23 mai 2014 Archives

Eesti parimad noortalunikud tulevad Järvamaalt

Pildil vasakult: parim noor taluperenaine Keidi Sadam, II koht Tony Jürisaar, I koht Günter Kuru, III koht Jaan Piigert. Foto: SA Innove

Kolmapäeval Järvamaal mõõtu võtnud noortalunike seast selgitati välja parim, kelleks on Järvamaa Kutsehariduskeskuse õpilane Günter Kuru.

Teisele kohale tuli Järvamaa Kutsehariduskeskusest õpilane Tony Jürisaar ning kolmandale sama kooli õpilane Jaan Piigert. Naiste arvestuses võitis Keidi Sadam, samuti Järvamaa Kutsehariduskeskusest.

„Taime- ja loomakasvatus on mõlemad huvitavad ja vajalikud alad,” ütles Eesti parim noortalunik Günter Kuru. „Põllumajandus on tuleviku seisukohalt kindlasti väga hea erialavalik.”

„Võistlus oli pingeline ja oli näha, et noored on valmistunud ja kõvasti harjutanud,” ütles võistluse peakorraldaja ja Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi. „Eriti rõõmustav on, et võitjad nii naiste kui meeste arvestuses on sel aastal esimese kursuse õpilased.“

Parima noortaluniku tiitlit püüdis 30 võistlejat Järvamaa Kutsehariduskeskusest, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist ning Põltsamaa Ametikoolist. Võistelda tuli kümnel alal, mh veiste eluskaalu määramises, traktori täpsussõidus, põllutööriistade traktorile haakimises ning arvuti kasutamises.

Noortaluniku kutsevõistlust korraldas Järvamaa Kutsehariduskeskus koostöös Põllumajandusministeeriumi ja SA Innovega, võistlust rahastasid Põllumajandusministeerium ja Euroopa Liidu Sotsiaalfond.

Tule Arvamusfestivalile vabatahtlikuks!

15.-16. augustil peetakse Paides Arvamusfestivali, kuhu inimesed igast Eesti kandist olulistel teemadel arutlema tulevad. Selleks, et festivali korraldus sujuvalt läheks, on sinna vaja inimesi, kes vastutavad selle eest, et kõik asjad ja osalejad oleksid õigel ajal õigel kohal.

Miks tulla vabatahtlikuks? Saad lähedalt näha, kuidas tehakse üht nii suurt üritust. Rääkimata sellest, et saad olla osa Eesti kõige ägedamast korraldusmeeskonnast. Uued tuttavad ja kasulikud kontaktid veel pealekauba! Saad enne festivali osa meeskonnatöö ja avaliku esinemise koolitustest Eesti parimate näitlejate ja koolitajate käe all. Arvamusfestivali särgi saad selga, kõhu saad täis ja pärast teeme korraldusmeeskonnaga vinge lõpupeo ka.

Kõlab hästi? Siis anna endast märku aadressil piiauuspold@gmail.com ja räägime edasi.

Lisainfo: facebook.com/arvamusfestival

Viljandi vanakraamiturg alustab hooaega

Laupäeval, 24. mail alustab Viljandi Lastepargis suvehooaega Viljandi Vanakraamiturg.

Täika saab alguse kell 10 hommikul ning kestab kuni kauplejaid ja ostjaid jagub. Vanakraamiturule on oodatud kõik, kes soovivad osta, müüa või vahetada vana kraami.

Vanakraamiturul on Viljandis kaubeldud juba viis aastat nii talvisel kui suvisel ajal. Alates 2014. aastast on Viljandi Vanakraamituru korraldajaks Sakala Keskus. Talvisel perioodil toimus kauplemine keskuse ruumides. Nüüd, kui ilmad on soojemad ja päikselisemad, kolib turg taas vabasse õhku.

„Soovime kauplemiseks katsetada erinevaid kenasid kohti Viljandi linnas. Lastepark on täika jaoks sobiv kuna pargis on müüjatele varju pakkuvaid puid ning lastelgi on tegevust, mis on oluline, sest täikale tullakse tihti just kogu perega,“ selgitab vanakraamituru korraldaja Helena Hiiesalu.

Möödunud suvedel kogunesid kauplejad Viljandi Raekoja prki. Uue asukoha valiku tingis peagi raekoja pargi kõrval algavad ning vanalinnas jätkuvad tänavate remonditööd.

Lastepargis on vanakraamiturgu varemgi korraldatud ning kauplejad on pargile omapoolse heakskiidu andnud.

Suvised kauplemispäevad toimuvad laupäeviti, kaks korda kuus. Erinevalt talvisele hooajale ei ole suvel kauplemiseks vajalik eelnev registreerimine ega kauplemistasu maksmine. Kauplemine on kõigile tasuta.

Turu toimumise ajad suvekuudel Lastepargis on: 7. juunil, 21. juunil, 5. juulil, 19. juulil, 2., 16 ja 30 . augustil. Vabas õhus planeeritakse kaubelda kuni oktoobri alguseni.

Tour of Estonia ja Tartu Rattaralli jõuavad kaasaelajateni otsepildis

Tartu Rattaralli kuulsad (esiplaanil Jaan Kirsipuu) ja kummalised jõuavad kaasaelajateni sel aastal otsepildis. Foto: Karli Saul

1. juunil toimuv Ida-Euroopa suurim maanteratturite sõit SEB 33. Tartu Rattaralli ning sellele eelnev profiratturite kahepäevane võidukihutamine Tour of Estonia jõuavad täies mahus otsepildis kaasaelajateni. Otseülekanne on nähtav veebis.

“Selle aasta Tartu Rattarallil ja Tour of Estonial püüame astuda veel ühe tänapäevase sammu edasi tipptasemel rattavõistluste korralduses ja kuigi me ei ole suutelised tegema nendest võistlustest televisiooni otseülekannet, siis meie eesmärk on teha nii Tour of Estoniast kui ka Tartu Rattarallist esmakordselt internetitelevisiooni otseülekanne,” ütles võistluste direktor Indrek Kelk.

Ülekannet teostab Rockstick Production ja pildi edastamiseks kasutatakse 4G võrku. “Pilti edastavad vastava tehnikaga varustatud mootorrattad, mis võistlejate kolonniga kaasa liiguvad. Lisaks traditsioonilised statsionaarsed kaamerapunktid stardis ja finišis ning mõnes kohas rajal,” lisas Kelk.

Interentiülekannet testiti juba SEB 32. Tartu Jooksumaratonil ning test osutus edukaks. Tol korral polnud otsepilt avalik ning seda nägid ainult lähemad asjaosalised. Tänu õnnestunud testidele on aga nüüd plaanis otsepilt ka kõigile kaasaelajatele avalikuks teha. Esialgsete plaanide järgi peaks otsepilt olema nähtav Klubi Tartu Maraton kodulehe kaudu.

Tour of Estonia koosneb sel aastal kahest päevast. Reedel, 30. mail sõidavad ratturid 190km Tallinnast Tartusse, laupäeval, 31. mail toimub aga Tartu GP, kus tugevad ratturid Eestist ja mujalt maailmast kihutavad 12,5km pikkusel linnaringil kokku 150km.

1. juunil toimub aga SEB 33. Tartu Rattaralli, kus profiratturid asuvad joonele koos harrastajate ja pühapäevaratturitega. Kavas on 133km ja 70km pikkused distantsid. Soodsam registreerimine on avatud veel ainult täna.

Rohkem infot ja registreerimine: https://www.tartumaraton.ee/et/yritused/rattaralli/33/

Algab 2014. aasta parima mahetootja ja -toote konkurss

2013. a parima mahetootja konkursi võitja Margus Lille Kiltsimäe talust. Foto: M. Vetemaa

Alates tänasest, 23. maist saab esitada kandidaate konkurssidele “Parim mahetootja 2014” ja “Parim mahetoode 2014”. Konkursside eesmärk on tunnustada parimaid mahetootjaid ja -tooteid ning tutvustada neid ka avalikkusele.

“Parima mahetootja ja -toote konkurss toimub juba viiendat korda. Aastatega on konkursilt läbi käinud kümneid väga professionaalseid ja mahepõllumajandust südamega viljelevaid talunikke. Nende hulgas on olnud nii aastakümnete pikkuse kogemustepagasiga põllumehi kui ka noori, kes on täis indu areneda ja õppida,” ütles Airi Vetemaa Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest. “Kodumaiste mahetoodete valikul on veel palju kasvuruumi – igal aastal on konkursil olnud häid üllatusi nii uute töötlejate kui ka toodete näol. Loodame tugevat konkurssi ka sel aastal,” lisas Airi Vetemaa.

Konkursile “Parim mahetootja 2014” saavad kandidaate esitada nii organisatsioonid kui ka üksikisikud, sh kandideerija ise. Konkursile oodatakse mahepõllumajanduse üleminekuaja läbinud tootjaid, kelle põllumajandustootmine on heal tasemel. Esitamiseks tuleb täita ankeet. Kandidaatide ankeetide esitamise tähtaeg on 20. juuni 2014.

Konkursile “Parim mahetoode 2014” saavad oma tooteid üles seada ettevõtted ise. Tingimuseks on, et mahetoode oleks enne toodete ankeetide esitamise tähtaega turul saada. Toodete ankeetide esitamise tähtaeg on 15. august 2014.

Konkursside ankeedid ja täpsemad osalemise tingimused: Loe edasi: Algab 2014. aasta parima mahetootja ja -toote konkurss

Targa Töö Ühing: rohkem koostöökeskusi toetaks noorte perede maale kolimist

Täna avatakse Kose vallas, Harmi külas Veskimäe talu Koolituskodu, millega Targa töö ühing tähistab ühtlasi suvekontorites töötamise hooaja algust.

“Hea meel on tõdeda, et maapiirkondadesse tekib paindlikult töötamist ja koostööd toetavaid keskusi järjest juurde,” ütles Targa töö ühingu eestvedaja Kadri Seeder. “Paljud väikeste lastega pered eelistavad linnakeskkonnale maaelu, kui mitte aastaringselt, siis vähemalt suvel. Kolimisotsuse teeb lihtsamaks, kui saab töö kaasa võtta või on võimalus kohapeal töine rakendus leida. Teadmine, et piirkonnas on “kaugtöötajate staap” annab kindlasti julgust juurde,” rääkis viis aastat tagasi perega maale kolinud Seeder.

Veskimäe talu Koolituskodu perenaise Kati Eenmaa sõnul on see eelkõige hea energiaga koht. “Inimesed avanevad palju kergemini mõnusas koduses keskkonnas – seepärast sobib Koolituskodu väga hästi meeskonnakoolitusteks ja ajurünnakuteks. Maitsev ja tervislik toit ning värske õhk on lisaväärtused, mida linnainimesed iga päev nautida ei saa. Seepärast julgustan kõiki mõtlema raamist väljas ja lubama endale üks mõnus kaugtööpäev meie juures,” ütles Eenmaa. Loe edasi: Targa Töö Ühing: rohkem koostöökeskusi toetaks noorte perede maale kolimist

Lastefondi luulekonkursist võttis osa suur hulk lapsi üle Eesti

Märtsi- ja aprillikuu jooksul viis SA TÜK Lastefond läbi algkoolilastele suunatud luulevõistluse „Mõmmiku head teod“, kuhu laekus kokku 387 tööd lastelt üle Eesti. Keerulise hindamistöö tulemusena selgitas žürii välja parimad tööd kolmes vanusegrupis.

1.-2. klassi laste seas tunnistati parimaks 8-aastase Pühajärve Põhikooli õpilase Ander Alliksaare luuletus „Haige olla väga paha“. Talle järgnesid Karl Markus Kallas (7-aastane, Lümanda Põhikool) luuletusega „Kuidas Peep sõi magusat“ ning Nelle-Ann Vare (9-aastane, Ülenurme Gümnaasium) luuletusega „Mõmmiku kevad“. Eriauhinna vääriliseks pidas žürii Kristi Malmi (8-aastane, Lümanda Põhikool) värsirida „Kui lont ei kuula sõna…“.

Järgmise vanusegrupi (3.-4. klass) võitjaks kuulutati 11-aastane Simuna Kooli poiss Tony Priks, kes saatis võistlustulle oma luuletuse „Mõmmiku heateod“. II-IV kohta jäid jagama Jonete Visnapuu (11-aastane, Simuna Kool) luuletusega „Mõmmiku heategu“, Liisa Oks (11-aastane, Miina Härma Gümnaasium) luuletusega „Headusering“ ning Anete Otti (3. klass, Rapla Vesiroosi Gümnaasium ) luuletusega „Sul olen mina!“. Eriauhinna pälvis Helena Siimsoo (4. klass, Lähte Ühisgümnaasium) salm „Kunagi, midagi, kedagi“.

5.-6. klassi õpilaste vanuserühma silmapaistvamad luuletuse kirjutasid 13-aastane Valgu Põhikooli poiss Markus Heinla („Headus-teadus-seadus“) ja 12-aastane Viljandi Kesklinna Kooli tüdruk Marie Ruut („Mõmmik aitab alati“), kes jäid jagama I ja II kohta. Kolmandale kohale tuli 12-aastane Madeleine Monika Mandre oma luuletusega „Mõmmiku head teod“. Loe edasi: Lastefondi luulekonkursist võttis osa suur hulk lapsi üle Eesti

Rapla korvpallikool kutsub üles toetama serbia korvpallurit

Pilt, mille Dušan tegi oma kodu rõdult enne evakueerimist.

Dušan Sisic oli 2013/2014 aasta hooajal üks kahest TYCO Rapla korvpallimeeskonna võõrleegionäridest. Serblasest pallur oli meeskonnas hinnatud kui kompromissitu võitleja. Nüüd, kus hooaeg on läbi ja Dušan kodumaale siirdunud, on mees sunnitud taas võitlema, seekord enda ning oma pereliikmete elu nimel.

Teatavasti on Balkanimaid tabanud ootamatu looduskatastroof. Üleujutustes on hukkunud veel teadmata hulk inimesi, üle miljoni on kaotanud kogu oma maise vara ning kodudest evakueeritud. Ühes teiste piirkondadega on katastroof tabanud ka Dušan Sisic-i kodulinna Obrenovacit. Dušani ja tema pereliikmete elud on päästetud, kuid olukord ei ole tema jaoks teps mitte lihtne.

Dušani pere elas Obrenovaci linnas majas, mille oli tema isa oma kätega ehitanud. Hoone, kus elas Dušani vanaema, on täielikult üle ujutatud. Majas, kus Dušan oli sünnist saati elanud, on üle ujutatud terve esimene korrus. Üleujutus jõudis Obrenovaci linna reedel, 16.mail. Dušan ja tema pere veetsid 24 tundi maja teisel korrusel ilma toidu, vee ja elektrita. Seejärel evakueeriti nad Belgradi. Loe edasi: Rapla korvpallikool kutsub üles toetama serbia korvpallurit

Puhta vee teemapargis saab vaatlustarus jälgida mesilaspere elutegevust

Puhta Vee Teemapargi õppe- ja keskusehoone.

Puhta vee teemapargis paigaldati mesilastarud, millest üks on vaatlustaru. Vaatlustaru on ehitatud spetsiaalselt klaasist seintega, mis on kaetud luukidega. Läbi klaasi saab jälgida mesilaspere elutegevust.
Puhta vee teemapargi 26 loodushariduslikku õppeprogrammi on sobilikud koolieelikutest täiskasvanuteni. Külaskäik putukate maailma ja meemeistri juurde on üks programm, mille tõmbenumbriks ongi vaatlustaru.

Vaatlustaru jälgimist elavdab mesilaspere sumin tarus, mille käigus maitstakse mett ja uuritakse mesiniku töövahendeid, mesilaspere hooldamise vahendeid, mesilasemade kasvatuse vahendid ja mesindussaadusi.

Programmi käigus külastatakse ka putukate hotelli, mis paikneb üle 120 aasta vanuse kase tüves, millel torm on ladva murdnud.
Putukad poevad sügavale puutüve sisse, munevad sinna ning seetõttu on aegajalt näha vastseid putukaid esmakordselt oma „pesast” välja ronimas. See on eriti kena vaatepilt kevadeti. Talvel leiavad selles hotellis paljud endale tänuväärse talvekorteri, ka linnud külastavad meeleldi seda paika.
Pärast ringkäiku saavad osalejad lahendada eakohaseid ülesandeid.

Puhta vee teemapark on puhta vee temaatikale keskenduv teaduspark, kust saab vastuse küsimustele: kuidas tekib puhas põhjavesi – joogivesi; kuidas sõltub elu puhtast veest ja millest sõltub vee kvaliteet ning saab osa loodusõpperetkedest. Teemapargi keskus paikneb Metsamõisa talus Järsi külas Tamsalu vallas, ulatudes oma 10 km raadiuses paiknevate tegevuskohtadega Järva-Jaani, Tamsalu ja Väike-Maarja valda ning kahte maakonda: Järva ning Lääne-Viru maakonda.

Priit Adler
MTÜ Ökokratt