Võrus uuriti võimalusi Lõuna-Eesti hoiupanga loomiseks

IMGP7209
Hetk infoseminarilt. Esireas eestlasi nõustanud Saksa külalised.

Eile Võru Kandles peetud infoseminaril “Omavalitsuste osalusega krediidiasutus kui võimalus piirkonna arenguks Bonni hoiupanga fondi näitel” otsiti Lõuna-Eestisse hoiupanga loomise võimalusi. 

Panga peamiseks ülesandeks oleks läbi klassikalise pangandussüsteemi tugevdada Lõuna-Eesti majandustegevust ning seda elus hoida.

Mitmete pangaesindajate, ärimeeste ja omavalitsusjuhtide osalusel toimunud kohtumisel pakkusid oma pikaajalist kogemust Saksamaal asuva sihtasutuse Sparkasse esindajad Dr. Engel ja Nicklaus Bergmann. Esimene neist tutvustas Sparkasse kui mittetulundusliku sihtasutuse missiooni ja ülesannet, teine aga otsis ja leidis läbi huvipakkuva ekskursi Saksa panganduse ajalukku tihedaid seoseid tänasega.

Sellest lähtuvalt tõstis Bergmann esile kohalike omavalitsuste osalusega krediidiasutuste eeliseid. “Luues kohaliku panga, loome ka kohaliku tööjõu ja parandame elu-olu. See tõde on ajatu,” rõhutas ta. Bergmanni sõnul oleks kohalik pank avatud kõigile omadele, olgu ta siis väike, vaene või rikas. 

Uus pank ühendaks kõik kaasaegse panga kriteeriumid Lõuna-Eesti traditsioonide ning siinsete elanike ja ettevõtete vajadustega. Tallinna pangad, millel on põhiliselt Skandinaavia ja Vene omanikud, on keskendunud pealinnale kui Eesti majandustegevuse südamele ning neil on väike huvi Lõuna-Eesti ning maakohtade pangandussüsteemi ülesehitamiseks. See aga pärsib siinse piirkonna jätkusuutlikust nii ühiskondlikus kui ka majanduslikus arengus.

Ka Võru linn koostöös Hamburgi Hafencity Ülikooliga leidis regiooni arengut puudutava baasuuringu tulemusena, et Lõuna-Eesti on alakapitaliseeritud ning et oma finantsasutuse loomisel oleks väga positiivne mõju. Samas ei maksa sündmustest ette rutata.

“Tegu oli eelkõige informatiivse, Saksa head kogemust tutvustava algatusega,” selgitas Võru linnapea Anti Allas. “Rääkisime munitsipaalpankade toimimisest ja Eestisse taolise panga loomise võimalustest. Linn võiks sellega edasi tegelda, kuid konkreetseid kokkuleppeid seekord ei sõlmitud.”

Kuna kogu Lõuna-Eesti, sealhulgas Võru üheks probleemiks on väikeste firmade alakapitaliseeritus, oleks regiooni arengut ja tulevikku silmas pidades mõistlik sellele probleemile lahendus leida. Kui me ei soovi, et Lõuna-Eesti rahvast tühjaks valguks, peaksid Võru-, Valga- ja Põlvamaa rohkem koostööd tegema – see võib osutuda võtmeküsimuseks. Eespool öeldut arvestades võiks tulevikus ühise panga loomine olla üks esimesi kolme maakonda reaalselt ühendavaid projekte.

Seminaril esines veel Kristi Grünberg (HafenCity University of Metropol Development), kes rääkis Lõuna-Eesti säästva arengu vajaduste tegelikest ja ajaloolistest aspektidest ning Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse liige Andro Roos (“Tegelik pankade olukord Tartumaal ja Lõuna-Eestis ning tuleviku võimalused”) ja Tark Grunte Sutkiene vandeadvokaat Andres Siigur (“Õiguslikud aspektid panga asutamiseks Eestis. Õiguslik menetlus ning struktuur omavalitsustele”). Seminaripäeva lõpetas avatud vestlusring.