Kodu- ja aiakonkurss Kodu Kauniks 2014 ootab osalejaid

Aasta kodu 2013, perekond Albert
Aasta kodu 2013, perekond Albert

Juba 14. aastat korraldab Eesti suurim kuukiri Kodu & Aed silmapaistvate kodude ja väärikate aedade konkurssi Kodu Kauniks. Sel aastal ootab osalejaid varasemast veelgi enam preemiaid ning kopsakam auhinnafond, kingituse saavad ka kõik osalejad! Toimetus ootab aiakategooria kandidaate 28. juuliks, kodukategoorias 1. septembriks.

Võistlusel Kodu Kauniks tunnustatakse Eesti kauneid ja nutikaid kodu- ja aiakujundusi; ajakirja kaudu jõuavad paljude lugejate ning huvilisteni nii põnevad kodukujundamise ideed kui ka innustavad kogemused. Konkursile osalema on oodatud kõik huvilised olememata vanusest, elukohast, perekonna, kodu või aia suurusest. Eraldi tuuakse esile ka vahvaid ideid ja lahendusi oma kodu mõnusaks muutmisel.

Võistlusele esitatud kandidaatide hulgast valitakse fotode põhjal välja finalistid, keda külastab žürii. Külaskäigu ja selle ajal tehtud profifotode põhjal selguvad sügiseks parimad – kes pälvivad tänavu Eesti aasta kodu ja aasta aia preemia. Peale selle antakse välja arvukalt hinnalisi eripreemiaid, näiteks noore pere kodule, noorele aiale, loodussõbralikule kodule, parimale värvilahendusele, parimale maastikukujundusele jm. Tiitliga aasta kodu kaasneva 2500 € peapreemia annab juba 14. korda välja Swedbank. Aasta aia tiitlit premeerib Bauhof samuti 2500 euroga.

Sel aastal valitakse esmakordselt eelhääletusega publiku lemmikkodu, mida premeerib 1500 euroga If Kindlustus, lisandus ka köögipreemia, mille paneb välja Fiskars. Võistluse tänavune auhinnafond on 20 000 eurot, sponsorite hulka kuuluvad lisaks Bauhofile ja Swedbankile ka Hansaplant, Hemtex, Gustavsberg, Vivacolor, Husqvarna, Schetelig, If Kindlustus, Iittala, Fiskars ning Safran.

Ajakirja Kodu & Aed peatoimetaja Piret Veigel ütleb: “Võistluse Kodu Kauniks eesmärgiks on tunnustada inimesi, kes läbi kodule või aiale pühendatud energia aitavad arendada kogu Eesti kodu- ja aiakultuuri. Oma kogemuste ning saavutuste jagamine on seejuures ülioluline, sest üksteist aidates ja teiste kogemustest õppides võidame kõik. Igaüks peaks olema õnnelik ning uhke oma saavutuste üle! Õnnetunne kauni ja mugava kodu üle kajastub ju inimese teotahte ja suhtumise kaudu ka väljaspool koduseinu või aiaväravat.”
Eelmisel aastal läks aasta kodu tiitel Tartumaale ning aasta aia tiitel Märjamaale. Loe edasi: Kodu- ja aiakonkurss Kodu Kauniks 2014 ootab osalejaid

Võnnu tantsib 21. juunil 15. korda Kaera-Jaani

Tartu noorte segarühm LEA. Võidurühm 2013. Juhendaja Lea Hanni.
Tartu noorte segarühm LEA. Võidurühm 2013. Juhendaja Lea Hanni.

Kaksteist rühma saabub Võndu Lääniste Linnamäele ja tantsib žürii pilgu all kaerajaani tantsu. Valitakse välja parim kaerajaani tantsurühm. Võnnu valla suur Kaera-Jaani päev toimub juba 15. aastat ning ka suure Tantsupeo kiuste on mõned rühmad jõudnud väikse Kaera-Jaani endale plaani võtta!

Võnnu Kaera-Jaani päeval, saab lisaks proovide vaatamisele, osa saada erinevatest õpitubadest ning soetada miskit armsat või vajalikku kohalikult omatoodangu laadalt. Näppe saab osavamaks harjutada käsitöö- ning ehtekojas. MTÜ Liikuvad Töökojad tuleb välja suure sepakojaga, kus kolmel alasil vasarad hüüavad. Tegutseb juba traditsiooniks saanud puutöökoda, kus poisid ja tüdrukud võrdselt nikerdavad. Pagarikojast saab kuumi saiakesi ning Lõuna-Tartumaa Naiskodukaitse pakub tantsijatele maitsvat suppi.

Lapsi toob Kaera-Jaanile batuudid ja tegevustuba, kus saab joonistada ning kaunistada nägusid liblikate, Spiderman´ide ja lillekestega.

Kell viis algab oodatud võistutantsimise kontsert ning õhtu lõpeb kõikide Jaanide tralliga. Simmani peaesineja on ansambel Kukerpillid! Kogu sündmus on külalistele tasuta. Kutsume kogu perega Ahja jõe ürgoru, looduskaunile linnamäele.  Lisainfot näeb siit.

Kaunima Vissi konkursil täitub veerandsada aastat

2012. aasta vissid. Foto: Eesti Põllumajandusmuuseum.
2012. aasta vissid. Foto: Eesti Põllumajandusmuuseum.

Homme, 12. juunil valitakse Eesti Põllumajandusmuuseumis juba 25. korda Eesti kauneim Viss. Konkursil osaleb 127 kõige kaunimat eesti holsteini ja eesti punast tõugu lehma. Näitus toimub Eesti Põllumajandusmuuseumi ja Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu koostööna.

“Võidulehm on suur, tugev, tugevate jalgade, ilusa suure udaraga, korrektselt kinnitunud ja hea nisade asetusega” ütles Eesti Tõuloomakasvatuse Ühistu tõuraamatu- ja aretusosakonna juhataja Tõnu Põlluäär.

Esimene väljanäitus toimus eesti punase tõugu lehmadele 14. juunil 1990 ja sama aasta augustis tol ajal veel mustakirju tõu nime kandnud veistele. 2000. aastal kolis näitus-konkurss Ülenurmele Eesti Põllumajandusmuuseumisse. Alates 2012. aastast hinnatakse mõlemat tõugu samal konkursil.

Konkursil on tähtis roll Eesti tõuloomaaretuse propageerimises ning on oluliseks kogemuste vahetamise kohaks Eesti aretushuviliste loomakasvatajate seas. Tänavusel VISS 2014 konkursil astub võistlustulle 31 loomaomaniku 127 lehma.

Eesti Põllumajandusmuuseum asub Tartumaal ajaloolises Ülenurme mõisakompleksis. Muuseumi põhiülesandeks on põllumajanduse ja maaelu arenguga seonduva kogumine ning tutvustamine avalikkusele. Uusi trende tutvustavad näitused, hariduslikud programmid, sepa- ja puutöö, restaureerimine, naiste käsitöö, rukkileiva küpsetamine ja palju muud.

Vaata Viss 2014 ajakava siit.

Esimese soome-ugri filmifestivali parimaks filmiks valiti vepsade “Loomad vepslaste elus”

Esimese soome-ugri filmifestivali (FUFF), mis toimus 4.-8. juunil 2014 Tsiistre linamuuseumi külakinos Võrumaal, parima filmi auhinna pälvis Larissa Smolina ja Vladimir Slavovi film “Loomad vepslaste elus”.

Film jutustab vepslastele olulistest loomadest ja nendega seotud uskumustest. Parima režissööri auhinna vääriliseks peeti setode ülemsootska Aarne Leima loodud filmi “Peko päiv”. Ivan Golovlevi pärjati parima operaatoritöö eest filmis “Naftaväli”. Lisaks andis žürii välja kaks eripreemiat – Olga Konkovale ja Denis Kuzminile soome-ugri väikerahvaid tutvustavate lühijoonisfilmide eest ning Denis Kornilovi filmile “Herakles”, mis räägib udmurdi küla piinavast alkoholiprobleemist. Žürii, kuhu kuulusid ungari režissöör Daniel Erdelyi ja operaator Paul Nurme hindas auhindade jagamisel enim filme, mille keskseks teemaks on väikekultuuride hoidmine.

Festivali stsenaristika töötubades, mida juhatasid Daniel Erdelyi ja kirjanik Mart Kivastik, osales 15 soome-ugri väikerahvaste esindajat. Festivalil osales külaliste ja vabatahtlikena 18 erineva riigi ja rahvuse esindajat.

Festivali kunstiline juht Edina Csüllog on festivaliga rahul: “Mul on hea meel, et soome-ugri filmitegijatel oli lõpuks võimalus kokku saada, arendada stsenaariumi ideid professionaalsete filmitegijate juhendusel, vaadata filme, luua plaane koostööks tulevikus. Loodame ellu viia festivali ajal tekkinud idee luua soome-ugri filmifond, mis tegeleb soome-ugri filmide andmebaasi loomise, koolitamise ja soome-ugri väikerahvaste hulgast pärit filmitegijate toetamisega.”

Filmifestivali patroon on soome-ugri kultuuri hoidja kirjanik Kauksi Ülle. Festivali korraldavad Nisi Masa Estonia ja Prastuli Selts.

Viljandi maakondlikku Võidupüha tähistatakse Võhmas

23. juunil tähistatakse Viljandimaa Võidupüha Võhmas. Toimub traditsiooniline Maakaitsepäev, presidendilt maavanemale saadetud võidutule vastuvõtmise ja omavalitsustele jagamise tseremoonia ning pääste- ja kaitsejõudude tehnika ja varustuse demonstratsioon.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul aitab Eesti julgeolekut tagada ligi neljateistkümnetuhandelise liimeskonnaga Kaitseliit. “Eesti õnn seisneb meie paljude vabatahtlike tugevas kaitsetahtes. On selge, et igaüks rabeleb elus esmalt ikka enda eest, kuid ilma tugeva ühisosata võivad ka isiklikud soovid ja unistused realiseerimata jääda. Seega panustada on vaja ka ühisesse tugevusse,” tunnustas Kruuse neid, kes Kaitseliidu kaudu julgeolekusse panustavad.

Kell 10-14 saab tutvuda kaitsejõudude, pääste- ja politsei tehnika ja varustusega
Kell 11-12 demonstreerivad Kaitseliit, Politsei, Päästeamet ja Punane Rist oma võimalusi
Kell 13.10 algab Võidupüha pidulik rivistus koos tervituskõnede ja võidutule üleandmisega

Lõunal süüakse ühiselt sõdurisuppi ning meeleolu aitavad üleval hoida kohalikud esinejad. Eelmisel aastal Mõisakülas peetud Maakaitsepäev tõi kokku sadu inimesi ja kinnitas taas Võidupäeva suurejoonelise tähistamise ootust maakonnas.