Padar: Peame leidma Lätiga toiduekspordis koostöökohti

Valmieras Läti kolleegi Janis Duklavsiga kohtunud põllumajandusminister Ivari Padar ütles, et Eesti ja Läti peaksid tegema rohkem koostööd oma põllumajandus­toodetele uute turgude otsimisel.

“Nii Eesti kui Läti ettevõtjad teevad tõsist tööd oma põllumajandustoodetele uute turgude otsimisel, kuid ühine tegevus võiks tuua kaasa suuremat edu,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar . “Läti kolleegid on praegu väga aktiivsed näiteks Kesk-Aasia suunal, kus püütakse kanda kinnitada nii piima- kui kalatoodetega. Kahe riigi ettevõtjate suurem ühistegevus aitaks paremini pääseda suurematele ja kaugematele turgudele.”

Läti põllumajandusminister Janis Duklavsiga olid kõne all ka Euroopa Liidu piimakvoodi rakendamine, perioodi 2014-2020 Euroopa Liidu maaelu arengu toetuste kasutuselevõtt, ühistegevuse edendamine ja kalanduspoliitika. Käsitleti ka ettevalmistusi Euroopa Liidu finantsperioodiks 2021-2027 ja kahe riigi koostööd selle raames.

Põllumajandusministrit saatsid visiidil Lõuna-Eesti põllumajandusettevõtjad, Võru Talupidajate Liidu esindaja, ministeeriumi kalanduse ja välissuhete asekantsler Olavi Petron ning välissuhete osakonna juhataja asetäitja Janika Salev.

Valminud on raamatusarja “Läänemaa kalmistud” kaks esimest osa

LÄ KALM I kaas 00125. juunil kell 14.00 tulevad Lääne maavalitsuse saalis esitlusele esimesed kaks osa Lembit Tverdjanski koostatud raamatusarjast Läänemaa kalmistud.

Praeguseks ilmunud kahest raamatust leiab lisaks kalmistutel leiduvate vaatamisväärsuste info ka palju lisateavet arheoloogia, ajaloo, matusekommete, folkloori, hauakujunduse ja hauakirjade arengu jm kohta. Seega peaks raamatud huvi pakkuma ka nii laiemale kui ka nõudlikumale kalmistukultuuri huviliste ringile. Seda enam, et mõlemas raamatus on mitmeid teemasid käsitlenud Eesti üldtunnustatud ajaloo, arheoloogia, folkloori, matusekultuuri jm alade asjatundjad.

Esimene raamat käsitleb kalmistuid Kullamaa kihelkonnas, teine Ridala ja Martna kihelkonnas ning Haapsalu linnas. Esimesed kaks osa peaksid tulevikus ka järje saama, sest nii lõunas kui ka põhjas on veel kihelkondi, mille kalmistute vaatamisväärsused ja kogukonnas olulist mõju omanud inimesed väärivad jäädvustamist kirjasõnas.

Mõte selliste raamatute koostamiseks tõstatati Lääne maavalitsuse ja Lääne praostkonna ühiskomisjoni koosolekul 2011. aasta sügisel.

Raamatute trükkimine on seni õnnestunud tänu Kultuurkapitali Läänemaa ekspertgrupile ja raamatutega seotud omavalitsustele. Kogu koostamistöö, samuti autorite ja teiste abiliste töö, on olnud 100% vabatahtlik, tasustamata töö.

Puurkaevu rajaja ihtüoosihaige Kaido majale on leitud

Kuu aega tagasi hõikas SA TÜ Kliinikumi Lastefond välja, et otsib ihtüoosi põdevale Valgamaa poisile Kaidole uue kodu ehitamise projekti raames partnerit, kes aitaks rajada majale puurkaevu. Tänaseks on abiline leitud ning koostööleping sõlmitud: puurkaevu ehitab heategevuse korras Puurvesi OÜ.

Lepingu kohaselt teostab ettevõte tasuta kõik puurkaevu ehitamisega seotud ja sellele eelnevad ja järgnevad toimingud (projekteerimine, kooskõlastuste hankimine jms) ning soetab vajalikud materjalid. Kaevu rajamise maksumus on 8 400 eurot, mida aga SA TÜK Lastefond tasuma ei pea, sest puurkaev ehitatakse annetusena.

Ettevõtte tegevjuht Taavi Hansoni sõnul oldi Lastefondi Kaidole maja ehitamise algatusega kursis algusest peale ning kui kuuldi puurkaevu rajamise vajadusest, sooviti koheselt ka ise projektis kaasa lüüa. “Oleme pereettevõte ja ka ise lapsevanemad, mistõttu läks Kaido lugu meile väga hinge. Saades aimu, et riigipoolne toetus on pea olematu, enam pikka mõtlemist ei olnud,” selgitab ta otsust rajada oma kuludega Kaidole puurkaevu. “Soovime, et ta saaks kasvõi natukenegi inimväärsemalt elada,” lisab Hanson.

Puurkaevu rajamisega seotud tööd on plaanis valmis saada tänavu 31. juuliks.