Võromaal tetti är

Teppo lõõdsatalon korssi talgolidsõ kivve vahtsõ tulõtõrjõ viivõtmisõ kotussõ ümbre, et kivi tan moroniitjät ei lahussi. Foto: Harju Ülle
Teppo lõõdsatalon korssi talgolidsõ kivve vahtsõ tulõtõrjõ viivõtmisõ kotussõ ümbre, et kivi tan moroniitjät ei lahussi. Foto: Harju Ülle
«Teemi är!» talgopäiv (3.05.) avit’ üten Teppo lõõdsatalo vallategemisele Võro vallan ja dendropargi luumisõlõ Ihamaru lähkün.

«Sügüse tetti euronõudmiisi perrä tulõtõrjõ viivõtmisõ kotus, kivi jäivä lakja ja tulli moroniitjä iist är korista,» kõnõl’ Teppo lõõdsatalo perremiis Teppo Priidu ja laatsõ üten naasõ Kadri, sõpru ja sugulaisiga kivve kärro. Iin oodi morokülbmine, aiategemine, aidalõ vahtsõ katussõ pandminõ: tüüd talon jakkus.

Teppo lõõdsatalo plaanitas ammõtligult vallalõ tetä suvõ lõpun, lõõdsameistri Teppo Augusti sünnüaastapääväs. «Aigu taaga läts’, a no olõmi kõik lua kätte saanu, huunõ valmis ja as’a seen kah,» ütel’ Priidu. A ettevõtmiisi tulõ talon joba varramba, suurõmb kontsõrt Võro folkloorifestivaali aigu.

Teppo Augusti kodo tõmbas lõõdsamiihi: talvõl sõidi lõõdsamehe Moostest Võrolõ, pei massina talon kinni ja tei moro pääl kats pilliluku Teppo avvus.

Dendroloog (puu- ja puhmatundja) Rohu Urmas mässäs saega uma vanavanaesä Mõtsa talon Ihamaru küle all. «Mul om tan 36 hektärri maad, taha tetä säänest dendraariummi, kohe saava mu opilasõ ja tõsõ huvilidsõ mitmõsugutsit puuliike kaema kävvü,» selet’ Räpinä aianduskooli ja Luvva mõtsakooli dendroloogia oppaja.
Loe edasi: Võromaal tetti är

Tänaseni saab esitada häid tegijaid tunnustusauhinnale

Kolmapäevani, 7. maini saab esitada kandidaate tunnustusahinnale „Lastega ja lastele“, mille laureaadid kuulutatakse välja 1. juunil toimuval tunnustusüritusel Õiguskantsleri Kantseleis.

Seitse laste heaolu väärtustavat organisatsiooni soovivad tänada ja tunnustada häid inimesi ja organisatsioone, kelle uued algatused või pikemaajaline tegevus on silmapaistavalt muutnud või mõjutanud laste ja perede käekäiku ja väärtustamist kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil. Tunnustust jagatakse järgmistes kategooriates: lapse suur tegu, aasta pere, aasta tegu, muutuste looja, elutöö tunnustus. Praeguseks on laekunud konkursile üle seitsmekümne tunnustust vääriva kandidaadi.

Kandidaatide esitamise eel palume tutvuda kategooriate kirjeldustega tunnustusauhinna statuudis ning seejärel täita taotlusvorm Õiguskantsleri kodulehel. Ettepanek peab sisaldama kandidaadina üles seatava inimese või organisatsiooni nime ning vabas vormis kirjeldust ja põhjendust. Samuti tuleb lisada taotluse esitaja nimi ja kontaktandmed.

Lastekaitse Liidu presidendi Loone Otsa sõnul oleks kõige toredam aeg, kui me ei peaks kedagi tunnustama laste märkamise eest, sest see oleks nii loomulik osa meist: “Kuni ühiskond aga ei ole sellise tasemeni kasvanud, tuleb rajaleidjaid väärtustada ja neist eeskuju võtta.”
Loe edasi: Tänaseni saab esitada häid tegijaid tunnustusauhinnale

Meeldejääv laste motokross “Uuesalu kevad 2014”

Uuesalu kross 2014. Foto: Hannes Prikk
Uuesalu kross 2014. Foto: Hannes Prikk
Rae motoklubi ja Kiilimoto tehnikaringi eestvedamisel ning IBE Estonia OÜ ja Rae valla toetusel said algajad krossipoisid ja -tüdrukud omavahel mõõtu võtta laste motokrossivõistlustel “Uuesalu kevad 2014”.

Lapsi oli võistluspäevaks end kirja pannud ligi 40, paljudele poistele-tüdrukutele oli see esimeseks tõsisemaks võistluseks. Noorim osavõtja oli 4-aastane krossimees. Võistlusratsud varustati ringiaja mõõtmise seadmetega ning kvalifikatsiooni tulemuste põhjal jagati võistlejad viide masinaklassi: A, B, C, D ja E klassi. Algajamad olid A klassis ja kiiremad poisid, kel ka mõni võistlus juba selja taga, osalesid E-klassis. Kuue minutilistes sõitudes juhtus nii mõndagi ning kõik osalejad said kaks võistlussõitu.

A klassis võitis mõlemad sõidud veenvalt Hannes Hanimägi edestades Jasper Tammest ning Reimo Kaldmat. Ära märkimist väärib ka Hannese õe Hannemai 6. koht.

B grupis tuiskas rajale 7 võistlejat ning kindlam poiss rajal oli Karl Kiil. Maximus Ant lõpetas teisena ning Kaiser Kopti kolmandana.

C klassis tuiskas rajale samuti 7 tulevast krossiässa. Kindla sõiduga saavutas esikoha Kaur-Gabriel Rajasalu. Mart Saluste pälvis hõbemedali ning Ruben Lindemannile riputati kaela pronksmedal.

D grupis tuiskasid rajale suuremad poisid. Kaheksa osaleja seas napsas esikoha endale Hans-Arvet Tilk. Kris Koppe lõpetas teisena ning Roomet Palang kolmandana.

E grupp oli kõige osavõturohkem ( 10 poissi) ning tegemist oli juba poistega, kel suurem võistluskogemus ning neile usaldatu ka suurema ringiga võistlusrada. Stabiilse sõiduga saavutas Uuesalus esikoha Sander Saadi. Kennert Nurja lõpetas teisena ning Tristan Uiga kolmandana. Loe edasi: Meeldejääv laste motokross “Uuesalu kevad 2014”

Väikesaared saavad teenuste arendamiseks 640 000 eurot

Siseminister Hanno Pevkur kinnitas 2014. aasta väikesaarte programmi tingimused. Programmi kogumaht on sel aastal 640 000 eurot ja selle eesmärk on toetada projekte, mis suurendavad väikesaarte elanikele osutatavate esmatähtsate teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti.

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on saareline eluviis paljude jaoks loomulik ja iseenesest mõistetav. “Seetõttu on oluline, et riik väikesaartel elavaid inimesi jõudumööda toetaks. Hea meel on selle üle, et esmatähtsate teenuste tagamiseks väikesaartel on riik üsna palju juba ära teinud. Nüüd peame vaatama, kuidas nende teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust suurendada,” lisas ta.

„Väikesaarte programm on lahendanud päris mitmed kitsaskohad saartel. Näiteks rajati eelmine aasta Vormsile kütusetankla, et sealsed inimesed ei peaks kütust enam mandrilt tooma. Osmussaare ja Vilsandi kogukonnad said programmi abil endale kaasaegsed paadid, millega mandri ja Saaremaa vahet liikuda. Kihnu inimesed said endale eelmine aasta vajaliku sisustusega hambaravi kabineti,“ nimetas minister projekte, mis on väikesaarte programmist toetust saanud.

Väikesaarte programm on toiminud aastat 2011 ja selle aja jooksul on sealseid kogukondi toetatud umbes 2,5 miljoni euroga. „Riik saab appi tulla seal, kus kohapeal on olemas aktiivne kogukond,“ kutsus minister väikesaare elanike üles aktiivsemalt oma kogukonna tegemistes kaasa rääkima.

Toetust saavad taotleda kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud, sihtasutused, riigiasutused ja ettevõtjad. Toetuse maksimaalne suurus ühe projekti kohta on kuni 130 000 eurot.
Loe edasi: Väikesaared saavad teenuste arendamiseks 640 000 eurot

Ornitoloogiaühing kutsub huvilisi linnutornidesse

10.-11. mail toimuvad rahvusvahelised rändlindude päevad. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub sel puhul kõiki linnuhuvilisi pühapäeval, 11. mail tornide linnuvaatluspäevale. Linnuhuvilisi ootavad sellel päeval vaatlustornides üle Eesti juhendajad, kellega saab koos linde vaadelda ja täiendada oma teadmisi piirkonna linnustikust. Igas tornis peetakse ka liiginimekirja ning selgitatakse välja Eesti linnurikkaim linnuvaatlustorn.

Juhendajaga tornide asukohad, külastusajad jm leiad EOÜ kodulehelt http://www.eoy.ee/node/773. Linnutorne külastada soovivad huvilised end eelnevalt registreerima ei pea. Ilma juhendajata vaatlustornides võib linnuvaatlust ja liiginimekirja teha ka omal käel. Sel juhul tuleb vaatlustulemused edastada koordinaator Mariliis Märtsonile pühapäeval hiljemalt kell 17 e-postiga aadressil mariliis.martson@gmail.com. Kirja tuleb panna vaatluse koht ja kellaaeg, kohatud liikide nimekiri, vaatlejate nimed või arv ning kontaktisiku telefon.

Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing

Ihtüoosihaigele Kaidole hakkab maja ehitama Seve Ehitus

SA TÜ Kliinikumi Lastefond valis ihtüoosi põdevale 8-aastasele Kaidole uue elamise ehitamise projekti partneriks sobivaima pakkumise teinud Seve Ehituse AS-i.

Kokku laekus Lastefondile majaehituseks kolm pakkumist, millest kvalifitseerusid kaks: Ritsu AS ja Seve Ehituse AS, kelle pakkumised sisaldasid täislahendust põhimõttel „võtmed kätte“. Kandideerida oli võimalik kõikidel ettevõtetel ning kuigi oodatud olid ka näiteks vooderdusega palkmajade pakkumised, siis neid ei laekunud.

Mõlema sõelale jäänud pakkumise näol on tegemist energiasäästliku puitkarkass-elementmajaga ning pakkumiste hinnaklass oli sama. Seve Ehituse kasuks otsustati, sest hinnapakkumise sisaldab ka teed (~80 m), kuuri, imbala, päikesepaneeli ning sisustust – köögimööblit, diivaneid, lampe jm. Samuti tuldi Lastefondile lahkesti vastu maja ruumilahenduse muutmisel.

Lastefondi tegevjuht Küllike Saar on veendunud, et Seve Ehituse AS-i näol saab olema asjatundliku koostööpartneriga, kes on südamega asja juures. „Leidsime nende pakkumise näol Kaidole parima lahenduse ning usun, et meie koostöö saab olema edukas.“

Lahendamata aga on veel tulevasele majale puurkaevu rajamine, mis projekti raames samuti täiendavalt tuleb ette võtta. „Siinkohal on kõik puurkaevude ehitusega seotud ettevõtted oodatud Lastefondiga ühendust võtma ja oma pakkumist tegema,“ räägib Saar. Lisaks plaanib Kaido vanaema fondi kaasabil esitada puurkaevu ehitamise taotluse ka kohalikule omavalitsusele hajaasustuse programmi 2014. aasta vooru raames.
Loe edasi: Ihtüoosihaigele Kaidole hakkab maja ehitama Seve Ehitus

Tartu noored koorilauljad võitsid Iirimaal esikoha

Foto: E STuudio
Foto: E STuudio
E STuudio noortekoor võitis Iirimaal Corkis maailma ühel mainekamal rahvusvahelisel koorikonkursil esikoha. Fleischmanni-nimeliselt konkursilt toodi maailma 11 koori hulgast parim tulemus.

Nädala jooksul esines koor mitmetel kontsertidel, mis tipnes laupäeval maailma tugevaimate amatöörkooride võistulaulmisega. Lisaks Eestile kutsuti osalema koorid ka Indoneesiast, Soomest, Hong Kongist, Saksamaalt, Iirimaalt, Valgevenest, Kanadast ja Sloveeniast.

Ühte E STuudio noortekoori kontserti käis kuulamas ka Eesti suursaadik Iirimaal Mait Martinson. Suursaadiku soovil näitab Eesti koor taset maailmale täna Dublinis St Catherine’i kirikus, korraldades tunniajase kontserdi.

„See õnn, mis meid tabas, et me siia üldse saime – täiesti uskumatu. Eestile tähendab see võit tuntust ja meie oma muusika tutvustamist. Praegugi oli meil konkursikavas kaks Eesti autorit, rahvusvahelise žürii esimees Volker Hempfling kiitis meie kava kõrgelt,“ rääkis koori dirigent Külli Lokko.

E STuudio noortekoor esines Corkis kuuel kontserdil, kust koguti palju toetajaid üle kogu maailma, sealhulgas konkureerivate kooride hulgast. Viimane kontsert antakse Dublinis täna kell 19.00.

Koor on koos laulnud poolteist aastat, kuid saavutanud selle ajaga Eesti koorimaastikul väga arvestatava taseme. Hetkel Tartus tegutsevas kooris on lauljaid üle kogu Eesti.

Allikas: E STuudio

Muuseumiöö 2014 teema on “Öös on tähti”

Laupäeval, 17. mail toimub järjekorras kuues üle-eestiline muuseumiöö, mida tähistatakse alati rahvusvahelisele muuseumipäevale, 18. maile lähimal laupäeval.

Eesti muuseumid on ühiselt öö sündmusi ühendavaks teemaks valinud “Öös on tähti”. Muuseumiöö koordinaatori Laura Kipperi sõnul ongi pea kõigi osalevate muuseumide programmid tähtede teemast inspireeritud: “Sõnal “täht” on eesti keeles nii palju tähendusi, on olemas sabatähed, tähesära, seaduse-, kirja- ja rahatähed, lubatähed, tähtpäevad, tähtteosed, tähtkujud – pea iga muuseum leiab oma vaatenurga. Mitmed muuseumid toovad sel ööl vaatamiseks välja oma kogude tähed, paljudes paikades on muuseumiööks kohale kutsutud erilisi esinejaid – oma valdkonna tähti.”

Seni on selleaastasel muuseumiööl kaasalöömisest teatanud üle 130 muuseumi, lisaks mitmed arhiivid, näitusepaigad, samuti kirikud. Kaasa löövad mitmed ajalooseltsid. Muuseumid avavad tasuta külastusteks oma uksed kell 18–23. Harjumaal, Tartu- ja Põlvamaa, Ida-Virumaal ning veel mitmes maakonnas sõidavad muuseumide vahel ringi tasuta muuseumiöö bussid ja külalisi aitavad muuseumides vastu võtta muuseumiöö vabatahtlikud.
Loe edasi: Muuseumiöö 2014 teema on “Öös on tähti”

Võrus saab õppida vanast uue valgusti tegemist

14. mail kell 17 toimub Vana Võromaa kultuurikojas valgusti ehitamise töötuba. Juhendab insener Ain Toim, kelle isikunäitus on kultuurikoja galeriis avatud 1. juunini.

Ain Toim on näitusele toonud vanast mahakantud teadusaparatuurist loodud skulpturaalsed objektid, mis enamjaolt täidavad valgusti funktsiooni. Ka töötoas tehakse meistri juhendusel majapidamises leiduvatest asjadest valgusteid. Eesmärk on näidata, kuidas lihtsatest kättesaadavatest materjalidest tavaliste tööriistadega midagi uut meisterdada.

Juhendaja võtab kaasa valged plasttahvlid, läbipaistvat plasti (pleksiklaas), päevavalguslambi torud koos pesade ja drosselitega, halogeenlambid koos pesade ja trafodega, peegelkilet jne, muidugi ka kruvid, mutrid, needid ja tööriistad ning kindlasti midagi fantaasia töölepanekuks.

Huvilised, kes soovivad töötoas osaleda, võiksid kaasa võtta kodus seisma jäänud asju, juhtmeid ja pirnipesasid, et oleks suurem valikuvabadus ning võimalus teistega esemeid vahetada. Kui aga kodus asju napib, siis leiame miskit enda varudest!
Loe edasi: Võrus saab õppida vanast uue valgusti tegemist