Noor dirigent Sander Tamm sõidab VIII Peterburi Rahvusvahelisele koorifestivalile eesti muusikat tutvustama

Sander Tamm
Sander Tamm

4-6 juunini viibib Peterburis eesti muusikute delegatsioon, eesotsas noore dirigendi Sander Tammega, kes tutvustab rahvusvahelise koorifestivali raames toimuval meistrikursusel nii Eesti klassikalist koorimuusikat kui ka Eric Whitacre loomingut. Lisaks meistrikursusele leiavad kolme päeva jooksul aset rahvusvaheline dirigentide ümarlaud ning visiidi kulminatsiooniks on projektkoor Si Prega di Cantare pidulik kontsert Venemaa kuulsaimas Capella saalis.

Peterburi rahvusvaheline koorifestival ning Eesti kultuurikollektiivid on heas koostöös olnud alates 2007 aastast. Festivali raames on esinemas käinud Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, kammerkoor Voces Musicales ning tütarlastekoor Ellerhein. Festival toimub iga aasta Venemaa Kultuuriministeeriumi heakskiidul ning toetusel.

Projektkoor “Si Prega di Cantare” on professionaalse suunitlusega kollektiiv, mis on asunud olulisele kohale Eesti muusikamaastikul ja tutvustab publikule teoseid, mis on oma raskusastme tõttu paljude teiste Eesti kooride kavadest välja jäänud. Koor koosneb muusikaharidusega noortest ja ka väga pikaaegse koorilaulukogemusega lauljatest. Kollektiiv loodi 2013. aasta alguses üle-eestilise konkursi alusel, mil alustati Eric Whitacre’i autorikontserdi ettevalmistusega. Loe edasi: Noor dirigent Sander Tamm sõidab VIII Peterburi Rahvusvahelisele koorifestivalile eesti muusikat tutvustama

Friday Night Skate’il saab professionaalide abiga õppida rulluisutamist

fns

Igareedesel uisusõpradele mõeldud üritusel Friday Night Skate, on kujunenud välja traditsioon – iga kuu viimane sõit pühendatakse algajatele, kes soovivad õppida õiget rulluisutehnikat oma ala professionaalide käe all ning seda täiesti tasuta.

Uisutajad hakkavad Tallinnas Vabaduse Väljakule kogunema alates kella 19.30st ning uisuring läheb liikvele 20.00. Seekordne teekond viib mööda mereäärset kergliiklusteed Piritale.

Vahepauside ajal õpetavad staažikad uisutajad erinevaid nippe ja harjutusi, mida peab iga liiklev uisutaja teadma. Nende seas vaadatakse üle uisusammud, veeremine, tõusud, laskumised, pidurdamine, pööramine, äärekivide ületamine ja treppidest alla sõitmine. Seega ongi reedene skeit mõeldud neile, kes küll sõita mõistavad, kuid soovivad sellele lisaks õppida või lihvida oma rulluisutehnikat.

Loe edasi: Friday Night Skate’il saab professionaalide abiga õppida rulluisutamist

Lastekaitsepäeval korraldatakse Holstre-Pollis orienteerumismäng

PerepäevEurope Direct’i Viljandimaa teabekeskus korraldab koostöös Viljandi vallaga juba kolmandat aastat Holstre-Polli spordi- ja puhkekeskuses lastekaitsepäeva, 1. juuni raames orienteerumismängu, mis keskendub teadmistele Euroopa Liidu teemal.

“Kui eelmistel kordadel on olnud võistlus aja ja teadmiste peale, siis sel korral paneme rõhku teadmistele ja laseme peredel rahulikult raja läbida ja proovida kätt ka uuel disc golfi rajal” rääkis mängu korraldaja Katrin Reimo. Perepäeval saab lisaks orienteerumisele ja disc golfile end proovile panna rannatennises, ergomeetritel, ronimisseinal ja ziplinil.

Kõige pisematele osalejatele on atraktsioonid Mulgi Madinalt. Natuke rahulikumat tegevust pakuvad viltimise, portselanimaali ja kandle töötoad. Kohal on Kaitseliit, Punane Rist ja Politsei- ja piirivalveamet. Osalejatele on atraktsioonid tasuta.

Paari aasta jooksul on Holstre-Polli perepäev palju poolehoidjaid kogunud, esimesel toimumisaastal osales sellel ligi 300 inimest.

Otepääl tähistatakse lastekaitsepäeva koguperepäevaga

IMGP5090
Lastekaitsepäev Otepää keskväljakul 2012. aastal
Foto: Monika Otrokova

Pühapäeval, 1.juunil, toimub lastekaitsepäeva puhul Otepää Gümnaasiumi staadionil kell 14.00-17.00 koguperepäev.

Päeva teemaks on “Kõik me oleme lapsed”, et rõhutada lapseks olemist, et päeva veelgi lõbusamaks muuta, võib kohale tulla kostümeerituna.

Otepää Kultuurikeskuse administaatori Karin Salloki sõnul tervitab lastekaitsepäeva puhul lapsi ja täiskasvanuid kõnega laste nimel Pühajärve Põhikooli õpilane Sonja Nämi. Laulavad Meeli Rammuli laululapsed.

Kõik on oodatud vaatama Elva noortegrupi Exit etendust “Kahe poja lugu”. Mängitakse vanaaegseid peremänge ning nii suuri kui väikeseid ootab magus üllatus.

Laste rõõmuks on väljas batuudid, pallimeri, näomaalingud, Pipi ning ponid, tantsutöötuba Mari Venski (JJ-Street Dance Company) juhendamisel. Trikke tõukeratastel õpetab Imre Arro (Loodusturism OÜ). Väga halva ilma korral jääb pidu ära. Koguperepäeva juhib Otepää Avatud Noortekeskuse juhataja Merit Nigula.

Perepäeva korraldavad Otepää Kultuurikeskus, Otepää Avatud Noortekeskus ja Otepää
Palveränduri kirik.

Puhta vee teemapargis avatakse nimelised pargipingid

Homme avatakse nimelised pargipingid koos messingist siltidega lugupidamisest inimeste vastu, kes on olnud inspiratsiooniks ja eeskujuks Puhta Vee Teemapargi rajamisel ja idee elluviimisel.

Puhta vee teemapargi rajamisel on olnud inspiratsiooniks ja eeskujuks Fred Jüssi, loodusmees, kelle huvi looduse vastu kinnistus Metsamõisas. Fred Jüssi on ise öelnud, et tema lapsepõlves saadud arusaam looduse toimimisest ja selle mõistmine toimus Metsamõisas taluperemehe Arnold Adler tegemisi jälgides ise talutöid kaasa tehes ja perepoeg Tiiduga loodust avastades.

Tuntud psühholoog Tõnu Ots on olnud üheks idee andjaks ja kaasa aitaks Puhta vee teemaparki “Meelteaed” rajamisel. Tõnu Ots on öelnud:” Looja peitis kogu maailma tarkused loodusesse – meie arukus on need leida ja kasutada.”

Müüsleri-Mündi talus sündinud Kuno Areng on omakandi koorijuht Järsi külast, kus paikneb ka Puhta vee teemapargi keskus. Kuno Areng on eeskujuks koorilauljatele ja andnud palju Eesti koorimuusikale ning Laulupidudele.

Mälestuseks Metsamõisa talu viimasele perekonnale paigaldatakse pargipink Ida-Hermiine ja Arnold Adler, lapsed Liina, Malle ja Tiit, lapsed üles kasvatanud vanaema Julie-Vilhelmiine Leimann, kelle traagiline saatus meenutab võõrvõimu vägivalda ja edukate talude hävitamist okupatsiooni ajal.

Puhta vee teemapark on puhta vee temaatikale keskenduv teaduspark, kust saab vastuse küsimustele: kuidas tekib puhas põhjavesi – joogivesi; kuidas sõltub elu puhtast veest ja millest sõltub vee kvaliteet ning saab osa loodusõpperetkedest. Teemapargi keskus paikneb Metsamõisa talus Järsi külas Tamsalu vallas, ulatudes oma 10 km raadiuses paiknevate tegevuskohtadega Järva-Jaani, Tamsalu ja Väike-Maarja valda ning kahte maakonda: Järva ning Lääne-Viru maakonda.

Puhta vee teemapargi rajamisse ja arendamisse on alates 2010. aastast olnud kaasatud vabatahtlikud, äriühingud ning MTÜ Ökokratt.

Lisainfo: Priit Adler, MTÜ Ökokratt, e-post priit@okokratt.ee, tel 513 2149, www.okokratt.ee, www.keskkonnatelk.ee, www.metsamoisa.ee

Parimad lõõtsamängijad valmistuvad Teppo võistumängimiseks

Algas Eestimaa parimate lõõtsamängijate registreerumine 19. juulil toimuvale traditsioonilisele teppo tüüpi lõõtsade võistumängimisele tänavu juubelit tähistaval Võru folkloorifestivalil.

Väga pika ajalooga võistumängimine on 16.-20. juulini toimuva XX Võru Folkloorifestivali üks tähtsündmus, kuhu igal aastal on kogunenud üle kolmekümne lõõtsamängija üle kogu Eesti.

Tavapäraselt saab võistelda neljas erinevas kategoorias:

ALGAJAD – mängijad, kes on vaid aasta lõõtspillimängu õppinud;

NOORED – vanuses kuni 20 aastat;

TÄISKASVANUD – alates 21. eluaastast;

ÄSSAD – täiskasvanute klassis 1., 2. või 3. koha võitnud mängijad. Loe edasi: Parimad lõõtsamängijad valmistuvad Teppo võistumängimiseks

Imeline jäälind kutsus joonistama üle 3000 huvilise

Foto: Vikipeedia

Eesti Ornitoloogiaühingu poolt veebruaris välja kuulutatud aasta linnu joonistusvõistlus on lõppenud. Jäälinnu joonistusvõistlusele kogunes üle 3000 pildi. Neid saadeti nii Jaapanist, Itaaliast, Norrast, Hispaaniast kui ka Eestist ja Soomest. Tööde iseloom oli väga erinev, mustvalgest pliiatsijoonistusest seinamaalinguni. Oma lemmikud valisid nii rahvas kui žürii viies vanuseastmes. Noorim osaleja oli 1-aastane ja kõige vanem üle 80-aastane. Peapreemia võitja kuulutatakse välja pidulikul auhinnatseremoonial, mis toimub neljapäeval, 29. mail kell 17-20 Tartu loodusmajas aadressil Lille 10.

Tänuüritusel jagatakse auhindu ja tänukirju, musitseerib Mari Kalkun. Samas saab tutvuda ka rändnäitusele minevate töödega. Näituse moodustavad iga vanuseklassi kümme parimat joonistust, millele lisanduvad publiku lemmikud ning mõned eriauhinna saanud tööd. Töödega saab tutvuda ka joonistusvõistluse Facebook’i leheküljel võidutööde albumis. Samuti on parimate tööde autorite nimed ära toodud aasta linnu ja joonistusvõistluse ametlikul koduleheküljel. Juba 1. juunil avatakse võistluse parimatest töödest näitus Eesti Loodusmuuseumis Tallinnas, kus võib töid näha 20. juunini. Pärast seda liigub näitus edasi erinevatesse Eesti paikadesse, sh Avinurme puiduaita, Jääaja keskusesse, AHHAA keskusesse.

Joonistusvõistluse auhinnafondi toetavad OÜ ÕÄ, kirjastus Koolibri, Avinurme puiduait, Peep Veedla, Viru Folk, Berit kontserdid, Vudila, Jääaja keskus, Taevaskoja Salamaa, Vembu-Tembumaa, Alaveski loomapark, AHHAA keskus, Jaaniraotu linnupark, Eesti põllumajandusmuuseum, Räpina paberivabrik, Lexplast, Otepää seikluspark, Eesti vabaõhumuuseum, Kilplaste teemapark, Tallinna loomaaed, Valgeranna seikluspark, Tartu seikluspark, Lõunakeskuse seikluspark, Metsapere mängumaa ning ajakirjad Minu Maailm, National Geographic, Imeline Teadus ja Eesti Loodus.

Kõiki aasta linnu tegemisi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Sadala Külade Selts tähistas 10. aastapäeva

Sadala Külade Seltsi juhatuse liikmed Pille Tutt ja Vilja Mari Luhalaid tänavad
seltsi kauaaegset aktiivset liiget Tiina Ivaskit. Foto: Sadala Külade Selts

Sadala Külade Selts sündis ühel aastal Eesti astumisega Euroopa Liitu.  Torma vallas tegutseva seltsi kümnendale aastapäevale pühendatud rahvapeol toonitati erinevates sõnavõttudes ühenduse liikmete pealehakkamist, teotahet ja nutikust traditsioonide hoidmisel, uute ideede elluviimisel ning seltsile kuuluva rahvamaja järjepideval kaasajastamisel. Koosviibimise sisustasid kultuurikollektiivid nii paikkonnast kui ka kaugemalt

Rahvapidu juhtinud Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt märkis, et 2004. aastal ajendas seltsi moodustama soov hoida ning tutvustada esivanemate loodud kultuuripärandit, tuua kodukanti erksamat mõtlemist, tegutsemisentusiasmi ja valmidust ühistegevuseks. “Toona oli kavatsus koondada kogu valla kultuurielu Tormasse. Nii sai vastloodud seltsi üheks olulisemaks eesmärgiks taastada lagunemisohus rahvamaja. Kirjutasime projekte Leader programmist ja teistestki allikatest rahade taotlemiseks. Reageeringud tulid positiivsed. Rahastamispõhimõtteid arvestades tuli kaaluda sedagi, kas projektis kasutada sõna renoveerimine, rekonstrueerimine või restaureerimine,” rääkis ta.

Seltsi juhatus  pidas meeles  Sadala Külade Seltsi tänukirjaga ja  meenetega Sadala külaliikumisele jõudsamalt kaasa aidanud inimesi. Esimesena kutsuti tunnustust vastu võtma seltsi esimene esimees Meeri Ottensoni. “Mitmekülgne kaasalöömine külaelus on mulle alati meeldinud. Seltsi juhtides sain selleks uue väljundi,” ütles Ottenson.

Loe edasi: Sadala Külade Selts tähistas 10. aastapäeva

Sargvere mõisa käsitööringi hooaja lõpetamine

Sel neljapäeval, 29. mail algusega kell 19 toimub Järvamaal Sargvere mõisas selle hooaja käsitööringi lõpetamine.

Palume võtta kaasa väike suupiste ühisele teelauale ja sellel hooajal tehtud tööd, millest saaks kokku panna näituse, mis oleks üleval kuni juuni lõpuni. Siis saavad ka teised näha, mida kaunist oleme meisterdanud!

Külastusmäng Unustatud Mõisad algab taas

Hõiva

Külastusmängust Unustatud Mõisad on saanud teismeline. Mõisakoolides tehakse ettevalmistusi üheteistkümnendaks hooajaks. Möödunud kümne aastaga on kogunenud üle 150 000 külastuse.

Kultuuriministeeriumi toel on ka sel aastal kakskümmend kolm mõisat, milles asuvad koolid, külalistele kuuel päeval avatud. Miinimumprogrammina toimub igal täistunnil mõisates giidiga jalutuskäik, avatud on näitused ja kohvikud. Lisaks korraldatakse koolide tugevuste ja mõisate eripära rõhutamiseks kontserte, töötubasid ja muud huvitavat.

Mängu formaat pole muutunud: huvilised saavad esimesest külastatavast mõisast osalejaraamatu, millesse koguvad külastuspäevadel mõisatest templeid. Vähemalt 10 mõisat külastanute vahel loositakse välja kutseid sügisel ühes Eestimaa mõisas toimuvale lõpupeole. Sel aastal on võõrustajaks Räpina mõis. Loositakse välja 25 üksikkutset ja 10 kolmele inimesele mõeldud perekutset. Lisaküsimusele õigesti vastanute vahel läheb loosimisele 10 ajalugu ja Eesti mõisaid tutvustavat raamatut.

Külastusmängust saab ülevaate www.unustatudmoisad.ee

Räpina Aianduskool 90 ja vilistlaste kokkutulek

Veidi alla 8000 on neid inimesi Eestimaal, kellele Räpina Aianduskoolis on ulatatud lõputunnistus. Seega on raske leida kedagi, kes ei tunneks kedagi, kes…

Räpina Aianduskooli 90. juubeli tähistamiseks korraldatav vilistlaste kokkutulek toimub laupäeval, 7. juunil. Kohale maksab tulla juba varakult või isegi eelmisel päeval, sest lisaks aianduskooli poolt pakutavale toimuvad samal ajal, 6.-7. juunil, ka Räpina Hea kodu päevad koos kõikvõimaliku põneva – nii hariva, meelelahutusliku kui kaubandusliku – programmiga.

Räpina Aianduskooli vilistlaste kokkutuleku info!

Räpina Hea Kodu Päevade info!

Elupäästjatele pühendatud mälestuspingi avamine Sõrul

Soome mootorpurjekas Gullkrona. Soome Meremuusem, SMK 90060:27

Laupäeval, 31. mail kell 13 avatakse Hiiumaal Sõru sadamas mälestuspink 1941. aastal Hiiumaa lõunarannikul uppunud Soome laevalt Gullkrona päästetud meeskonna neljale elupäästjale.

1941. aasta 10. jaanuari öösel tegid neli vaprat hiidlast, Berhard Kaljo, Jegard Kõmmus, Anton Pöitel ja Harry Õispuu väikese mootorpaadiga riskantse 7-tunnise päästeretke tormisele ajujääs merele ja tõid eluga kaldale 6 meremiili kaugusel Sõru rannast lekkima hakanud 4-mastilise Soome kaubalaeva Gullkrona seitse soomlasest meekonnaliiget. “See oli elutöö ühe ööga!” kirjutas oma mälestustes üks päästjatest, kapten Jegard Kõmmus.

Juba kuu aega hiljem õnnelikult koju jõudnud soomlaste initsiatiivil autasustati päästemeeskonda 1976. aastal Helsingis Soome Vetelpääste Seltsi kuldse elupäästjamedaliga number 518. Avaldamaks suurt tunnustust teiste elude päästmiseks oma eluga riskinud neljale julgele sõrulasele avavad päästjate järeltulijad ja kohalik kogukond laupäeval, 31. mail kell 13 Sõru sadamas kunstnik Ivo Männilt tellitud mälestuspingi ja -märgi. Avamisele järgneb mälestusüritus Sõru sadama kõrtsis. Sõru muuseumis on kell 12-15 avatud Gullkrona meeskonna päästmisele pühendatud näitus. Kõik on oodatud!

Üritust korraldavad Jegard Kõmmuse ja Harry Õispuu järeltulijad, Sõru muuseum, Emmaste vallavalitsus ja Sõruotsa kogukond.

Suve eel räägi lapsele elektriohtudest

Kõige rohkem elektriõnnetusi toimub igal aastal suvekuudel. Seetõttu on suve algus õige hetk ka lapsele elektriohte meelde tuletada ja õiget käitumist õpetada.

Vastavalt Tehnilise Järelevalve Ameti statistikale toimus mullu kokku 45-st elektriõnnetusest 22 ajavahemikul juunist augustini. Ehkki põhjuseks on peamiselt elektriseadmete kasutamise hoogustumine, on suvi ka äikeseaeg ning periood, mil lapsed lähevad maale ja liiguvad tavalisest rohkem väljas. Seega tasub kindlasti meelde tuletada ka elektrivõrguga seotud ohte.

“Kahjuks juhtus viimane tõsisem õnnetus vähem kui kuu aega tagasi, mil alajaama katusele ronis teismeline. Lastele tuleks maast-madalast kindlasti selgitada, et elektriohumärgiga varustatud kohtadest ja mahakukkunud liinidest tuleb kauge kaarega mööda käia,” selgitas Elektrilevi varahalduse strateegilise planeerimise osakonna juhataja Raivo Rebane.  Loe edasi: Suve eel räägi lapsele elektriohtudest

Eesti parimad noortalunikud tulevad Järvamaalt

Pildil vasakult:  parim noor taluperenaine Keidi Sadam, II koht Tony Jürisaar, I koht Günter Kuru, III koht Jaan Piigert.
Pildil vasakult: parim noor taluperenaine Keidi Sadam, II koht Tony Jürisaar, I koht Günter Kuru, III koht Jaan Piigert. Foto: SA Innove

Kolmapäeval Järvamaal mõõtu võtnud noortalunike seast selgitati välja parim, kelleks on Järvamaa Kutsehariduskeskuse õpilane Günter Kuru.

Teisele kohale tuli Järvamaa Kutsehariduskeskusest õpilane Tony Jürisaar ning kolmandale sama kooli õpilane Jaan Piigert. Naiste arvestuses võitis Keidi Sadam, samuti Järvamaa Kutsehariduskeskusest.

„Taime- ja loomakasvatus on mõlemad huvitavad ja vajalikud alad,” ütles Eesti parim noortalunik Günter Kuru. „Põllumajandus on tuleviku seisukohalt kindlasti väga hea erialavalik.”

„Võistlus oli pingeline ja oli näha, et noored on valmistunud ja kõvasti harjutanud,” ütles võistluse peakorraldaja ja Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi. „Eriti rõõmustav on, et võitjad nii naiste kui meeste arvestuses on sel aastal esimese kursuse õpilased.“

Parima noortaluniku tiitlit püüdis 30 võistlejat Järvamaa Kutsehariduskeskusest, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist ning Põltsamaa Ametikoolist. Võistelda tuli kümnel alal, mh veiste eluskaalu määramises, traktori täpsussõidus, põllutööriistade traktorile haakimises ning arvuti kasutamises.

Noortaluniku kutsevõistlust korraldas Järvamaa Kutsehariduskeskus koostöös Põllumajandusministeeriumi ja SA Innovega, võistlust rahastasid Põllumajandusministeerium ja Euroopa Liidu Sotsiaalfond.

Tule Arvamusfestivalile vabatahtlikuks!

15.-16. augustil peetakse Paides Arvamusfestivali, kuhu inimesed igast Eesti kandist olulistel teemadel arutlema tulevad. Selleks, et festivali korraldus sujuvalt läheks, on sinna vaja inimesi, kes vastutavad selle eest, et kõik asjad ja osalejad oleksid õigel ajal õigel kohal.

Miks tulla vabatahtlikuks? Saad lähedalt näha, kuidas tehakse üht nii suurt üritust. Rääkimata sellest, et saad olla osa Eesti kõige ägedamast korraldusmeeskonnast. Uued tuttavad ja kasulikud kontaktid veel pealekauba! Saad enne festivali osa meeskonnatöö ja avaliku esinemise koolitustest Eesti parimate näitlejate ja koolitajate käe all. Arvamusfestivali särgi saad selga, kõhu saad täis ja pärast teeme korraldusmeeskonnaga vinge lõpupeo ka.

Kõlab hästi? Siis anna endast märku aadressil piiauuspold@gmail.com ja räägime edasi.

Lisainfo: facebook.com/arvamusfestival

Viljandi vanakraamiturg alustab hooaega

Laupäeval, 24. mail alustab Viljandi Lastepargis suvehooaega Viljandi Vanakraamiturg.

Täika saab alguse kell 10 hommikul ning kestab kuni kauplejaid ja ostjaid jagub. Vanakraamiturule on oodatud kõik, kes soovivad osta, müüa või vahetada vana kraami.

Vanakraamiturul on Viljandis kaubeldud juba viis aastat nii talvisel kui suvisel ajal. Alates 2014. aastast on Viljandi Vanakraamituru korraldajaks Sakala Keskus. Talvisel perioodil toimus kauplemine keskuse ruumides. Nüüd, kui ilmad on soojemad ja päikselisemad, kolib turg taas vabasse õhku.

„Soovime kauplemiseks katsetada erinevaid kenasid kohti Viljandi linnas. Lastepark on täika jaoks sobiv kuna pargis on müüjatele varju pakkuvaid puid ning lastelgi on tegevust, mis on oluline, sest täikale tullakse tihti just kogu perega,“ selgitab vanakraamituru korraldaja Helena Hiiesalu.

Möödunud suvedel kogunesid kauplejad Viljandi Raekoja prki. Uue asukoha valiku tingis peagi raekoja pargi kõrval algavad ning vanalinnas jätkuvad tänavate remonditööd.

Lastepargis on vanakraamiturgu varemgi korraldatud ning kauplejad on pargile omapoolse heakskiidu andnud.

Suvised kauplemispäevad toimuvad laupäeviti, kaks korda kuus. Erinevalt talvisele hooajale ei ole suvel kauplemiseks vajalik eelnev registreerimine ega kauplemistasu maksmine. Kauplemine on kõigile tasuta.

Turu toimumise ajad suvekuudel Lastepargis on: 7. juunil, 21. juunil, 5. juulil, 19. juulil, 2., 16 ja 30 . augustil. Vabas õhus planeeritakse kaubelda kuni oktoobri alguseni.

Tour of Estonia ja Tartu Rattaralli jõuavad kaasaelajateni otsepildis

Tartu Rattaralli kuulsad (esiplaanil Jaan Kirsipuu) ja kummalised jõuavad kaasaelajateni sel aastal otsepildis. Foto: Karli Saul
Tartu Rattaralli kuulsad (esiplaanil Jaan Kirsipuu) ja kummalised jõuavad kaasaelajateni sel aastal otsepildis. Foto: Karli Saul

1. juunil toimuv Ida-Euroopa suurim maanteratturite sõit SEB 33. Tartu Rattaralli ning sellele eelnev profiratturite kahepäevane võidukihutamine Tour of Estonia jõuavad täies mahus otsepildis kaasaelajateni. Otseülekanne on nähtav veebis.

“Selle aasta Tartu Rattarallil ja Tour of Estonial püüame astuda veel ühe tänapäevase sammu edasi tipptasemel rattavõistluste korralduses ja kuigi me ei ole suutelised tegema nendest võistlustest televisiooni otseülekannet, siis meie eesmärk on teha nii Tour of Estoniast kui ka Tartu Rattarallist esmakordselt internetitelevisiooni otseülekanne,” ütles võistluste direktor Indrek Kelk.

Ülekannet teostab Rockstick Production ja pildi edastamiseks kasutatakse 4G võrku. “Pilti edastavad vastava tehnikaga varustatud mootorrattad, mis võistlejate kolonniga kaasa liiguvad. Lisaks traditsioonilised statsionaarsed kaamerapunktid stardis ja finišis ning mõnes kohas rajal,” lisas Kelk.

Interentiülekannet testiti juba SEB 32. Tartu Jooksumaratonil ning test osutus edukaks. Tol korral polnud otsepilt avalik ning seda nägid ainult lähemad asjaosalised. Tänu õnnestunud testidele on aga nüüd plaanis otsepilt ka kõigile kaasaelajatele avalikuks teha. Esialgsete plaanide järgi peaks otsepilt olema nähtav Klubi Tartu Maraton kodulehe kaudu.

Tour of Estonia koosneb sel aastal kahest päevast. Reedel, 30. mail sõidavad ratturid 190km Tallinnast Tartusse, laupäeval, 31. mail toimub aga Tartu GP, kus tugevad ratturid Eestist ja mujalt maailmast kihutavad 12,5km pikkusel linnaringil kokku 150km.

1. juunil toimub aga SEB 33. Tartu Rattaralli, kus profiratturid asuvad joonele koos harrastajate ja pühapäevaratturitega. Kavas on 133km ja 70km pikkused distantsid. Soodsam registreerimine on avatud veel ainult täna.

Rohkem infot ja registreerimine: https://www.tartumaraton.ee/et/yritused/rattaralli/33/

Algab 2014. aasta parima mahetootja ja -toote konkurss

2013. a parima mahetootja konkursi võitja Margus Lille Kiltsimäe talust. Foto: M. Vetemaa

Alates tänasest, 23. maist saab esitada kandidaate konkurssidele “Parim mahetootja 2014” ja “Parim mahetoode 2014”. Konkursside eesmärk on tunnustada parimaid mahetootjaid ja -tooteid ning tutvustada neid ka avalikkusele.

“Parima mahetootja ja -toote konkurss toimub juba viiendat korda. Aastatega on konkursilt läbi käinud kümneid väga professionaalseid ja mahepõllumajandust südamega viljelevaid talunikke. Nende hulgas on olnud nii aastakümnete pikkuse kogemustepagasiga põllumehi kui ka noori, kes on täis indu areneda ja õppida,” ütles Airi Vetemaa Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest. “Kodumaiste mahetoodete valikul on veel palju kasvuruumi – igal aastal on konkursil olnud häid üllatusi nii uute töötlejate kui ka toodete näol. Loodame tugevat konkurssi ka sel aastal,” lisas Airi Vetemaa.

Konkursile “Parim mahetootja 2014” saavad kandidaate esitada nii organisatsioonid kui ka üksikisikud, sh kandideerija ise. Konkursile oodatakse mahepõllumajanduse üleminekuaja läbinud tootjaid, kelle põllumajandustootmine on heal tasemel. Esitamiseks tuleb täita ankeet. Kandidaatide ankeetide esitamise tähtaeg on 20. juuni 2014.

Konkursile “Parim mahetoode 2014” saavad oma tooteid üles seada ettevõtted ise. Tingimuseks on, et mahetoode oleks enne toodete ankeetide esitamise tähtaega turul saada. Toodete ankeetide esitamise tähtaeg on 15. august 2014.

Konkursside ankeedid ja täpsemad osalemise tingimused:  Loe edasi: Algab 2014. aasta parima mahetootja ja -toote konkurss

Targa Töö Ühing: rohkem koostöökeskusi toetaks noorte perede maale kolimist

Täna avatakse Kose vallas, Harmi külas Veskimäe talu Koolituskodu, millega Targa töö ühing tähistab ühtlasi suvekontorites töötamise hooaja algust.

“Hea meel on tõdeda, et maapiirkondadesse tekib paindlikult töötamist ja koostööd toetavaid keskusi järjest juurde,” ütles Targa töö ühingu eestvedaja Kadri Seeder. “Paljud väikeste lastega pered eelistavad linnakeskkonnale maaelu, kui mitte aastaringselt, siis vähemalt suvel. Kolimisotsuse teeb lihtsamaks, kui saab töö kaasa võtta või on võimalus kohapeal töine rakendus leida. Teadmine, et piirkonnas on “kaugtöötajate staap” annab kindlasti julgust juurde,” rääkis viis aastat tagasi perega maale kolinud Seeder.

Veskimäe talu Koolituskodu perenaise Kati Eenmaa sõnul on see eelkõige hea energiaga koht. “Inimesed avanevad palju kergemini mõnusas koduses keskkonnas – seepärast sobib Koolituskodu väga hästi meeskonnakoolitusteks ja ajurünnakuteks. Maitsev ja tervislik toit ning värske õhk on lisaväärtused, mida linnainimesed iga päev nautida ei saa. Seepärast julgustan kõiki mõtlema raamist väljas ja lubama endale üks mõnus kaugtööpäev meie juures,” ütles Eenmaa. Loe edasi: Targa Töö Ühing: rohkem koostöökeskusi toetaks noorte perede maale kolimist

Lastefondi luulekonkursist võttis osa suur hulk lapsi üle Eesti

Märtsi- ja aprillikuu jooksul viis SA TÜK Lastefond läbi algkoolilastele suunatud luulevõistluse „Mõmmiku head teod“, kuhu laekus kokku 387 tööd lastelt üle Eesti. Keerulise hindamistöö tulemusena selgitas žürii välja parimad tööd kolmes vanusegrupis.

1.-2. klassi laste seas tunnistati parimaks 8-aastase Pühajärve Põhikooli õpilase Ander Alliksaare luuletus „Haige olla väga paha“. Talle järgnesid Karl Markus Kallas (7-aastane, Lümanda Põhikool) luuletusega „Kuidas Peep sõi magusat“ ning Nelle-Ann Vare (9-aastane, Ülenurme Gümnaasium) luuletusega „Mõmmiku kevad“. Eriauhinna vääriliseks pidas žürii Kristi Malmi (8-aastane, Lümanda Põhikool) värsirida „Kui lont ei kuula sõna…“.

Järgmise vanusegrupi (3.-4. klass) võitjaks kuulutati 11-aastane Simuna Kooli poiss Tony Priks, kes saatis võistlustulle oma luuletuse „Mõmmiku heateod“. II-IV kohta jäid jagama Jonete Visnapuu (11-aastane, Simuna Kool) luuletusega „Mõmmiku heategu“, Liisa Oks (11-aastane, Miina Härma Gümnaasium) luuletusega „Headusering“ ning Anete Otti (3. klass, Rapla Vesiroosi Gümnaasium ) luuletusega „Sul olen mina!“. Eriauhinna pälvis Helena Siimsoo (4. klass, Lähte Ühisgümnaasium) salm „Kunagi, midagi, kedagi“.

5.-6. klassi õpilaste vanuserühma silmapaistvamad luuletuse kirjutasid 13-aastane Valgu Põhikooli poiss Markus Heinla („Headus-teadus-seadus“) ja 12-aastane Viljandi Kesklinna Kooli tüdruk Marie Ruut („Mõmmik aitab alati“), kes jäid jagama I ja II kohta. Kolmandale kohale tuli 12-aastane Madeleine Monika Mandre oma luuletusega „Mõmmiku head teod“.  Loe edasi: Lastefondi luulekonkursist võttis osa suur hulk lapsi üle Eesti

Rapla korvpallikool kutsub üles toetama serbia korvpallurit

Pilt, mille Dušan tegi oma kodu rõdult enne evakueerimist.

Dušan Sisic oli 2013/2014 aasta hooajal üks kahest TYCO Rapla korvpallimeeskonna võõrleegionäridest. Serblasest pallur oli meeskonnas hinnatud kui kompromissitu võitleja. Nüüd, kus hooaeg on läbi ja Dušan kodumaale siirdunud, on mees sunnitud taas võitlema, seekord enda ning oma pereliikmete elu nimel.                                  

Teatavasti on Balkanimaid tabanud ootamatu looduskatastroof. Üleujutustes on hukkunud veel teadmata hulk inimesi, üle miljoni on kaotanud kogu oma maise vara ning kodudest evakueeritud. Ühes teiste piirkondadega on katastroof tabanud ka Dušan Sisic-i kodulinna Obrenovacit. Dušani ja tema pereliikmete elud on päästetud, kuid olukord ei ole tema jaoks teps mitte lihtne.

Dušani pere elas Obrenovaci linnas majas, mille oli tema isa oma kätega ehitanud. Hoone, kus elas Dušani vanaema, on täielikult üle ujutatud. Majas, kus Dušan oli sünnist saati elanud, on üle ujutatud terve esimene korrus. Üleujutus jõudis Obrenovaci linna reedel, 16.mail. Dušan ja tema pere veetsid 24 tundi maja teisel korrusel ilma toidu, vee ja elektrita. Seejärel evakueeriti nad Belgradi. Loe edasi: Rapla korvpallikool kutsub üles toetama serbia korvpallurit

Puhta vee teemapargis saab vaatlustarus jälgida mesilaspere elutegevust

  Puhta Vee Teemapargi õppe- ja keskusehoone.
Puhta Vee Teemapargi õppe- ja keskusehoone.

Puhta vee teemapargis paigaldati mesilastarud, millest üks on vaatlustaru. Vaatlustaru on ehitatud spetsiaalselt klaasist seintega, mis on kaetud luukidega.  Läbi klaasi saab jälgida mesilaspere elutegevust.
Puhta vee teemapargi 26 loodushariduslikku õppeprogrammi on sobilikud koolieelikutest täiskasvanuteni. Külaskäik putukate maailma ja meemeistri juurde on üks programm, mille tõmbenumbriks ongi vaatlustaru.

Vaatlustaru jälgimist elavdab mesilaspere sumin tarus, mille käigus maitstakse mett ja uuritakse mesiniku töövahendeid, mesilaspere hooldamise vahendeid, mesilasemade kasvatuse vahendid ja mesindussaadusi.

Programmi käigus külastatakse ka putukate hotelli, mis paikneb üle 120 aasta vanuse kase tüves, millel torm on ladva murdnud.
Putukad poevad sügavale puutüve sisse, munevad sinna ning seetõttu on aegajalt näha vastseid putukaid esmakordselt oma „pesast” välja ronimas. See on eriti kena vaatepilt kevadeti. Talvel leiavad selles hotellis paljud endale tänuväärse talvekorteri, ka linnud külastavad meeleldi seda paika.
Pärast ringkäiku saavad osalejad lahendada eakohaseid ülesandeid.

Puhta vee teemapark on puhta vee temaatikale keskenduv teaduspark, kust saab vastuse küsimustele: kuidas tekib puhas põhjavesi – joogivesi; kuidas sõltub elu puhtast veest ja millest sõltub vee kvaliteet ning saab osa loodusõpperetkedest. Teemapargi keskus paikneb Metsamõisa talus Järsi külas Tamsalu vallas, ulatudes oma 10 km raadiuses paiknevate tegevuskohtadega Järva-Jaani, Tamsalu ja Väike-Maarja valda ning kahte maakonda: Järva ning Lääne-Viru maakonda.

Priit Adler
MTÜ Ökokratt

Muuseumiööl sündis kõigi aegade publikurekord

imagesTäpsustatud andmetel võttis 17. mail toimunud järjekorras kuuendast üle-eestilisest Muuseumiööst osa rohkem kui 84 000 inimest, mis on kõigi aegade Muuseumiöö publikurekord. Muuseumiöö koordinaatorite Laura Kipperi ja Külli Lupkini sõnul on Muuseumiööst kuue aastaga saanud tõeline üle-eestiline muuseumipidu, mida aitavad eriliseks muuta sajad muuseumides töötavad inimesed ning vabatahtlikud, kes üheks ööks muuseumidesse appi tulevad.

Külastajate seas läbi viidud küsitluse tulemusel selgus, et muuseumiöö publikule on oluliseks Muuseumiööl osalemise põhjuseks just spetsiaalselt selleks ööks kokku pandud erilised muuseumiprogrammid ja erilise suursündmuse meeleolu. Hinnatakse ka võimalust muuseumi tasuta külastada – muuseumidesse minnakse Muuseumiööl terve perega, millest annab tunnistust ka elav osavõtt selle-aastase öö lasteprogrammidest. Korraldustoimkonna sõnul mängis uue publikurekordi löömisel oma rolli kindlasti ka suurepärane ilm, tänu millele tuli ööst osa saama erakordselt palju lastega peresid.

Eriti rõõmustavad öö korraldajad selle üle, et rohkem kui kolmveerand vastanutest külastas sel Muuseumööl mõnda muuseumi, kuhu ta varem kunagi sattunud ei olnud.

Muuseumiöö selle-aastane teema, “Öös on tähti”, inspireeris muuseume kokku panema põnevaid ööprogramme taevatähtede, sporditähtede, kirja-, muusika- ja filmitähtede teemal, mitmel pool valiti koos publikuga kollektsioonidest välja täht-museaale, eriti mitmekesine oli lastele mõeldud sündmuste kava. Kokku lõi selleaastasel Muuseumiööl kaasa 130 muuseumi, sh arhiivid, näitusepaigad, samuti kirikud ja ajalooseltsid. Muuseumid avasid tasuta külastusteks oma uksed kell 18-23. Muuseumiööd korraldavad igal aastal koos Eesti muuseumid ja Eesti Muuseumiühing ning ICOM Eesti. Esimesel korral oli muuseumiöö juhtlauseks “Öös on asju”, 2010. aastal “Öös on lugusid”, 2011. aastal “Öös on aardeid”, 2012. aastal “Öös on kino” ja 2013. aastal “Öös on inimesi”.

Triin Männik

Viljandis tulevad taas hansapäevad

DSC03873hNagu aastatega tavaks on saanud, omandab Viljandi juunikuu esimesel nädalavahetusel keskaegse rüü, et tähistada hansalinnaks olemist.
6.-8. juunil toimuvad Viljandis taas hansapäevad. Harjumuspärase nimetuse, «hansapäevad», juurde tagasipöördumise põhjuseks on järgmisel aastal Viljandis toimuvad rahvusvahelised hansapäevad. «Võimalik, et 2016. aastal on Viljandis taas Hansaööd, kuid liigse segaduse vältimiseks otsustasime sel aastal hansapäevade kasuks,» selgitas ürituse peakorraldaja Jaanus Kukk.
Hansapäevadel täituvad Viljandi vanalinna tänavad kaubandusliku meluga, ordulinnuse nõlvadel taaselustub unustusse vajunud ajalugu ning külalist kostitatakse teatri ja kunstiga. Lavadel kõlab muusika ja keerleb tants ning kaunis järve rand ootab sportijaid.
Viljandi hansapäevade programm saab alguse juba enne ametlikku avamist ja õhtuseid kontserte. 6. juuni hommikul kell 10 algab Pärimusmuusika Aidas. Priit Hõbemägi juhtimisel majanduskonverents «Ettevõtja ja tööjõud». Viljandi maavalitsuse saalis kogunevad kell 12 konverentsile elava ajaloo huvilised.
Hansapäevad avatakse ametlikult 6. juunil kell 20 avatseremooniaga Viljandi raekoja pargis, kust suundutakse ühises rongkäigus edasi avakontserdile pealaval Viljandi lauluväljakul. Hansapäevad laulavad avatuks Jarek Kasar, Tõnis Mägi ja noorteorkester Reaalmažoor. Loe edasi: Viljandis tulevad taas hansapäevad

Toidukogumispäeva tulemus – enam kui 16 000 ühikut toidukaupa

TOIDUPANK_LOGO_2Sel korral vaid ühe päeva väldanud toidukogumisaktsiooni vältel koguti toimetulekuraskustes perede aitamiseks ühtekokku 16 021 ühikut toidukaupa. Osales kokku 9 Rimit, 3 Prismat, 6 ETK kauplust, 7 Selverit ning Tallinna Solarise keskuse toidukauplus.

Kõige lahkemad Toidupanga toetajad olid sel korral pealinna poodide külastajad, ennekõike Sõpruse Rimi ja Kristiine Prisma kliendid, vastavalt 1319 ja 1015 ühikut. Vastasutatud ja esmakordselt toidukogumispäevadel osalenud Jõgeva Toidupanka toetati kohalikus Konsumis 561 ühiku toidukaubaga (üks ühik võib olla nii suur pakk jahu kui väike maiustus), mis on aga väikese linna jaoks igati tubli algus.
Jätkuvalt juhivad annetatavate kaubagruppide edetabelit makaronid, maiustused, konservid ja kuivained. Üle-eestilise pingerea lõpetasid sel korral kaubagrupid, millesse on koondatud tee ja kohv (kokku 193 ühikut), toiduõli (460) ning kuivsupid, kastmed ja maitseained (483 ühikut).

17. mail toimus toidukogumine esmakordselt vaid ühel päeval. Kuigi alustati varem ning lõpetati hiljem kui seniste aktsioonide ajal, jäi tulemus tavapärasesse suurusjärku.

Toidupangad tänavad kõiki vabatahtlikke, kes aitasid toidukogumispäevad läbi viia, osalenud kauplusi ning ennekõike igat poekülastajat, kes otsustas kohalikku Toidupanka toetada.
Järgmised toidukogumispäevad toimuvad oktoobris.

Nele Hendrikson