Sel reedel ja laupäeval avatakse Tartus taas kultuurihoov Uus Õu

Õues kohiseb ja loksub võitmatu juuni, mis kuulutab suve saabumist ja Uue Õue teise hooaja avamist. 

Sel reedel ja laupäeval saab Tartus taasavatuks jälle Tartu Uue Teatri ja Genialistide klubi vahelisele alale jääv kultuuri- ja kogukonnahoov Uus Õu.

Uus Õu on kesklinna hoov, kus kohtuvad isiklik ja avalik ruum, kus ei ole kliente ega teenindajaid, korrapidajaid ega koristajaid, vaid ainult inimesed – sõbrad, naabrid, juhututtavad ja võõrad – kes võtavad Õue kui oma isiklikku jagatud tagahoovi. Uus Õu on omamoodi sotsiaalne eksperiment, et näha, kas ja kuidas selline jagatud rõõmu ja vastutusega linnaruum elama ja toimima hakkab.

Viiel päeval nädalas, teisipäevast laupäevani saab Uues Õues nautida mitmepalgelist programmi alates muusikast, luulest, loengutest, filmidest, päikesest ja väga eriilmelistest töötubadest kuni suvistel laupäevadel traditsiooniks saanud lastehommikute ja pannkookideni välja.

Täpsema kava leiab siit.

Hiiumaa mereala kasutus selgineb

Hiiumaa rannik. Foto: Vikipeedia.

Täna tutvustatakse Kärdlas Hiiu mereala planeeringu pilootprojekti, mis paneb paika Hiiu maakonnaga piirneva mereala kasutamise kuni aastani 2030 ja kauem.

Siseministeeriumi planeeringute osakonna nõuniku Anni Konsapi sõnul algatatakse planeeringute koostamine kogu Eesti merealal kahe aasta pärast. Planeeringud tuleb valmis saada 2020. aastaks.

“Hiiu- ja Pärnumaal on planeeringu koostamisega juba alustatud ning hiidlased on oma planeeringuga jõudnud sinnamaani, et tõenäoliselt saab selle kehtestada järgmise aasta keskpaigas,” rääkis Konsap ning lisas, et tegemist ei ole lõpliku lahendusega ja sellele järgneb veel kindlasti üks avalik väljapanek ja arutelu sügisel.

Planeerimise käigus tuleb kaardistada erinevad olemasolevad või tulevikus tekkivad huvid merel ja seejärel mereala nende erinevate huvide vahel ära jaotada nõnda, et kasutus oleks pikas perspektiivis võimalikult jätkusuutlik. “Piltlikult öeldes tuleb otsustada näiteks seda, millised alad sobivad kõige paremini tuuleparkideks, millised kalapüügiks või kus võib purjetada.”

Merealade planeerimine on Eestis esmakordne. Hiiu ja Pärnu mereala planeering algatati valitsuse poolt kaks aastat tagasi. Hiiu mereala planeeringu eeldatav kehtestamise aeg on 2015. aasta keskpaik ning Pärnu planeeringul 2016. aasta esimene pool. Nende maakondade kogemuste põhjal pannakse kokku metoodika, mida hiljem hakatakse kasutama ülejäänud Eesti merealade planeerimisel.

Merealade planeerimist rahastatakse osaliselt Eesti-Läti piiriülese koostöö programmist ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse merekeskkonna programmist. Hiiumaa projekti maksumus on ligikaudu 204 000 eurot, Pärnu projekt läheb maksma veidi üle 301 000 euro.

Eesti lipuloo bareljeefi konkursi võitja on skulptor Gea Sibola Hansen

gea_sibola_hansen
Gea Sibola Hansen. Foto: Monika Otrokova

Otepää Vallavalitsus koostöös Riigikantseleiga korraldas Eesti lipulugu tutvustava bareljeefi ideekonkursi, mille võitis skulptor Gea Sibola Hansen.

Teise koha pälvis skulptor Vergo Vernik. Konkursižürii otsustas anda võidutööle auhinnaks 3000 eurot, teine koht sai 2000 eurot.

Võidutöö kujutab kahte bareljeefi, millel on kujutatud taasiseseisvumise aegset ärkamisaega ja traditsioonilist lipu toomist hobuvankril. Tööd on plaanis teostada selle aasta jooksul, töid rahastab Riigikantselei ja Otepää vallavalitsus.

Võidutöö autor Gea Sibola Hansen ütles, et konkursist osa võtma ajendas teda Eesti lipu teema. “See on tähtis teema, tegin seda auga. Olen tänulik, et minu töö välja valiti. Töös olevad motiivid tulidki kuidagi iseenesest – taasiseseisvumisega seoses meenusid mulle endale tudengiaja ärkamisaja laulud ning lipu toomine Otepääle hobuvankril on väga jõuline motiiv,” rääkis töö autor.

1935. aastal avati Otepää kiriku lääneseinal skulptor Voldemar Melliku loodud Eesti lipulugu tutvustavad bareljeefid. Need hävitati 1950.a, taastati skulptor Mati Variku poolt ja taasavati 1989. aastal. Selleks, et rahvuslipu pühitsemist väärikalt tähistada ja paremini lipulugu välja tuua, otsustas Otepää vald koostöös partneritega jätkata Eesti lipuloo tutvustamist Otepää Maarja kiriku juures ning algatada ideekonkursi.

Konkursižürii koosseisu kuulusid Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kujurite Ühenduse, Eesti Lipu Seltsi, Muinsuskaitseameti, Eesti Evangeelse Luteri Kiriku, Otepää koguduse, Riigikantselei ja Otepää valla esindajad. Žürii esimeheks oli Eesti Üliõpilaste Seltsi esindajana Tõnis Lukas.

Haruldase haigusega tüdruk saab Lastefondi abiga lümfiteraapiat ja tugisukad

SA TÜ Kliinikumi Lastefond aitab osta 13-aastasele liikumispuudega Sandrale tugisukad ning toetab tema regulaarset lümfimassaaži, mis aitavad hoida kontrolli all tema haruldast haigust.

Sandra põeb Eestis harvaesinevat haigust – primaarset lümfiturset ehk lümfödeemi, millest on haaratud tema mõlemad jalad. Haiguse korral on normaalne lümfisüsteemi toimimine häiritud ja rakkudevahelisse ruumi koguneb liigselt vedelikku, mis väljendub Sandra puhul tursetena jalgades. Haigusest tingituna on häirunud lapse immuunsüsteem, mis tähendab, et ta on tundlik väikseimatelegi vigastustele nagu näiteks kriimustused või putukahammustused, mis võivad tekitada tõsise põletiku. Raskendatud on ka Sandra liikumine, sest liigeste vahele kogunev vedelik kahjustab tema liikumisaparatuuri. Seetõttu on tüdrukule määratud keskmine puue.

Vedeliku voolu lümfiteedes saab parandada ning nii haiguse kulgu kontrolli all hoida regulaarse lümfimassaažiga ja igapäevaselt spetsiaalsete tugisukkade kandmisega, mis aga on väga kallid. Üks sukapaar võib maksta kuni 1000 eurot ning massaažikord 30 eurot. Kasvava lapsena ning sukkade kulumise tõttu vajab tüdruk uusi sukki kord poolaastas ning lümfiteraapiat ideaalis paar korda nädalas. Sandrat üksinda kasvatava ema võimalused tütre abistamiseks on ammendumas ning ta pöördus abi saamiseks Lastefondi poole.

“Kuna Eesti Haigekassa meid kahjuks ei toeta, sest tugisukad ei kuulu abivahendite nimekirja ning lümfimassaaži teenust rahastataks vaid siis, kui tegu oleks taastusraviga, ning meie enda võimalused on otsa saamas, siis palun heade inimeste abi, kes meid tütre ravi osas toetada saaks,” on Sandra ema igasuguse abi eest tänulik.

SA TÜ Kliinikumi Lastefond otsustas aidata perel soetada lapsele tugisukad ning toetada Sandra lümfimassaaži igakuise toetussummaga 120 euro ulatuses ühes kuus esialgu kuue kuu vältel.

Vahtsõnõ “Mino Võromaa” kogomik om valmis

mv27Võro instituudin näüdäti eelä “Mino Võromaa” 27. jutuvõistlusõ parõmbist töiest kokko pantut latsiraamatut “Tansaman ja parhilla'”. Üteliisi anti teedä’ konkursi võitja’.

Timahava võtsõ latsi ja nuuri võrokeelitside kirätöie võistlusõst ossa 124 kirotajat 128 tüüga. Parõmbit töid avit vällä valli’ hindajidõ kogo (Hollo Aimi, Laanpere Helle, Kübärä Merili ja Rahmani Jan).

Võistlusõ pääpreemiä pandsõ vällä Eesti eurosaadik, Võromaa miis Padari Ivari. Timä kutsõl sai võitja Koduvere Jolan Henriette kävvü Brüsselin europarlamendi ello kaeman.

Kokko sai raamatulõ “Tansaman ja parhilla’ ” 59 juttu-luulõtust, pildi’ tekk mano Võromaa juuriga kunstnik Vähi Laura.

Latsi ja nuuri võrokeelitside kirätöie võistlust alost 1987. aastagal Võro hariduskuundis. 2000. aastagast pääle kõrraldas võistlust Võro instituut. Loe edasi: Vahtsõnõ “Mino Võromaa” kogomik om valmis

Kesk-Eestis sajab laupäeval piimatarkusi

7. juunil toimub Eesti Piimandusmuuseumis suur piimapäev, kus saab kätt proovida erinevate piimatoodete valmistamises, maitsta Eesti parimaid piimatooteid, vaadata teadusteatrit ja loomi.

„Piim on läbi aegade olnud eestlase toidulaua traditsiooniline osa, millest saab valmistada väga palju erinevaid toite, näiteks suvel väga populaarset jäätist,“ ütles Eesti Piimandusmuuseumi direktor Ants Välimäe Järvamaa infoportaalile. „Laupäevane piimapäev tuleb üks väga maitsev, lõbus ja huvitav päev, kus tegevust jagub kogu perele.“

Piimapäeval pakuvad oma parimaid tooteid Eesti suured ja väikesed piimatööstused ja mahetootjad, kohapeal toimetavad meisterkokk Ragne Värk ja koolikokad ning toimuvad või, sõira ja fetajuustu ning leivaküpsetamise töötoad. Lapsed saavad meisterdada piimapukke, lasta vibu, vaadata loomi jpm. Täpsemat programmi näeb siit: www.piimandusmuuseum.ee

Piimandus on Eesti põllumajanduses üks olulisemaid valdkondi, kus toodang läheneb lähiaastail 1 miljonile tonnile aastas. Eelmisel aastal oli Eestis 97 900 piimalehma, kes andsid kokku 762 300 tonni piima. Piim on ka Eesti toiduainetööstuse juhtiv haru, andes mullu ligi veerandi Eesti toiduainetööstuse kogutoodangust. Piima ja piimatoodete eksport moodustas 203,3 mln euro suuruse väärtusega eelmisel aastal 16,4% kogu põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljaveost.

Mis meil Ukraina põllumajandusest?

Eesti ja Ukraina põllumajandusministrid allkirjastasid täna tegevuskava koostöö tugevdamiseks, mis tähendab, et Eesti aitab Ukrainat ELi põllumajandusnõuetega kohandumisel.

Samas on Ukraina ka maailma suuruselt neljas teravilja eksportija ning aprillis otsustas Euroopa Liit toetada Ukrainat muuhulgas ühepoolsete kaubandussoodustustega. Kuidas see mõjutab Eesti põllumeest?

Maablogis annab teemast ülevaate Põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist Kalle Nõlvak.

Loe lähemalt: http://maablogi.wordpress.com/2014/06/04/mis-meil-ukraina-pollumajandusest/

Täna avatakse Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti ekspositsioon

Täna avatakse Veneetsia arhitektuuribienaali Eesti ekspositsioon, mis käesoleval aastal kujutab endast e-riigi avaliku ruumi tulevikku vaatavat projekti.

Noorte Eesti arhitektide Johanna Jõekalda, Siim Tuksami ja Johan Tali kureeritud “Vaba ruum” (“Interspace”) uurib, kuidas füüsilise ja digitaalse avaliku ruumi üheks tervikuks saamine tulevikus linnaruumi korraldamist mõjutada võiks. Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti paviljon avatakse pidulikult 5. juunil kell 17.00 ning see jääb külastajatele avatuks 7. juunist kuni 23. novembrini 2014.

Eesti ekspositsiooni teeb eriliseks see, et esmakordselt täiendab kohapealset ekspositsiooni Veneetsias ka e-riigi virtuaalpaviljoni veebis. See on veebikeskkond, mis võimaldab külastada näitust ka digitaalselt ning teha digitaalsete külastajate ruumikasutus näituseruumis reaalajas nähtavaks. “See on meie viis rääkida sellest, et e-riigis on kohalolek ja ruumikasutus saanud uue tähenduse ning seetõttu peaks uue tähenduse saama ka e-riigi ruumi kujundamine. Viibides erinevates füüsilistes ruumides, võivad inimesed paikneda siiski samas inforuumis ja vastupidi,” selgitavad kuraatorid. Loe edasi: Täna avatakse Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti ekspositsioon