Looduskalender kutsub rahvast kimalasi vaatlema

Maakimalane.
Maakimalane.

Looduskalender käivitab kimalaste vaatlusprojekti, mille eesmärk on saada paremaid teadmisi kimalaste leviku kohta Eestis ning parandada kimalaste tuntust rahva seas.

Eestis elab ligikaudu 30 liiki kimalasi, keda tuntakse ka mets- ja maamesilaste nime all. Kimalaste tähtsus seisneb selles, et nad aitavad tolmeldada taimi ning parandavad puu- ja köögiviljade saagikust eriti just heitlike ilmadega parasvöötmes. Paraku on ligi poolte Euroopa kimalaseliikide arvukus kahanemas nii elupaikade kadumise kui ka taimekaitsevahendite laialdase kasutamise tõttu.

Kimalaste vaatlusprojektis osalemiseks tuleb kirja panna vaatluskohas nähtud kimalaseliigid ning õied, kus nad viibisid. Suurem tähelepanu on pööratud

Aedkimalane.
Aedkimalane.

koduaedadele, kuna aedade õiterikkusel on suur mõju ümbruskonna kimalaste käekäigule. Igal kimalaseliigil on oma elupaiga- ja toidueelistus, mistõttu püüame kimalasesõprade abiga välja selgitada, milliseid taimeõisi erinevad liigid suvekuudel külastavad. Vaatlusprojekt aitab muuhulgas vastata küsimusele, milliseid taimi võiks kimalasesõbralikus aias kasvatada.

Täpsemad juhised kimalaste vaatluses osalemiseks, samuti kimalaste määramislehed ja veebiankeet on üleval Looduskalendri veebilehel www.looduskalender.ee Kimalase aasta rubriigis.

Meelis Uustal,

Kimalaste vaatlusprojekti koordinaator

Kuhjaveres jätkab külavanemana tunnustatud sädeinimene Romeo Mukk

Külavanem Romeo Mukk.
Külavanem Romeo Mukk.

Maaelu edendamisel kogu Eestis silma paistvas paigas – Viljandimaal, Suure-Jaani vallas asuvas Kuhjavere külas valiti taas külvanemaks Tire talu peremees Romeo Mukk.

Kui Kuhjaveres toimunud külakoosolekul sooviti ettepanekuid uue külavanema valmiseks, pakkusid  koosolijad ühel meelel sellesse ametisse  Romeo Mukki. Koosolekul räägiti ka külaelu lähematest ja kaugematest plaanidest. Otsustati ehitada külamaja terassile külgseinad ja teiseldatava esikülje ilmastiku kaitseks, et tekiks rohkem tuulevarjulist ruumi. Teoksil on ka küla arengukava uuendamine. Mõnegi probleemi lahendamiseks on tarvis

Kuhjavere külavanem Romeo Mukk (pildil paremal) koos teda külaseltsi juubelil tervitanud külavanematega.Vasakult: Marko Vilu Vana-Võidust (Viljandi vallast), Arvi Sarjas Üldest, Jüri Sulg Aimlast (mõlemad Suure-Jaani vallast) Külli Pann Rahingelt (Tähtvere vallast Tartumaalt) ja Hinnar Kommisaar (Rõngu vallast Tartumaalt). Foto: Kuhjavere külaselts
Kuhjavere külavanem Romeo Mukk (pildil paremal) koos teda külaseltsi juubelil tervitanud külavanematega.Vasakult: Marko Vilu Vana-Võidust (Viljandi vallast), Arvi Sarjas Üldest, Jüri Sulg Aimlast (mõlemad Suure-Jaani vallast) Külli Pann Rahingelt (Tähtvere vallast Tartumaalt) ja Hinnar Kommisaar (Rõngu vallast Tartumaalt).
Foto: Kuhjavere külaselts

omavalitsuse tuge, usku selle olemasolusse tõstis ka Suure-Jaani vallavanema Tõnu Aavasalu osalemine ja mõtteavaldused külakoosolekul.

Kuhjaveres tehakse praegu põhjalikke ettevalmistusi augustis toimuvaks X külateatrite festivaliks, kuhu on praeguseks registreeunud 18 truppi seitsmest maakonnast. Seda on päris palju festivali kahele päevale mahutamiseks. Patroonina on lubanud juubelifestivalil osaleda  teatritegelane Kalju Komissarov.

Jaan Lukas

Põlvamaal tunnustati kaunite kodude omanikke

Põlva maavanem tänas Mooste mõisas Põlvamaa kaunimate kodude omanikke.
Põlva maavanem tänas Mooste mõisas Põlvamaa kaunimate kodude omanikke.

Võidupüha, 23. juuni pärastlõunal tänas ja tunnustas maavanem Ulla Preeden Mooste mõisas Põlvamaa kaunimate kodude omanikke.

1997. aastal kuulutas president Lennart Meri välja kodukaunistamise aasta, mille üheks eesmärgiks oli parimate kodukaunistajate tunnustamine. Tänaseks on saanud sellest traditsioon. Igal kevadel valitakse kõigis maakondades ja neljas suuremas linnas välja neli kõige kaunimat kinnistut ehk “Kaunist Eesti kodu”, mis esitatakse presidendile autasustamiseks.

Maavanem tunnustas kõiki Põlvamaa valdade poolt konkursile “Eesti kaunis kodu 2014” esitatud kanditaate ning andis neile üle tänukaardi, mastivimpli ja sireli istiku.

Sel aastal tunnistati kaunimateks Põlvamaa kodudeks, kes pälvisid maavanema aukirja ja esitatakse Eesti Vabariigi Presidendile autasustamiseks:

– Lii ja Toomas Tarve Jõekääru talu Haavapää külas Veriora vallas;

– Mare Orioni maakodu Linnamäe külas Orava vallas;

– Anneli ja Maidu Patraili Mikko talu Tännassilma külas Põlva vallas

– ja kohaliku omavalitsusena Värska vald.

Maret Reinumägi

 

Laupäeval võistlevad Pärnus parimad raiesportlased

OLYMPUS DIGITAL CAMERAEeloleval laupäeval (28. juunil) toimuvad Pärnus Vallikäärus Eesti raiemeistrivõistlused. Lisaks Eesti meistrile selgub päeva lõpuks ka Eesti koondis raiespordi maailmameistrivõistlustele. Võistluste peakohtunik Aarne Liiders ennustas, et Pärnus on oodata ülipõnevat võistlust. Nimelt pannakse maailmameistrivõistluste kolmeliikmeline koondis kokku võistlejatest, kes on sel ja eelmisel aastal kogunud neljalt võistluselt enim punkte. „Punktitabel on praegu selline, et enam-vähem kindlalt võib tunda end vaid Taavi Ehrpais, keson kogunud 26 punkti,” rääkis peakohtunik Liiders. Kaks koondise liiget selguvad aga alles pärast laupäevast võistlust. Andres Olesk, kel on ette näidata hulgaliselt häid tulemusi ja isegi individuaalne maailmameistritiitel 2010. aastast, pidi ühe võistluse vahele jätma ja on praeguse seisuga kogunud 18 punkti. Talle järgneb Sulev Tooming 15 punktiga ning praeguse edetabeli neljas on Marko Pohlak 14 punktiga. Nii ei julge ka ülikogenud raiespordientusiast Aarne Liiders ennustada, kes võistlevad Eesti eest septembrikuus Šveitsis maailmameistrivõistlustel.

Fotomeenutused möödunud aastal toimunud raievõistluselt.
Fotomeenutused möödunud aastal toimunud raievõistluselt.

Raievõistluste peakorraldaja Mart Kelk Eesti Metsaseltsist lisas, et kindlasti pakuvad põnevust ka juuniorsportlased. Praegu on parimad tulemused Jarro Mihkelsonil, Ranet Sildojal ja Helvis Koortil Luua Metsanduskoolist, kuid vahed on väga väikesed. Nii et põnevust ja üllatusi peaks jätkuma.
Rahvusvahelise formaadi alusel korraldatavad raievõistlused koosnevad viiest alast: langetamine, ketivahetus, kombineeritud järkamine, täpsussaagimine ja laasimine. Langetamine toimub Pärnu lähistel metsas, platsialadel võisteldakse Vallikäärus. Võistlused avatakse kell 11, tulemused selguvad kella viieks pärastlõunal. Maailmameistrivõistluste koondise koosseis tehakse teatavaks hilisõhtul.
Lisaks Eesti raiesportlastele võtavad võistlustest osa Soome, Läti, Leedu ja Valgevene võistlejad.
Toomas Kelt

Mõniste muuseumin saa hainakuun kaija kultuuriperändüse näütüst

P2rand_elab_kuulutus1. hainakuu pääväl kell 14 tetäs Mõniste muuseumin valla näütüs “Pärandus elab!”

Näütüs tege inemiisile tutvas Eesti vaimse kultuuriperändüse nimekirja. Rahvakultuuri Keskusen kokkopantu näütüsel om vällä säetü üts jagu nimekirän olevit tiidmisi. Võromaalt om näütüsel esindet rahvameditsiini teema.

Näütüse vallategemisel kõneldas, mis om tuu nimekiri ja kuimuudu perändedü tiidmise sinnä jõudva. Pääle jututsõõri saa kullõlda ja oppi Pettai Reeda käest tiidmisi ravihainu kotsile.

Oodami huvilisi nii vallategemise manu ku ka näütüst kaema. Näütüs om valla hainakuu lõpuni, kaija saa muuseumi külastusaol.

Külli Eichenbaum

Ajalooline Vabadussõja mälestussammas Ristil saab 90-aastaseks

Pühapäeval, 29. juunil kell 13 tähistatakse Harjumaal Risti kirikaias 90 aasta möödumist Vabadussõjasamba avamisest. Seoses sellega külastab Harju-Ristit ka Eesti Vabariigi siseminister Hanno Pevkur, kes asetab samba juurde mälestuspärja.

Vabadussõjas ja I maailmasõjas langenud Risti kihelkonna meeste mälestuseks püstitatud sammas on üks neljast, mis elas puutumatuna üle Nõukogude okupatsiooni. Teadaolevalt jäid Eestis terviklikuna püsima veel ka Audru, Pilistvere ja Vormsi sambad. Aastatel 1921-1940 rajati Eestis enam kui 150 Vabadussõjale pühendatud mälestusmärki, millest enamik hävitati Nõukogude okupatsiooni ajal.

Risti Vabadussõja mälestussammas püstitati koguduse initsiatiivil ja annetajate toel ning selle valmistas kohalik kiviraidur Emil Weiss.

Sammas on valmistatud Vasalemma marmorist ja kujutab endast soklile asetatud õhukest baasiga risttahukat. Seda katab kolmnurkse frontooniga kahepoolse kaldega kivikatus, mille peal on ladina rist. Risttahuka esiküljel on tekst “Eesti Wabadussõjas langenud sõdurid/ 1918.-1920.” ja 8 nime. Nende all on süvareljeefis ristatud tammeoksad, mille keskel ladina risti kujutis. Soklil on kiri “Suuremad armastust ep ole ühelgi, kui see/ et tema oma elu jätab oma sõprade eest. Joh.15.13 ” ja teksti all on kujutatud ristatud mõõgad. Samba tagumisel küljel on kiri “Ilmasõjas langenud sõdurid 1914.-1918” ja 30 langenud sõduri nimed. Sammas on ümbritsetud sepisaiaga.

Tänu Siseministeeriumi, Risti koguduse ja Padise Vallavalitsuse ühendatud jõududele teostati läinud kevadel Risti kirikaias elektrivõrgu ümberehitustööd, mille käigus sai teisaldatud ka Vabadussõja mälestussammast inetul kombel varjanud elektripost.

Samuti jõudis mõne nädala eest Ristile konserveerituna tagasi Eesti Vabariigi Sõjaministeeriumi poolt 90 aasta eest samba avamisel kingitud mälestuspärg, mis on ainus teadaolev kogu Eestis. Metallist pärg oli kogu okupatsiooniaja varjul Risti kiriku tornis ning leiti sealt mõne aasta eest torni koristamise käigus.

Annika Laats

Pärnus alustab tegevust Eesti teine puudega laste hoiukodu

lastefond_460x680Homme, 27. juunil avab SA TÜ Kliinikumi Lastefondi toel Pärnus oma uksed Eesti teine raske ja sügava puudega lastele mõeldud hoiukodu.

Pärnu Toimetulekukooli ruumides hakkab teenust pakkuma MTÜ Eliise Puhkusepesa, mis on loodud innustatuna SA TÜK Lastefondi 2014. aasta põhikampaaniast “Unistuste puhkus”. Ühingu põhieesmärgiks on toetada lapsevanema, eestkostja või lepingu alusel lapse perekonnas hooldaja töötamist või toimetulekut ning vähendada ajutiselt lapse hooldaja hoolduskoormust.

Kuni juuli lõpuni pakutakse puudega ja suurema hooldusvajadusega lastele hoiuteenust nädalavahetustel: reede hommikul kella 8-st kuni pühapäeva õhtul kella 20-ni. Nõudluse olemasolul jätkatakse augustis teenuse pakkumist igapäevaselt ja ööpäevaringselt. Hoiukodu septembrikuised lahtiolekuajad leiab juuni lõpus MTÜ Eliise kodulehelt . Lapsevanem võib teenust kasutada aastaringselt nii ööpäevase kui ka päevase teenusena, soovi korral ka tundide arvestuses.

Korraga pakutakse hoiuteenust kuni neljale lapsele ning Pärnu hoiukodu peamiseks sihtgrupiks on Pärnumaa omavalitsuste raske ja sügava puudega laste vanemad ja hooldajad. Teistest maakondadest pärit lastele pakutakse teenust vabade kohtade olemasolul.

MTÜ Eliise Puhkusepesa asutaja, 9-aastast sügava puudega Eliiset kasvatav Margit Krjukov on siiralt rõõmus, et tema kauaaegne unistus on lõpuks teoks saamas, tundes samal ajal ka pisukest hirmu projekti õnnestumise ees.

Pärnu hoiukodu pidulik avamisüritus toimub  27. juunil kell 12.

Eesti esimene raske ja sügava puudega lastele mõeldud hoiukodu avati SA TÜK Lastefondi eestvedamisel Tartus Käopesa asenduskodu juures 17. märtsil. Kolmas samalaadne hoiukodu on kavas avada käesoleva aasta kolmandas kvartalis Jõhvis ning neljandas kvartalis Võrus.

Merili Kärner

Aasta Mereharija 2014 tiitli pälvis Ilmar Noor

mereharijaRahvusvahelise mereorganisatsiooni IMO poolt 2011.aastal algatatud ülemaailmse meremehe päeva (25.juuni) egiidi all omistavad Eesti meremehi ja reedereid ühendavad organisatsioonid igal aastal Aasta Mereharija tiitlit.

Tänavuse aasta Mereharija tiitel ja tänukiri, koos sellega kaasas käiva 1000-eurose rahalise preemiaga  anti üle 20. juunil, Rannarahva muuseumis Viimsis. Mereharija 2014 on Eesti Mereakadeemia pikaajaline laevandusteaduskonna õppejõud Ilmar Noor. Ilmar Noort tunnustati rohkem kui 25-aastase pühendunud tegevuse ja töö eest tulevaste laevajuhtide harimisel nii õppejõuna, õppetooli juhatajana kui dekaanina.

2011.aastal pälvis Aasta Mereharija tiitli Eesti Mereakadeemia (EMARA)  matemaatika õppejõud Aado-Otto Haavamäe, 2012.aastal Katrin Mellis, laste merelise huvihariduse edendaja ja 2013.aastal EMARA mehaanikateaduskonna õppejõud Heino Punab.

Aasta Mereharija tiitlit otsustavad Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, Eesti Laevajuhtide Liit, Eesti Laevamehaanikute Liit, Eesti Meremeeste Liit ja Eesti Laevaomanike Liit ühise konsensusliku otsuse alusel.

IMO meremehe päev on ülemaailmne, meremeestele raske ja ohtliku töö eest tänu avaldamise päev.
Jüri Lember