Rahvakultuuri Keskuse rändnäitus “Pärand elab!” Mõniste muuseumis

Homme, 1. juulil kell 14 avatakse Mõniste muuseumis Kuutsi külas Võrumaal Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut tutvustav näitus “Pärand elab!”. Avamisel jagab Võru Instituudi projektijuht, põline võrokene Külli Eichenbaum oma kogemusi seoses vaimse pärandi nimistu sissekannete koostamisega. Süvahavva Loodustalu perenaise Reet Pettai käe all saab ravimtaimi tundma õppida.

Vaimuka pesunööri-näitusena kujundatud väljapanek kutsub märkama ja väärtustama põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi, kombeid ning tavasid. Rahvakultuuri Keskuse koostatud näitus tutvustab kümmet Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse kantud kultuurinähtust, sh seto kirmast ja ravimtaimedega ravimist vanal Võrumaal. Nimistu loomiseks andis tõuke Eesti ühinemine UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga 2006. aastal.

Elava pärandi vastu huvi tekitav rändnäitus on üleval olnud Tartus, Hiiumaal, Kihnus, Karksi-Nuias, Tallinnas, Põltsamaal, Kundas, Puurmanis ja Sindis. Näitusega “Pärand elab!” saab Mõniste muuseumis tutvuda 31. juulini. Mõniste muuseum on avatud iga päev kell 10.00-17.00.

Loe edasi: Rahvakultuuri Keskuse rändnäitus “Pärand elab!” Mõniste muuseumis

Klaasikunstnik Ivo Lille isiknäitus Vana-Võromaa Kultuurikojas

Rahvusvaheliselt tunnustatud klaasikunstnik Ivo Lill avab 16. juulil kell 16 oma isiknäituse Vana-Võromaa Kultuurikojas!

Suviti Võrumaal resideeruv kunstnik tutvustab esmakordselt Võru vaatajale oma loomingut.

Ivo Lill on eesti klaasikunstnik, kes on lõpetanud 1985. aastal ERKI. On Eesti Kunstnike Liidu, GASi (Glass Art Society, Seattle, USA) ja Centro Studio Vetro (Murano – Venezia, Itaalia) liige. Kunstnik alustas aktiivsemalt loomingulist tööd 35- aastaselt. Nüüd peab ta iga päev midagi tegema, siis on hing rahul. Lill loob klaasi külmtöötlemisega kunstiteoseid, mida võib vaadata kas ühe, teise või kolmanda nurga alt, lõplik tõde ei selgu kunagi, alati võib valgus vimka visata ja tehtud töö uuesti sünnitada.

Aasta tagasi tähistas kunstnik 60- aastaseks saamist suurte isiknäitustega Moskvas, Münchenis, Linzis ja Tallinnas. Näitus, mis möödunud kevadel Moskvas oli, tunnistati edukaimaks ülevenemaalise tarbekunstimuuseumi näituseks. 70 klaasobjekti ja -kompositsiooni täitsid suured galerii ruumid, neid teoseid saab osaliselt näha ka Võrus.

Ivo Lill on pälvinud tunnustuse 2001. aastal, mil tema skulptuurile omistati hõbemedal Jaapanis Kanazava rahvusvahelisel klaasisümpoosionil. Eelmisel aastal valiti ta Vene Kunstiakadeemia auakadeemikuks.

Näitus jääb avatuks 29. augustini.

Näituse avamispidu on külalistele tasuta!

Vana-Võromaa Kultuurikoda on avatud K-P 10.00-18.00.

Viies Tuletornikontsert teeb kummarduse viimaste kümnendite muusikale

25.-26. juulil 2014 toimub Rannapungerjal viies Tuletornikontsert, kus tuleb esitamisele palju tuntud muusikat alates 80ndatest. Lavale astuvad “Kõrsikud” ja “Liisi Koikson Bänd”. Retrohõngu toovad Jan Uuspõld ja “Luxury Filters”, Ivan Orav ja instrumentaalansambel “Kaseke”. Mihkel Raud aga annab selle suve ainsa autorimuusikakontserdi oma viimase 25 aasta loomingust just Rannapungerjal, kus erikülalisena astub üles ka Ines.

Loe edasi: Viies Tuletornikontsert teeb kummarduse viimaste kümnendite muusikale

Pärnus selgus Eesti raiemeister 2014

Erik Rist. Foto: Eesti Metsaselts
Erik Rist. Foto: Eesti Metsaselts

Üleeile Pärnus vallikäärus toimunud Eesti raiemeistrivõistlused 2014 võitis Pärnu Kutsehariduskeskust esindanud Erik Rist. Viiest alast koosneva võistluse lõpptulemused selgusid alles viimase ala, laasimise järel. Teise koha saavutas Andres Olesk (Valga Puu) ja kolmandaks tõusis Taavi Ehrpais (Alemaa ja Mets).

Parim juuniorvõistleja oli Jarro Mihkelson Luua Metsanduskoolist, kes jäi üldarvestuses seitsmendaks. Võistluste eel värske Eesti meister suurfavoriitide hulka ei kuulunud. 24-aastase Erik Risti võit oli üllatus ka talle endale, rääkis noormees. Samas näitas ta häid tulemusi enamustel võistlusaladel – puu langetamise ta võitis, saeketi vahetuses oli kolmas, kombineeritud järkamises neljateistkümnes, täppissaagimises 22. ja laasimises teine.

Lisaks Eesti raiesportlastele võtsid võistlustest osa Läti, Leedu ja Soome võistlejad, kokku oli osalejaid 35. Üle aastate osales raievõistlustel ka naisvõistleja, Luua Metsanduskoolis õppiv Kirke-Maarja Järvesaar. „Õpin ise metsamajandamist ning see ala hakkas kuidagi meeldima,“ rääkis Kirke-Maarja. Ta lisas, et tänased võistlused olid talle esimesed suurvõistlused, varem on ta osalenud kooli kutsevõistlustel. Kõige olulisemaks omaduseks, mis aitab kaasa edule raiespordis, peab Kirke-Maarja Järvesaar tahtejõudu.

Rahvusvahelises formaadis läbiviidavad raievõistlused koosnevad viiest alast – puu langetamine, saeketi vahetus, kombineeritud järkamine, täpsussaagimine ja okste laasimine. Eesti raiemeistrivõistluste tulemused läksid arvesse ka septembrikuus Šveitsis toimuvate maailmameistrivõistluste koondise liikmete selgitamisel.

Raie maailmameistrivõistlusi peetakse aastast 1970. Samal ajal hakati raiesporti harrastama ka Eestis. Eesti meistrivõistlused toimuvad aastast 1994. Kõige resultatiivsem raiesportlane on Andres Olesk 8 Eesti meistri tiitliga, Taavi Ehrpais on Eesti meistriks tõusnud 5 korda.

Pildigalerii leiab siit.