhid, Jõgeva Jõuluvana, Soome sõprusvalla esindaja, kohalikud kultuuritegelased ja paljud teised.

Igas lugemispunktis rõõmustatakse kaasaelajaid kultuuriprogrammiga. Teatud punktides kestab programm läbi terve päeva. Nii on näiteks Anija mõisas avatud uste päev, Järva-Jaanis suur laat ja Kõrvemaa Matkakeskuses perespordipäev.

Nädala foto

Helkleva vee sumbuvas säras. Foto: Liisa Paiste — **Helkleva vee sumbuvas säras.** Foto: Liisa Paiste

Vaata eelnevaid nädala fotosid siit.

Sel reedel ja laupäeval avatakse Tartus taas kultuurihoov Uus Õu

Õues kohiseb ja loksub võitmatu juuni, mis kuulutab suve saabumist ja Uue Õue teise hooaja avamist.

Sel reedel ja laupäeval saab Tartus taasavatuks jälle Tartu Uue Teatri ja Genialistide klubi vahelisele alale jääv kultuuri- ja kogukonnahoov Uus Õu.

Uus Õu on kesklinna hoov, kus kohtuvad isiklik ja avalik ruum, kus ei ole kliente ega teenindajaid, korrapidajaid ega koristajaid, vaid ainult inimesed – sõbrad, naabrid, juhututtavad ja võõrad – kes võtavad Õue kui oma isiklikku jagatud tagahoovi. Uus Õu on omamoodi sotsiaalne eksperiment, et näha, kas ja kuidas selline jagatud rõõmu ja vastutusega linnaruum elama ja toimima hakkab.

Viiel päeval nädalas, teisipäevast laupäevani saab Uues Õues nautida mitmepalgelist programmi alates muusikast, luulest, loengutest, filmidest, päikesest ja väga eriilmelistest töötubadest kuni suvistel laupäevadel traditsiooniks saanud lastehommikute ja pannkookideni välja.

Täpsema kava leiab siit.

Hiiumaa mereala kasutus selgineb

Täna tutvustatakse Kärdlas Hiiu mereala planeeringu pilootprojekti, mis paneb paika Hiiu maakonnaga piirneva mereala kasutamise kuni aastani 2030 ja kauem.

Siseministeeriumi planeeringute osakonna nõuniku Anni Konsapi sõnul algatatakse planeeringute koostamine kogu Eesti merealal kahe aasta pärast. Planeeringud tuleb valmis saada 2020. aastaks.

“Hiiu- ja Pärnumaal on planeeringu koostamisega juba alustatud ning hiidlased on oma planeeringuga jõudnud sinnamaani, et tõenäoliselt saab selle kehtestada järgmise aasta keskpaigas,” rääkis Konsap ning lisas, et tegemist ei ole lõpliku lahendusega ja sellele järgneb veel kindlasti üks avalik väljapanek ja arutelu sügisel.

Planeerimise käigus tuleb kaardistada erinevad olemasolevad või tulevikus tekkivad huvid merel ja seejärel mereala nende erinevate huvide vahel ära jaotada nõnda, et kasutus oleks pikas perspektiivis võimalikult jätkusuutlik. “Piltlikult öeldes tuleb otsustada näiteks seda, millised alad sobivad kõige paremini tuuleparkideks, millised kalapüügiks või kus võib purjetada.”

Merealade planeerimine on Eestis esmakordne. Hiiu ja Pärnu mereala planeering algatati valitsuse poolt kaks aastat tagasi. Hiiu mereala planeeringu eeldatav kehtestamise aeg on 2015. aasta keskpaik ning Pärnu planeeringul 2016. aasta esimene pool. Nende maakondade kogemuste põhjal pannakse kokku metoodika, mida hiljem hakatakse kasutama ülejäänud Eesti merealade planeerimisel.

Merealade planeerimist rahastatakse osaliselt Eesti-Läti piiriülese koostöö programmist ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse merekeskkonna programmist. Hiiumaa projekti maksumus on ligikaudu 204 000 eurot, Pärnu projekt läheb maksma veidi üle 301 000 euro.

Eesti lipuloo bareljeefi konkursi võitja on skulptor Gea Sibola Hansen

Otepää Vallavalitsus koostöös Riigikantseleiga korraldas Eesti lipulugu tutvustava bareljeefi ideekonkursi, mille võitis skulptor Gea Sibola Hansen.

Teise koha pälvis skulptor Vergo Vernik. Konkursižürii otsustas anda võidutööle auhinnaks 3000 eurot, teine koht sai 2000 eurot.

Võidutöö kujutab kahte bareljeefi, millel on kujutatud taasiseseisvumise aegset ärkamisaega ja traditsioonilist lipu toomist hobuvankril. Tööd on plaanis teostada selle aasta jooksul, töid rahastab Riigikantselei ja Otepää vallavalitsus.

Võidutöö autor Gea Sibola Hansen ütles, et konkursist osa võtma ajendas teda Eesti lipu teema. “See on tähtis teema, tegin seda auga. Olen tänulik, et minu töö välja valiti. Töös olevad motiivid tulidki kuidagi iseenesest – taasiseseisvumisega seoses meenusid mulle endale tudengiaja ärkamisaja laulud ning lipu toomine Otepääle hobuvankril on väga jõuline motiiv,” rääkis töö autor.

1935. aastal avati Otepää kiriku lääneseinal skulptor Voldemar Melliku loodud Eesti lipulugu tutvustavad bareljeefid. Need hävitati 1950.a, taastati skulptor Mati Variku poolt ja taasavati 1989. aastal. Selleks, et rahvuslipu pühitsemist väärikalt tähistada ja paremini lipulugu välja tuua, otsustas Otepää vald koostöös partneritega jätkata Eesti lipuloo tutvustamist Otepää Maarja kiriku juures ning algatada ideekonkursi.

Konkursižürii koosseisu kuulusid Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kujurite Ühenduse, Eesti Lipu Seltsi, Muinsuskaitseameti, Eesti Evangeelse Luteri Kiriku, Otepää koguduse, Riigikantselei ja Otepää valla esindajad. Žürii esimeheks oli Eesti Üliõpilaste Seltsi esindajana Tõnis Lukas.

Haruldase haigusega tüdruk saab Lastefondi abiga lümfiteraapiat ja tugisukad

SA TÜ Kliinikumi Lastefond aitab osta 13-aastasele liikumispuudega Sandrale tugisukad ning toetab tema regulaarset lümfimassaaži, mis aitavad hoida kontrolli all tema haruldast haigust.

Sandra põeb Eestis harvaesinevat haigust – primaarset lümfiturset ehk lümfödeemi, millest on haaratud tema mõlemad jalad. Haiguse korral on normaalne lümfisüsteemi toimimine häiritud ja rakkudevahelisse ruumi koguneb liigselt vedelikku, mis väljendub Sandra puhul tursetena jalgades. Haigusest tingituna on häirunud lapse immuunsüsteem, mis tähendab, et ta on tundlik väikseimatelegi vigastustele nagu näiteks kriimustused või putukahammustused, mis võivad tekitada tõsise põletiku. Raskendatud on ka Sandra liikumine, sest liigeste vahele kogunev vedelik kahjustab tema liikumisaparatuuri. Seetõttu on tüdrukule määratud keskmine puue.

Vedeliku voolu lümfiteedes saab parandada ning nii haiguse kulgu kontrolli all hoida regulaarse lümfimassaažiga ja igapäevaselt spetsiaalsete tugisukkade kandmisega, mis aga on väga kallid. Üks sukapaar võib maksta kuni 1000 eurot ning massaažikord 30 eurot. Kasvava lapsena ning sukkade kulumise tõttu vajab tüdruk uusi sukki kord poolaastas ning lümfiteraapiat ideaalis paar korda nädalas. Sandrat üksinda kasvatava ema võimalused tütre abistamiseks on ammendumas ning ta pöördus abi saamiseks Lastefondi poole.

“Kuna Eesti Haigekassa meid kahjuks ei toeta, sest tugisukad ei kuulu abivahendite nimekirja ning lümfimassaaži teenust rahastataks vaid siis, kui tegu oleks taastusraviga, ning meie enda võimalused on otsa saamas, siis palun heade inimeste abi, kes meid tütre ravi osas toetada saaks,” on Sandra ema igasuguse abi eest tänulik.

SA TÜ Kliinikumi Lastefond otsustas aidata perel soetada lapsele tugisukad ning toetada Sandra lümfimassaaži igakuise toetussummaga 120 euro ulatuses ühes kuus esialgu kuue kuu vältel.

Vahtsõnõ “Mino Võromaa” kogomik om valmis

Võro instituudin näüdäti eelä “Mino Võromaa” 27. jutuvõistlusõ parõmbist töiest kokko pantut latsiraamatut “Tansaman ja parhilla'”. Üteliisi anti teedä’ konkursi võitja’.

Timahava võtsõ latsi ja nuuri võrokeelitside kirätöie võistlusõst ossa 124 kirotajat 128 tüüga. Parõmbit töid avit vällä valli’ hindajidõ kogo (Hollo Aimi, Laanpere Helle, Kübärä Merili ja Rahmani Jan).

Võistlusõ pääpreemiä pandsõ vällä Eesti eurosaadik, Võromaa miis Padari Ivari. Timä kutsõl sai võitja Koduvere Jolan Henriette kävvü Brüsselin europarlamendi ello kaeman.

Kokko sai raamatulõ “Tansaman ja parhilla’ ” 59 juttu-luulõtust, pildi’ tekk mano Võromaa juuriga kunstnik Vähi Laura.

Latsi ja nuuri võrokeelitside kirätöie võistlust alost 1987. aastagal Võro hariduskuundis. 2000. aastagast pääle kõrraldas võistlust Võro instituut. Loe edasi: Vahtsõnõ “Mino Võromaa” kogomik om valmis

Kesk-Eestis sajab laupäeval piimatarkusi

7. juunil toimub Eesti Piimandusmuuseumis suur piimapäev, kus saab kätt proovida erinevate piimatoodete valmistamises, maitsta Eesti parimaid piimatooteid, vaadata teadusteatrit ja loomi.

„Piim on läbi aegade olnud eestlase toidulaua traditsiooniline osa, millest saab valmistada väga palju erinevaid toite, näiteks suvel väga populaarset jäätist,“ ütles Eesti Piimandusmuuseumi direktor Ants Välimäe Järvamaa infoportaalile. „Laupäevane piimapäev tuleb üks väga maitsev, lõbus ja huvitav päev, kus tegevust jagub kogu perele.“

Piimapäeval pakuvad oma parimaid tooteid Eesti suured ja väikesed piimatööstused ja mahetootjad, kohapeal toimetavad meisterkokk Ragne Värk ja koolikokad ning toimuvad või, sõira ja fetajuustu ning leivaküpsetamise töötoad. Lapsed saavad meisterdada piimapukke, lasta vibu, vaadata loomi jpm. Täpsemat programmi näeb siit: www.piimandusmuuseum.ee

Piimandus on Eesti põllumajanduses üks olulisemaid valdkondi, kus toodang läheneb lähiaastail 1 miljonile tonnile aastas. Eelmisel aastal oli Eestis 97 900 piimalehma, kes andsid kokku 762 300 tonni piima. Piim on ka Eesti toiduainetööstuse juhtiv haru, andes mullu ligi veerandi Eesti toiduainetööstuse kogutoodangust. Piima ja piimatoodete eksport moodustas 203,3 mln euro suuruse väärtusega eelmisel aastal 16,4% kogu põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljaveost.

Mis meil Ukraina põllumajandusest?

Eesti ja Ukraina põllumajandusministrid allkirjastasid täna tegevuskava koostöö tugevdamiseks, mis tähendab, et Eesti aitab Ukrainat ELi põllumajandusnõuetega kohandumisel.

Samas on Ukraina ka maailma suuruselt neljas teravilja eksportija ning aprillis otsustas Euroopa Liit toetada Ukrainat muuhulgas ühepoolsete kaubandussoodustustega. Kuidas see mõjutab Eesti põllumeest?

Maablogis annab teemast ülevaate Põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist Kalle Nõlvak.

Loe lähemalt: http://maablogi.wordpress.com/2014/06/04/mis-meil-ukraina-pollumajandusest/

Täna avatakse Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti ekspositsioon

Täna avatakse Veneetsia arhitektuuribienaali Eesti ekspositsioon, mis käesoleval aastal kujutab endast e-riigi avaliku ruumi tulevikku vaatavat projekti.

Noorte Eesti arhitektide Johanna Jõekalda, Siim Tuksami ja Johan Tali kureeritud “Vaba ruum” (“Interspace”) uurib, kuidas füüsilise ja digitaalse avaliku ruumi üheks tervikuks saamine tulevikus linnaruumi korraldamist mõjutada võiks. Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti paviljon avatakse pidulikult 5. juunil kell 17.00 ning see jääb külastajatele avatuks 7. juunist kuni 23. novembrini 2014.

Eesti ekspositsiooni teeb eriliseks see, et esmakordselt täiendab kohapealset ekspositsiooni Veneetsias ka e-riigi virtuaalpaviljoni veebis. See on veebikeskkond, mis võimaldab külastada näitust ka digitaalselt ning teha digitaalsete külastajate ruumikasutus näituseruumis reaalajas nähtavaks. “See on meie viis rääkida sellest, et e-riigis on kohalolek ja ruumikasutus saanud uue tähenduse ning seetõttu peaks uue tähenduse saama ka e-riigi ruumi kujundamine. Viibides erinevates füüsilistes ruumides, võivad inimesed paikneda siiski samas inforuumis ja vastupidi,” selgitavad kuraatorid. Loe edasi: Täna avatakse Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti ekspositsioon

Obinitsa muuseumis avati elamuslik näitus “SETO?”

Setomaal Meremäe vallas Obinitsa külas Seto Muuseumitarõs avati 3. juunil tänaseid seto identiteediga seonduvaid probleeme elamuslikul moel tõstatav näitus “SETO?”.

Näitus käsitleb seto kogukonnale olulisi teemasid, küsides kuidas siduda praeguse seto kultuuri eeskujuks olevat 20. sajandi alguse ning tänapäeva eluviisi.

Näituse eesmärgiks on aidata seto kogukonnal, Setomaa külastajatel ja seto kultuuri huvilistel mõtestada pikaajalisemaid kultuurilisi arenguid, milles muutumisprotsess on loomulik osa.

“Näituse idee on välja kasvanud seto kogukonna sisesest aktiivsest ja emotsionaalsest arutelust kultuuriliste piiride üle, mille tuumküsimuseks on “õigõ seto” määratlemine kõigis eluvaldkondades. Näitus “SETO?” pakub võimalust jätkata seda arutelu olulistel seto identiteeti puudutavadel teemadel avalikus ruumis. Seetõttu on näituse “SETO?” vorm ja kujundus elamuslik ja interaktiivne,” sõnas näituse koostaja Eve Ellermäe.

“See näitus on seto punk”, arvab näituse kujundaja Evelin Urm. “Seto ei ole ainult minevik, vaid ka tulevik. Seto elab täna ja praegu”.

Näituse “SETO?” koostaja on Eve Ellermäe ning kujundajad Evelin Urm ja Sirje Rump.

Näitus SETO? jääb avatuks 31. oktoobrini.

Balti ministrite kohtumisel rõhutasid ministrid regionaalse koostöö tähtsust

Eile ja täna Saaremaal ning Muhus toimunud Eesti, Läti ja Leedu regionaalpoliitika eest vastutavate ministrite kohtumisel kinnitasid kõik kolm ministrit piiriülese koostöö ja eurovahendite olulisust regionaalsete erinevuste vähendamisel.

Eesti siseminister Hanno Pevkur, Läti regionaalminister Romans Naudins ja Leedu asesiseminister Elvinas Jankevičius arutasid muuhulgas Euroopa Liidu toetusmeetmete kiiret kasutuselevõttu, riikidevahelisest koostööd merealade planeerimisel ning vahetasid kogemusi omavalitsuste reformi osas.

Piiriülesest koostööst rääkides rõhutas siseminister Hanno Pevkur selle tähtsust ja ütles, et käimasolev aasta on Eesti jaoks oluline: “Aasta algusest oleme Balti Assamblee ja Balti Ministrite Nõukogu eesistujariik. Lisaks on meie koordineerida sel aastal Balti- ja Põhjamaade koostöö ning järgmisel kuul võtab Eesti üle eesistujarolli Läänemeremaade Nõukogus,” rääkis Pevkur kohtumisel erinevatest koostöövormidest Balti ja Läänemereriikide vahel.

Euroopa Liidu toetustest rääkides lausus Pevkur, et regionaalsete arengute ühtlustamiseks on struktuurifondide kiire kasutuselevõtt äärmiselt oluline. “Hea meel oli kuulda, et ka meie lõunanaabrid on teinud kõik vajalikud ettevalmistused vahendite kiireks kasutuselevõtuks ning ka seda, et sarnaselt Eesti Ida-Viru strateegiale on ka Läti eraldi meetmeid planeerimas Latgale piirkonnale, kus on sarnased mured nagu meil Ida-Virumaal,” märkis Pevkur.

Kohtumisel arutati ka Rail Balticu projektiga seotud küsimusi ja kolme riigi koostööd ühise mereala planeerimisel.

Haanjasse rajatakse kaasaegne multispordiväljak

Haanja Vallavalitsus sai Regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi vahenditest 31 956 eurot multispordi väljaku rajamiseks Haanjasse, Haanja valla enda osalus projektis on 27 234 eurot, kogu projekti maksumus on 59 190 eurot.

Spordiväljak rajatakse Haanja koolimaja korvpalliväljaku alale ning seda saavad kasutada Haanja kooli lapsed, paikkonna elanikud, lähedal asuvate spordibaaside külalised ning piirkonda külastavad turistid. Spordiväljakut saab suvel kasutada pallimängudeks ja talvel liuväljana.

Ehitustööd on kavandatud käesoleva aasta suve-sügisperioodile.

Raamatukarussellid jõudsid Põlva, Valga ja Võru haiglatesse

Heategevusfond Aitan Lapsi koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja teiste lahkete toetajatega andsid täna Põlva, Valga ja Lõuna-Eesti haiglatele üle ainulaadsed ratastel liikuvad raamatukogud ehk raamatukarussellid, mis toovad suure valiku teoseid ja lauamänge ravil viibivate lasteni.

Raamatukarussellid jõudsid haiglate lasteosakondadesse mitmete asutuste koostöös – oma jõud ühendasid Eesti Lastekirjanduse Keskus, SA Aitan Lapsi ja OÜ Plaat Detail koos metallifirmaga ASSI.

Mõte rõõmustada haiglaravil viibivaid lapsi liikuva raamatukoguga ehk raamatukarusselliga, sai alguse aastaid tagasi Eesti Lastekirjanduse Keskusest. Tänu headele inimestele, kes on annetanud heategevusfondile Aitan Lapsi oma taararaha, leiti vajalikud ressursid ja partnerid, et väärt idee lõpuks teoks teha. Aitan Lapsi nõukogu liikme Rauno Raali sõnul on tegemist kõiki Eesti haiglaid puudutava projektiga: „Täna andsime raamatukarussellid üle Põlva, Valga ja Lõuna-Eesti haiglate lasteosakondadele. Raamatukarussellid jõuavad 16 haiglasse üle Eesti, kus on lasteosakond. Seda tänu kõikidele lahketele Eesti inimestele, kes on heategevusfondile annetanud.“

Selle eest, et kõikides raamatukarussellides oleks alati suur valik rõõmsameelseid Eesti lasteraamatuid ja põnevaid lauamänge, hoolitseb Eesti Lastekirjanduse Keskus. Loe edasi: Raamatukarussellid jõudsid Põlva, Valga ja Võru haiglatesse

Jaan Poska mälestusmärgi ideekonkursi töid näeb Rahvusraamatukogus

Tänasest saab Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis vaadata Jaan Poska mälestusmärgi skulpturaalse lahenduse ideekonkursil võistelnud 47 tööd.

Tallinn kuulutas konkursi Jaan Poska mälestusmärgi skulpturaalse lahenduse leidmiseks välja 24. jaanuaril, riigimehe 148. sünniaastapäeval. Ideekonkursi eesmärk oli saada Jaan Poska mälestuse jäädvustamiseks ja talle pühendatud mälestusmärgi püstitamiseks skulpturaalselt ning arhitektuurselt sobivaim terviklahendus.

5. mail hindas laiapõhjaline žürii I auhinna vääriliseks võistlustöö “Hetk”, mille autoriteks on Pille Noole, Üllar Ambos ja Joannis Lykouras. II auhinna pälvis Villem Tomiste võistlustöö “Gloobus” ning III auhinna võistlustöö “Lepe”, mille autoreiks Riho Kuld, Ilme Kuld ja Ants Raid.

Mälestusmärk riigimehele on kavas avada Kadrioru pargis, Poska tänava ja Luigetiigi vahel asuval poolringikujulisel väljakul 24. jaanuaril 2016, kui väljapaistva Eesti ühiskonna- ja riigitegelase ning esimese eestlasest Tallinna linnavolikogu esimehe (juhataja) Jaan Poska sünnist möödub 150 aastat.

Väljapanek võistlustöödest jääb avatuks 28. juunini.

Laulupeol saab proovida Eesti erinevate piirkondade maitseid

3.-6. juulini saab laulupeo raames Tallinna Lauluväljakule kerkival Eesti toidu väljakul proovida Eesti erinevate piirkondade maitseid, mille toovad kohale piirkondlikud toiduvõrgustikud ja Eesti tippkokad.

“Üha suurem hulk tarbijaid otsib sellist toitu, mis on iseloomulik mõnele konkreetsele piirkonnale ning on seotud sealse looduse ja traditsioonidega,” ütles Kadi Raudsepp, kes veab Põllumajandusministeeriumis Eesti toidu väljaku projekti. “Just neid huvitavaid Eesti maitseid tahame tutvustada ka laulupeolistele.”

Valikut Eesti piirkondlikest maitsetest pakuvad MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti, Ida-Virumaad esindav Viru Toit ning Peipsimaa kööki esindav Maitseelamuse Koda, kes pakuvad näiteks suitsuvutte ja haugikotlette, ulukilihast grillvorste värske salatiga, aga ka maasikaid ja värsket soolakurki.

Oma road valmistab piirkondlikest retseptidest inspireerituna ka Eesti Peakokkade Ühenduse esindus, kelle menüüst leiab näiteks suitsuahvenat, mulgiputru suitsulihaga, lesta röstköögiviljadega ja suitsutatud lammast karulaugu orsottoga.

Põllumajandusministeerium toob Eesti toidu laulupeole koostöös piirkondlike toiduvõrgustike, Eesti Peakokkade Ühenduse, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eesti Toiduainetööstuse Liiduga.

Eesti toidu väljak jääb Mere väravatest lauluväljakule sisenedes paremat kätt.

Võta üritusest osa ka Facebookis: https://www.facebook.com/events/233866543474788/

ELF kuulutab välja liblikateemalise 15. talgusuve

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) 15. talgusuvi on alanud. Kodulehel www.talgud.ee on kõigil huvilistel valida rohkem kui 20 eripärase talgureisi vahel. Looduskaitse mõtet, elurikkust ja traditsiooniliste töövõtete omavahelisi seoseid tutvustavad talgureisid kulgevad tänavu liblika-aasta märgi all ning viivad esmakordselt huvilisi ka piiri taha Lätti.

Juubelihõnguline talguhooaeg toob kaasa mõndagi uudset. Koostöös Maailma Looduse Fondi Läti haruga korraldatakse esmakordselt talgud Lätis, Pape kaitsealal. “Kui algusaastatel olid talgureiside käivitamisel meile eeskujuks koostööpartnerid Suurbritanniast, siis täna oleme omakorda oskuste ja kogemustega abiks lõunanaabritele, kes huvituvad sarnaste looduskaitsetalgute sisseseadmisest,” tutvustas ELFi talgukorraldaja Rait Parts tänavusi plaane.

Rait Partsi sõnul on vabatahtlike abikäed looduskaitses väga vajalikud. Eestile omased maastikud ja nende liigiline koosseis on olnud läbi aja inimtegevusest vähemal või rohkemal määral mõjutatud. “Kui põlisloodus – suured looduslikud metsamassiivid, kuivendusest puutumata rabad ja merepõhi – ei oska inimese sekkumisest suuremat pidada, vaid pigem kannatavad selle all, siis hooleta jäetud loopealsed, luhad, puis- ja rannaniidud lausa janunevad töökäte ja mõõduka sekkumise järele,” selgitas Parts talgutööde tagamaid. Loe edasi: ELF kuulutab välja liblikateemalise 15. talgusuve

Eesti Lipu sünnilinnas Põltsamaal algavad täna mitmekülgsed pidustused

Emilie Beermann esimest sinimustvalget lippu õmblemas Põltsamaa kunstikooli direktori Ethel Hakkaja ja tema õpilaste tehtud maalil. Foto: Johannes Haab

Esimese sinimustvalge lipu õmbles kunagise Põltsamaa kihelkonnakooli tütarlaste käsitööõpetaja Emilie Beermann (1860-1896). Kultuurilooline fakt annab põhjuse selles paigas kolmapäeval, 4. juunil mitmekülgselt ja pidulikult Eesti lipu 130. aastapäeva tähistada. Külauudistele andis sündmustest ülevaate Põltsamaa linnavalituse haridus- ja kultuurinõunik Kadri Suni.

Millal algasid ettevalmistused Eesti lipu 130 aastapäeva tähistamiseks Põltsamaal ja kuivõrd oli selles protessis otsustav tähtus Põltsamaa astumisel Eesti Lipu Seltsi ja Jaan Poska majas toimunud kohtumisel?

Kui Eesti lipu 125. aastapäeva eel töötasime lavastuse “Lipu sünd” kallal, sai korraldustoimkonnas välja käidud idee, et seda võiks iga viie aasta järel lipu ümmargustel sünnipäevadel esitada. Aga selles, et tänavu on Põltsamaal lipu aastapäeva kavas ka Eesti Lipu Seltsi konverents, on küll otsustav tähtsus, et oleme vahepeal lipu seltsiga aktiivsemalt suhtlema hakanud. Esimesed konkreetsed sammud lipu 130. sünnipäeva tähistamiseks tegi toonane Põltsamaa linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Anzhelika Valdre, kes kutsus umbes aasta tagasi kokku koosoleku, mil pandi koos Eesti Lipu Seltsi, Riigikanstelei ja Põltsamaa toimkonnaga paika ürituse esialgne päevakava.

Missugustes Põltsamaa linna paikades mängitakse lavastust “Lipu sünd”, kes on selle teksti autor ja kas tegemist on dokumentaalnäidendiga?

Etendus algab Põltsamaa ühisgümnaasiumi juures Tartu stseeniga. Karl August Hermanni majas toimuval koosviibimisel lubab Paula Hermann hankida üliõpilasseltsile lipu. Teine stseen toimub endise Leihbergi poe, praeguse Põltsamaa muusikakooli juures. Selles stseenis ostab Emilie Beermann lipu tarvis kangad. Kolmas stseen leiab aset endise kihelkonnakooli juures Jõe tänavas. Seal õmbleb Emilie lipu ning sealsamas puutöökojas valmib ka lipuvarras. Näidendi kirjutas Põltsamaa muuseumi direktor Rutt Tänav ja see tugineb ajaloolistele allikatele. Nagu ilukirjanduslike tekstidega ikka, on tegemist autori interpretatsiooniga 130 aasta tagustest sündmustest. Loe edasi: Eesti Lipu sünnilinnas Põltsamaal algavad täna mitmekülgsed pidustused

Valmis lühifilm ”Värskasse elama”

Juba poolteist aastat on Värska vald kutsunud inimesi Värskasse elama. Kui kutsutakse, siis ka tullakse. Värska valda on kolinud aasta jooksul 9 noort peret. Esimestel kolijatel on nüüd juba aasta jagu Värska elu selja taga. Värska vallavalitsusel tuli idee teha lühifilm ühest Värskasse kolinud perest ja tema kogemusest ning esimestest elamustest. Piiriveere Liidri toetusel ongi film valmis saanud ja leidnud nii kohalike elanike kui ka uute tulijate hulgas väga positiivse vastuvõtu. Filmi tegid Andres Maimik, Meel Valk, Kairi Põldsaar ja paljud teised Värska valla elanikud.

Filmi peategelased on Kairi Põldsaar ja tema tütar Leen. Kairi on 35-aastane geoloog ja põline linlane. Külastades ”Maale elama” messi jäi ta pilk Värska vallale. Juba esimesel külaskäigul armus Kairi silmapilkselt Värska maalilisse ümbruskonda ning aeg oli küps suureks otsuseks. Ta kolis elama Eestimaa kagutippu, Setumaale Värska valda.

Film jälgib Kairi esimest aastat uues elukohas. Kas maale kolimise otsus oli õige? Kas ta on oma valikuga rahul?

Meel Valk

Maailma pikim Eesti lipp leidis endale kodu Eesti lipu hällis – Otepääl

Maailma pikim Eesti lipp sündis tähistamaks Eesti lipu 130. sünnipäeva. Fotod: Jaan Uibo — Maailma pikim Eesti lipp sündis tähistamaks Eesti lipu 130. sünnipäeva.
Fotod: Jaan Uibo

Lipuvabrik korraldas lastekaitsepäeval, 1. juunil Tallinna loomaaias maailma pikima Eesti lipu värvimise. Pikimat lippu saab vaadata Eesti lipu muuseumis Otepääl.

EELK Otepää Maarja koguduse juhatuse esimees ja lipumuuseumi eestvedaja Jaan Uibo märkis, et Lipuvabriku idee väärib tunnustamist. Kutsume kõiki Eesti lipu sünnikohta, Otepääle, väärikalt tähistama lipu 130. sünnipäeva. Kõik huvilised saavad ka pikimat lippu Otepääl oma silmaga vaadata.

Maailma pikim Eesti lipp on 181 meetrit pikk, lipu värvimiseks oli varutud 1000 musta ja 1000 sinist kriiti, millest kolmandik ära kulutati. Värvijaid oli umbes 3000, enamikus olid lapsed, kellest pooled rääkisid vene keelt. Värvimiseks kulus üheksa tundi, üht lipumeetrit värvis korraga kuus last.
Monika Otrokova

Viljandis algavad hansapäevad

6. juuni õhtul algavad Viljandi hansapäevad, mis avatakse kell 20 raekoja pargis.
Avatseremoonia viib publiku keskaegsest Lübeckist läbi ajaloo ja geograafia kaasaegsele hansapäevade pealavale Viljandi lauluväljakul. Teekonnal kuuldakse Mozarti heliloomingut, nähakse lahinguid ja kohtutakse punkaritega.
Kell 21 annavad pealaval avakontserdi Jarek Kasar, Tõnis Mägi ja noorteorkester Reaalmažoor.
Õhtu jätkub hansapäevade noortealal Viljandi vanas lennukitehases. Endine lennukitehas on samuti saanud rikkamaks ühe kontsertlava võrra, mis kevadest saati kuulub Sakala Keskuse haldusalasse. Hansapäevade avaõhtul astuvad värskel rokilaval koos ansambliga Nion üles
Viljandist ja Viljandimaalt pärit noored ja säravad artistid.
Hansapäevade programm saab tegelikult alguse juba enne ametlikku avamist ja õhtuseid kontserte. 6. juuni hommikul kell 10 algab Pärimusmuusika aidas Priit Hõbemägi juhtimisel majanduskonverents ”Ettevõtja ja tööjõud”. Viljandi Maavalitsuse saalis kogunevad kell 12
konverentsile Elava Ajaloo huvilised.
Hansapäevade teisel päeval kell 10 tulevad Viljandi vanalinna tänavatele hansakaupmehed ning algab kaks päeva kestev melu, mis on täis kunsti, teatrit, muusikat, tantsu ja sporti.
Maris Aarna

Väike-Maarja gümnaasiuminoored hakkavad päikesepaneele ehitama

Homme, 4. juunil toimub Puhta Vee Teemapargi vastavatud õppeklassis esimene töötuba, kus „Energia ja noored“ projekti raames õpetatakse Väike-Maarja Gümnaasiumi noori valmistama päikesepaneele. Projekti eestvedaja, energeetikatudengi Margus Potisepa sõnul on oluline, et kooliõpilased teaksid rohkem Eesti energiasüsteemist, et tulevikus paremini enda energiatarbimist planeerida ning otsustusprotsessides osaleda.

„Koolinoored ehitavad MTÜ Eco-Nomicsi juhendajate abiga päikesepaneelid algusest lõpuni, kasutades fotoelemente, tinaribasid, silikooni, jootetina ja –vedelikku, markereid ja juhtmeid elektritootmiseks päiksevalgusest. Kui keegi, kellel ei ole elektriku kutsepabereid ja/või haridust, ehitab ise endale off-grid päikesepaneelid, siis see tundub ebareaalne, kuid on siiski täiesti võimalik. Eestis suudetakse juba mitu aastat ise päikesepaneele ehitada,“ selgitas MTÜ Eco-Nomicsi juhatuse liige Jim Self.

Puhta vee teemapargi õppeprogrammi käigus tutvutakse koolinoortele veel lokaalse päikse- ja tuuleenergia taastuvenergia väikelahendusi, põletatakse katseks fossiilset kütust, saadakse algteadmisi energiatootmisest, osaletakse energiamängus ja mängitakse kaasa fotosünteesi protsessis.

Puhta vee teemapark on puhta vee temaatikale keskenduv teaduspark, kust saab vastuse küsimustele: kuidas tekib puhas põhjavesi – joogivesi; kuidas sõltub elu puhtast veest ja millest sõltub vee kvaliteet ning saab osa loodusõpperetkedest. Teemapargi keskus paikneb Metsamõisa talus Järsi külas Tamsalu vallas, ulatudes oma 10 km raadiuses paiknevate tegevuskohtadega Järva-Jaani, Tamsalu ja Väike-Maarja valda ning kahte maakonda: Järva ning Lääne-Viru maakonda.
MTÜ Ökokratt

Kogu Viljandimaa laulab ja tantsib pühapäeval “Ühtses rütmis”

Viljandi maakonna laulu- ja tantsupidu “Ühtses rütmis” toimub Viljandi lauluväljakul 8. juunil.

Kell 16 algab Viljandi linnavalitsuse eest rongkäik lauluväljakule ning kohe peale rongkäiku algab pidu 2744 esineja osavõtul.

Peo peakorraldaja, Viljandi maavalitsuse kultuuritöö peaspetsialisti Kati Grauberg-Longhursti sõnul on “Ühtses rütmis” oma maakonna pidu, millel saavad osaleda kõik maakonna kollektiivid. Longhursti sõnul on peole tulemas ka mitmed külalised. Ühtlasi saame ka uue lauluväljaku nii suure sündmusega korralikult proovile panna. Pühapäeval toimub Viljandi Hansapäevade lõpetamine, millele järgnev maakonna pidu on ilusaks kulminatsiooniks.

Praegune ilmaprognoos lubab pidulistele küll kuiva ja sooja ilma, kuid Longhursti sõnul olenemata välistest oludest, sütitab laulu- ja tantsurahvast igaühe sisemine tuli.

Tiina Pihlak